50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
suslu
Õppematerjali autor
Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid moodustavad suure polüfenoolsete ühendite rühma, mida esineb rikkalikult köögiviljades, puuviljades ja marjades, tees, aga ka veinis. Looduses esineb vähemalt 2000 flavonoidi. Nad põhjustavad lõhna ja maitset. Flavonoidid on suhteliselt kuumutamiskindlad, nt ei kao mustsõstramoosi keetes mustsõstardele iseloomulik värv. Jaotus 6-ks: 1) Antotsüaniinid 2) Flavoonid 3) Flavonoolid 4) Flavonoonid 5) Leukoantotsüanidiinid 6) Flavanonoolid Flavonoidide rühmas leidub ka selliseid aineid nagu kvertsetiin, tsitruse bioflavonoidid, isoflavonoidid, polüfenoolid, kurkumiin, ginkgoheterosiidid ja silmariin. Milliseid aineid esineb selles aineterühmas ja milliseid värvusi need pigmentained taimedele annavad? Aine? Värv? Leidub?
Tallinna Tehnikaülikool Toiduainete instituut REFERAAT Mille poolest on kasulikud puuviljad Tallinn 2009 1 Sisukord : Sisukord :..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus :.............................................................................................................................. 3 2 Sissejuhatus : Väga ammustel aegadel polnud olemas ei antibiootikume ega muid ravimpreparaate, mida me nüüd tonnide kaupa kasutame. Vana-aja tohtrid pöörasid erilist tähelepanu taimeravile ja toitumisele. Enamasti ravitseti haigusi dieedi ja ravimtaimede abil. Tänapäeval põhjustavad peaaegu poole kõigist surmajuhtumitest haigused, mis on otseselt seotud ebaõige toitumisega. Meie kasinad teadmised toiduainete ravi- ja
Esineb ka võimalus, et negatiivse regulaatori geenis toimub selline mutatsioon, mis põhjustab valgu aktiivsaidi (regulaatorsaidi) muutumist. Sel juhul GA ei saa oma toimet avaldada ja sellised taimed on GA tundetud. Sünteesitakse repressori konstitutiivselt aktiivne vorm mida GA välja ei lülita. Taimed on kääbused nagu GA-de sünteesi mutandid, kuid GA-d ei suurenda kasvu. Mutatsioonid repressiooni domäänis inaktiveerivad negatiivse regulaatori, mis ei pärsi enam kasvu ja taim kasvab pikaks ka GA puudumisel (Taiz lk-480-484) Tsütokiniinid Nimetus tuleneb nende ühendite võimest soodustada rakkude jagunemist. Et vigastatud kartulimugulad produtseerivad lõikepinnale aineid, mis soodustavad rakkude pooldumist, leiti G. Haberlandti poolt 1913.a. Samuti leiti, et kookospiim (ja linnased) soodustavad rakkude jagunemist ja seetõttu kookospiima kasutati kalluskultuuride kasvatamisel. Loomse päritoluga taimede rakkude jagunemist soodustav ühend 6-
ALLÜÜLSULFIIDID -karoteen, lükopeen, sitosteroolid, antotsüanidiinid TOKOTRIENOOLID ja luteiin sigmasterool flavanoolid TOKOFEROOLID flavonoolid flavanoonid fütoestrogeenid: flavoonid, isoflavoonid lignaanid, komestaanid
Antioksüdandid Mis on aga vabad radikaalid ning miks on nende liig tervisele ohtlik? · 95......97% inimese poolt sissehingatud hapnikust läheb biomolekulide lõhustamiseks ehk organismi oksüdatsiooniprotsessideks, mille käigus tekib paratamatult vabu radikaale. · Vabad radikaalid on molekulid, mille välisel elektronkihil on paardumata elektron ja seetõttu on nad väga reaktsioonivõimelised. · Paardumata elektroniga hapnik "varastab" elektrone teistelt molekulidelt, seega ta lõhub teise molekuli struktuuri. Oletatakse, et see kutsub esile näiteks rakkude lagunemise, DNA molekuli struktuurimuutuse. · Hüdroksüülradikaali meelisobjektiks on DNA. · Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad kahjustusi, eelisjärjekorras ründavad vabad radikaalid lipiide. Va
mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum. Peale selle sisaldab küüslauk fütosteriine, kuni 10% mitmesuguseid vitamiine (C- vitamiini on sibulas kuni 0,028% ja lehtedes kuni 0,08%).Sisaldab kuni 8% valke. Küüslauk looduses: looduses kasvab küüslaugu esitaim karulauk (Allium ursinum) . Küüslauk kultuurtaimena on mitme-aastane taim, mida enamasti kasvatakse kui ühe- aastast: istutakse sügisel ja saaki korjatakse järgneval suvel, seega võtab küüslaugu kasvamine aega alates 8-st kuust. Küüslaugutaim on suvise sesoonsusega aedvili (geofüüt, liilialiste perekond). Eristatakse putkuvaid (Allium sativum var ophioscorodon) ja putkumatuid küüslaugusorte (Allium sativum var sativum ) . Putkuvatel sortidel kasvab liitsibula keskelt välja õisikuvars, mille tipus moodustub kerajas õisik. Õisik ise aga koosneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid