Facebook Like
Hotjar Feedback

Sotsioloogia üldkursus (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune on konkreetse ühiskonna sotsiaalne struktuur ?
  • Missugune on antud ühiskonna koht inimajaloo kontekstis ?
  • Missuguse rolliga inimene end kõige rohkem samastab ?
  • Mida tähendab tänapäeval kõrgklass ?
  • Miks on toimunud nii võimas keskklassi areng ?
  • KES ON MOODSA AJA VAESED ?
  • KUIDAS SELETADA VAESUST ?
 
Säutsu twitteris
Sotsioloogia üldkursus
Loengumärkmed I

SOTSIOLOOGIA –
teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest.
Sotsioloogia sünd: 19. sajand
Auguste Comte, 1838
Cours de la philosophie positive“
(socius, ld – kaaslane; societas, ld –ühiskond; socium , ld – kollektiiv; logos , kr – sõna, õpetus)
Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)!
Peamine mõtteviis:
inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad;
inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud , pidevas muutumises.
Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal!

C. WRIGHT MILLS ( 1950ndad )

Sotsioloogiline kujutlusvõime – mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele.


Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel.
Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi:

  • Missugune on konkreetse ühiskonna sotsiaalne struktuur?

  • Missugune on antud ühiskonna koht inimajaloo kontekstis?

  • Missugused on erinevate sotsiaalsete rühmade käitumismustrid ajaloo erinevatel etappidel ?

    Peter Berger (Invitation to Sociology,1966)
    Sotsioloogilise teadvuse dimensioonid (motiivid):
    SKEPTILISUS, LUGUPIDAMATUS, SUHTELISUS , KOSMOPOLIITILISUS

    ALAIN TOURAINE (1988)
    1. Kõik sotsioloogilised uurimused, sõltumata sellest, missugusest teoreetilisest perspektiivist nad lähtuvad rõhutavad teadusliku teadmise spetsiifilist kvaliteeti võrreldes argiteadmistega.
    2. Kõiki ühiskonda puudutavaid arvamusi , väiteid, seletusi ja tõlgendusi võib mõista kui sotsiaalsete suhete väljendust.
    3. Sotsiaalsed suhted väljenduvad sotsiaalses tegevuses
    4. Sotsiaalsete suhete tegelikule olemusele osutamine on sotsioloogia ülesanne. See on sotsioloogiline interventsioon
    ühiskonnaellu.
    5. Sotsioloogia ülesanne on argimõtlemise kriitika ja osutamine sotsiaalsetele suhetele.
    6. Sotsioloogia kui teaduse sekkumine ühiskonnaellu põhineb 3 kriteeriumil:
  • väljakujunenud oma andmekogumise ja andmeanalüüsi meetodid. Võimaldab sotsiaalseid suhteid ja nende väljendumist sotsiaalses tegevuses süsteemselt tunnetada.

  • Sotsioloogial on oma mõistete süsteem, mis struktureerib reaalsust

  • Kõige tähtsam sotsioloogiline eeldus põhineb sotsioloogia ja ühiskonna vahel valitseval sotsiaalsel suhtel.
    Sotsioloogia peab olema suhteliselt iseseisev ja sõltumatu oma uurimisobjektist e. ühiskonnast.
    7. Sotsioloogia on ennast uuriv teadus ja diskussioon ühiskonnaga.

    Zygmunt Bauman Sotsioloogilisest mõtteviisist

  • Sotsioloogia on mõtteviis – kuidas me mõtestame sotsiaalset maailma

  • Tihe seos argieluga, argimõtlemisega

  • Näitab individuaalse kogemuse seotust ühiskonna ajaloolise kogemusega

  • Sotsioloogia kasutab argikeelt, kuid annab sõnadele mõistete tähenduse sotsioloogilise teooria kontekstis.

  • Sotsioloogiline uurimus peab:

  • olema vastutustundlik keelekasutuses
  • arvestama interpreteeritava materjali ulatusega

  • mõtestama sotsiaalset tegelikkust
  • defamiliseerima familiaarse
  • süvendama tegelikkuse tunnetamist õpetades analüüsima
  • omama anti-fikseerivat jõudu ( paindlikkus !)
  • omama vabastavat jõudu vähendades manipuleeritavust

    Sotsioloogia üldkursus
    Loengumärkmed II

    AUGUSTE COMTE (1789-1857)


    Sotsiaalstaatika – kord ja stabiilsus ühiskonnas
    Sotsiaaldünaamika – ühiskonna muutus ja kestvus
    Täpsed faktid, loodusteaduslikud meetodid
    HERBERT SPENCER (1820-1903)
    Darwini evolutsiooniteooria
    Ühiskond – organism – tervik
    Harmooniline ühiskonna areng

    EMILE DURKHEIM (1858-1917)

    (kaasaegse funktsionalistliku suuna rajaja)
    Tähtteos “Enesetapp”
    Võtmemõisted: sotsiaalne fakt, moraalne kord, tööjaotus ühiskonnas, solidaarsus kui kollektiivse teadvuse produkt , mehaaniline solidaarsus, orgaaniline solidaarsus
    KARL MARX (1818-1883)
    (kaasaegse konfliktiteoreetilise suuna rajaja)
    Tähtteos “ Kapital
    Arengu alus – konflikt (klassikonflikt)
    Indiviidi edukus sõltub ühiskonna sotsiaalsest organisatsioonist; institutsionaalse keskkonna arengust ja olemusest
    FERDINAND TÖNNIES (1855-1936)
    GEMEINSCHAFT” – MAAÜHISKONNA IDEAALKUJUTLUS
    GESELLSCHAFT” – LINNAÜHISKOND

    Sotsioloogia üldkursus
    Loengumärkmed III

    FUNKTSIONALISM


    F – teoreetiline suund sotsioloogias , mis lähtub veendumusest, et ühiskond on kompleksne süsteem, mille erinevad osad on orienteeritud stabiilsuse ja solidaarsuse tagamisele ühiskonnas.
    Peamised esindajad: Talcott Parsons ja Robert Merton .
    Ühiskond on organiseeritud, stabiilne ja hästi integreeritud süsteem, kus enamuse liikmete tegevus lähtub samadest väärtustest.
    Ühiskonnale on iseloomulik taotleda tasakaalu. Igasugune muutus süsteemi ühes osas toob kaasa muutuse kogu süsteemis.
    Ühiskonnas vastavad süsteemi osadele institutsioonid , mis korrastavad ühiskondlikke suhteid ja tagavad inimeste erinevate vajaduste rahuldamise. Inimestel on institutsioonides kindel roll.
    Ühiskonna kui süsteemi erinevate osade funktsioneerimine annab normaalsetes tingimustes oodatud positiivse tagajärje kogu süsteemi jaoks.
    R. Merton: eristab nähtavaid ( manifestne ) ja varjatud ( latentne ) funktsioone.
    Mitte kõik süsteemi karakteristikud pole igal ajal ühtviisi funktsionaalsed, mõni element võib osutuda disfunktsionaalseks.
    T. Parsons: missugused on sotsiaalse süsteemi peamised funktsioonid e. missugused on ühiskonna funktsionaalsed põhivajadused?

    AGIL-süsteem: kohanemine (A), eesmärkide saavutamine (G), seesmine integratsioon (I) ja ühiskondliku süsteemi kestvus(L).

    Sotsioloogia üldkursus
    Loengumärkmed IV

    KONFLIKTITEOREETILINE SUUND
    KT – sotsiaalseid protsesse ja sotsiaalset muutust mõjutavad konflikt ja pinged .
    Konfliktid esinevad väga erinevates vormides ja on iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, sotsiaalsetele rühmadele, huvigruppidele – kõige erinevamatele inimkooslustele.
    Konfliktsed sotsiaalsed situatsioonid tulenevad inimese enesesäilitamise vajadusest erinevate huvide kontekstis.
    Sotsiaalne kihistumine , poliitiline organisatsioon , kultuurimudelid, füüsilised tingimused mõjutavad sotsiaalse konflikti intensiivsust ja suunda.
    Konflikte ei saa alati prognoosida. Potentsiaalne konflikt ei realiseeru hetkeliselt ja sõltub sellest, milliseks kujuneb erinevate huvitatud indiviidide või rühmade kogemus kogemus. Seega konfliktid on olemuslikult nii objektiivsed kui subjektiivsed.
    Konfliktse protsessi etapid:
  • struktuursed lähtealused, mis tekitavad konflikti
  • varjatud huvide teadvustamine , konflikti esilekerkimine
  • konflikti kulgemine

    Konflikt ja stabiilsus on orgaaniliselt seotud ja omased mistahes ühiskonnale.
    Ühiskond taotleb stabiilsust, mistõttu konfliktid tuleb stabiilsuseks kujundada:
  • konflikti teadvustamine ja artikuleerimine
  • seadusliku kanali loomine konflikti reguleerimiseks
  • konflikti kanaliseerimine ja organiseerimine

    K – avastatav suhtelise stabiilsuse taustal. Stabiilsus püsib kui kanaliseeritud konfliktide süsteem, milles valitseb tasakaal.
    Esineb ajutisi ja püsivaid konflikte.
    Konfliktid esinevad
    • Rollikonfliktidena
    • Eritüübilistes sotsiaalsetes rühmades
    • Erinevate sotsiaalsete rühmade vahel (võib laieneda kogu ühiskonnale)
    • Sotsiaalkultuurilise, religioosse või majandusliku vastasseisuna
    • Territoriaalse vastasseisuna
    • Suurte koosluste vahel (ühiskonnad)


    Konfliktiteoorias üks võtmemõisteid: VÕIM.

    VÕIMU OLEMUSEST (M. Waters)

  • Võimu kaudu on võimalik kontrollida või juhtida ühe sotsiaalse rühma (ka indiviidi) tegevust teise poolt.

  • Võimul eriline suhe ressursside jaotamisega ühiskonnas. Võim on iseenesest ressurss.

  • Võimule on iseloomulik teatud kontsentreeritus teatud rühma (ka isiku) kätte.

  • Võim on “osaline” kõigis inimsuhete valdkondades.

  • Võimul on eriline suhe inimliku kavatsuslikkusega (sageli alateadvuslik).

  • Võimu rakendamine on eelkõige iseloomulik sotsiaalsetele institutsioonidele nagu riik ja poliitika.

    Sotsioloogia üldkursus
    Loengumärkmed V

    INTERAKTSIONALISM


    I – teoreetiline suund, mis lähtub veendumusest, et sotsiaalseid struktuure loovad inimesed oma sotsiaalse tegevuse kaudu.
    Sümboolne interaktsionalismarvestab keele ja tähenduste rolliga sotsiaalsete suhete kujunemisel.
    Võtmemõiste: sümbol, mis tähistab midagi, millel on sotsiaalsetes suhetes osalevate indiviidide jaoks tähendus.
    Sümbolid on sõnad, žestid, hääletoon, kehahoiak , käitumisviis jne jne.
    SI – uurib sotsiaalset käitumist peamiselt igapäevasuhetes. Kuid (sic!) igapäevasuhted hõlmavad nii erinevaid suhteid eraelus kui avalikus sfääris, mis sageli põimuvad.
    Sotsiaalne interaktsioon : suhtlemise protsess, kus suhtlejad üksteise käitumist vastastikku mõjutades üksteise käitumist kujundavad.
    Sotsiaalne interaktsioon toimib sujuvalt kui inimesed on võimelised üksteise käitumist õigesti tõlgendama.
    Oluline: tuleb osata õigesti hinnata situatsiooni, milles sotsiaalne interaktsioon toimub!
    Erving Goffman - DRAMATURGILINE lähenemine sotsiaalse interaktsiooni mõtestamisel:
    • enese esitlemine
    • muljete juhitavus
    • käitumine “eeslaval” ja “tagalaval”

    Etnometodoloogia (H. Garfinkel): õpetus sellest, kuidas inimesed konstrueerivad ja mõistavad tegelikkust igapäevases interaktsioonis.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sotsioloogia üldkursus #1 Sotsioloogia üldkursus #2 Sotsioloogia üldkursus #3 Sotsioloogia üldkursus #4 Sotsioloogia üldkursus #5 Sotsioloogia üldkursus #6 Sotsioloogia üldkursus #7 Sotsioloogia üldkursus #8 Sotsioloogia üldkursus #9 Sotsioloogia üldkursus #10 Sotsioloogia üldkursus #11 Sotsioloogia üldkursus #12 Sotsioloogia üldkursus #13 Sotsioloogia üldkursus #14 Sotsioloogia üldkursus #15 Sotsioloogia üldkursus #16 Sotsioloogia üldkursus #17 Sotsioloogia üldkursus #18 Sotsioloogia üldkursus #19 Sotsioloogia üldkursus #20 Sotsioloogia üldkursus #21 Sotsioloogia üldkursus #22 Sotsioloogia üldkursus #23 Sotsioloogia üldkursus #24 Sotsioloogia üldkursus #25 Sotsioloogia üldkursus #26 Sotsioloogia üldkursus #27 Sotsioloogia üldkursus #28
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 515 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maljutina Õppematerjali autor

    Lisainfo

    28lk

    Mõisted

    inimühiskond, sotsioloogiline kujutlusvõime, sotsioloogia ülesanne, omama anti, sotsiaalstaatika, sotsiaaldünaamika, arengu alus, agil, võimu kaudu, võimu rakendamine, sümboolne interaktsionalism, sümbolid, erving goffman, monokultuurilised ühiskonnad, multikultuursed ühiskonnad, subkultuurid, kontrakultuurid, maailmakultuur, etnotsentrism, kultuuriuniversaalid, esinevad sümbolid, materiaalne kultuur, kõrgkultuur, massikultuur, pierre bourdieu, sotsialiseerumine, grupi seisukohast, sotsialiseerumine, indiviidi seisukohast, sotsialiseerumise agendid, sotsiaalne norm, tabud, mõningad normid, esmane hälbimine, teisene hälbimine, analoogiliselt normiga, rolliootused, rolli atribuutika, situatiivsed rollid, püsirollid, rollikogumid, muud viiterühmad, rolliootused, rollikonflikt, rollipinge, rolliteooria, rollivõtmine, samastumine, sotsiaalne rühm, sotsiaalne agregaat, sotsiaalne kategooria, cooley, väike rühm, väikseim rühm, instrumentaalne juhtimisstiil, ekspressiivne juhtimisstiil, rühma konformsus, formaalorganisatsioon, bürokraatia, bürokraatia, sotsiaalne ebavõrdsus, sotsiaalne ebavõrdsus, sotsiaalsed hüved, inimese eluvõimalused, erinevused tarbimises, klassid, keskklass, keskklass, majandusareng, sotsiaalne mobiilsus, vertikaalne mobiilsus, lateraalne mobiilsus, põlvkonnasisene mobiilsus, põlvkondadevaheline mobiilsus, avatud ühiskonnad, struktuurne mobiilsus, osa teadlasi, vaesuspiir, vaesuse sõltuvus, alamklassi mõiste, elanikkonnast, majanduslik tõrjutus, poliitiline tõrjutus, sotsiaalne tõrjutus, globaal, tnk, tööaja mõiste

    Kommentaarid (7)

    hheiki profiilipilt
    hheiki: Jah, üsna ülevaatlik materjal
    21:53 25-12-2012
    ritti profiilipilt
    ritti: piisavalt, et töö teha
    14:53 26-11-2010
    Hkuuskla profiilipilt
    Hkuuskla: Väga hea materjal.
    14:20 23-03-2011


    Sarnased materjalid

    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    72
    doc
    Sotsioloogia materjal eksamiks
    22
    docx
    Sotsioloogia eksam
    10
    docx
    Sotsioloogia Eksam
    20
    docx
    Sotsioloogia Eksam
    29
    docx
    Sotsioloogia eksamiküsimused
    22
    doc
    Sotsioloogia
    14
    docx
    Sotsioloogia eksam



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun