Kõne
Soorollid muutuvas maailmas
Väga
ammusel ajal olid mehed väga-väga tähtsad ja naised mitte keegi.
Meestega võrreldes polnud neil mingeid õiguseid. Nad ei olnud küll
oma eluga rahul, aga ei saanud ka midagi ka ette võtta, sest meeste
võim oli liiga suur.
Veel
rohkem aega tagasi olid kütid mehed, kes tõid koju liha. Koosluse
tegelikult elushoidjateks olid korilased ehk naised, kes korjasid
marju, juurikaid ja pähkleid, mis oli alati kindlaks toiduallikaks,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-08-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annemai Harak
Õppematerjali autor
Soorollid tänapäeva ühiskonnas Millest see küll tuleb, et kõik on justkui pahupidi keeratud naised ei taha enam olla ainult sünnitusmasinad ja koduperenaised vaid trügivad sihikindlalt ärimaailma ning on seal edukad veel pealekauba? Viimase aastasaja jooksul on hakanud toimuma pea kõikjal maailmas drastilised muutused mehe naise soorollide vahel. Kas selline raskustega toimetulev ja varjatud liidriroll on naissool alati sees pulbitsenud? Teavad ju kõik jutte teemadel, kuidas juba ammustel aegadel naine vaovahel lapse ära sünnitas ja seejärel atra edasi lükkas. Tundub, et üha enam otsivad naised eneseväljenduseks uusi võimalusi, justkui püüdes endale ja tervele maailmale pidevalt midagi tõestada; nad lähevad võidukalt ,,üle laipade", saavutamaks oma eesmärki
Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata. Sooline võrdõiguslikkus laiemas mõttes tähendab sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Sooline võrdõiguslikkus kitsamas mõttes tähistab poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi – naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sh võimusuhete tasakaalustamisega. Poliitika rakendamine on tingitud muutustest ühiskonnakorras ja majanduses. Majanduslik areng eeldab nii naiste kui meeste panustamist tasulisse ja tasustamata töödesse
Mis võiks tänapäeval veel efektiivsemalt mõjutada noori ja kujundada nende arusaamu stereotüüpsetest soorollidest, kui seda teeb reklaam, mille kuulekad marionetid me kõik mingil määral ju oleme. Seega, alustada tuleks eeskätt reklaamivaldkonnast. Hävitamaks neid ahistavaid stereotüüpseid soorolle, tuleks välja töötada väga nutikas reklaamistrateegia. Võiks ju ka lihtsalt proovida vägivaldselt asendada naiselement meeselemendiga ja vastupidi; ehk siis pöörata need nn soorollid tagurpidi. Vaevalt see meid siiski päris soovitud eesmärgini viiks. Tegelikult tuleb nentida, et esimesed sammud selles suunas on juba astutud ja loodetavasti kannavad need ka vilja. Millist vilja, seda näitavad alles järgnevad põlvkonnad... Igatahes tänane Eesti on soolise võrdõiguslikkuse osas veel täiesti lapsekingades. Probleem number üks seisneb selles, et probleemi kui sellist nagu ei paistagi eksisteerivat. Või kui üldse sellest naiste-meeste
2. Gurian, M., Henley, P., Trueman, T. (2001) Boys and girls learn differently: a guide for teachers and parents http://books.google.ee/books?id=HZM1lZXfc8cC&printsec=frontcover&dq=(Gurian, +Henley,+Trueman,+2001).&source=bl&ots=afry4aZr3- &sig=akQ6QIQjFQfglPvFy7pmfaEl0ls&hl=et&ei=arr_TKGDOISbOveu9aUM&sa= X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CBQQ6AEwAA#v=onepage&q=(G urian%2C%20Henley%2C%20Trueman%2C%202001).&f=false 8. detsembril, 2010. aastal 3. J. Mikk. Soorollid õppekirjanduses. Õpetajate Leht, 2. november 2001 http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.11.01/aine/1.shtml 8. detsembril, 2010. aastal 4. Krabel, J., Cremers, M (toim.) (2008). Gender Loops: Toolbox for gender-conscious and equitable early childhood centres. http://genderloops.eu/docs/toolbox.pdf 8. detsembril, 2010. aastal 5. Kuurme, Tiiu. Miks kool poistele ei meeldi? Eesti Päevaleht, 19. september 2008 http://www.epl.ee/artikkel/442130 8. detsembril, 2010. aastal 6. West, C
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kodu ja tööelu erinev väärtustamine Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 TÖÖTAMINE ................................................................................................................ 4 OSAAJAGA TÖÖ......................................................................................................... 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS....................................................................................
Elust enesest on näiteid, kus samale tööle kandideerides, küsides naise käest palga suurust on vastus ebamäärane ja enamasti alla keskmise. Sama küsimust mehe käest küsides teab ta kindlalt, et väärib palka üle keskmise ja seda öeldes on ta enesekindel mitte kõhklev. Sellejärgi võib öelda, et Eestis on levinum essentsialistlik vaateviis – lähtutakse eeldustest, et naiste loomus vastandub mehelikule, mis paneb aluse sellele, et meie ühiskonnas valitsevad traditsioonilised soorollid. Pärit on selle essentsialistliku vaate juured nõukogude perioodist, mis välistas soo. Eesti ühiskonnas valitseb mõtteviis, et mehed on mehed – julged, tugevad, kõike teadvad ja naised jäägu naisteks, olgu malbed, ilusad ja head. Sotsioloogide põhjendus traditsioonilistele soorollide järgimisele on see, et naiste „mõistlik“ käitumine toob kaasa ühiskondliku heakskiidu, tegemist on ratsionaalse valiku teooriaga. Naiste endi teha on see, milliseid valikuid
Naised keskajal Keskaeg on ligikaudu tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos, mille kestvuseks loetakse tavaliselt aastaid alates Rooma riigi langemisest aastal 476 kuni Ameerika avastamiseni Kolumbuse poolt aastal 1492. Eestis peetakse keskaja alguseks tavaliselt Põhja- Euroopa ristisõdade siiajõudmist ning siinsete alade kristlikuks muutmist aastatel 1208-1227. Lõpuks peetakse üht kahest sündmusest: Reformatsiooni siiajõudmist aastatel 1520-1530 või 1558-1583. aastatel toimunud Liivi sõda. Keskaja inimese igapäevaelu kirjendanud ja tutvustanud kursuse käigus räägiti meile palju sellest, mis oli keskajal võrreldes tänapäevaga teistmoodi ning kuidas siis elati. Oma essees tahan põhjalikumalt arutleda naiste positsiooni ja elu üle keskaja Euroopas. Levinud on arvamus, et keskajal elanud naised ei omanud kristlikus ühiskonnas omaette kohta. Inimesed keskajal küll tajusid naist iseseisva kategooriana, ent sotsiaalsed eri
.......................Error: Reference source not found 2 Sissejuhatus Feminismil on pikk ajalugu ja ta sisaldab palju erinevaid ideid, mis sageli teineteisele vastu räägivad. Sõna femina tuleb ladina keelest ja tähendab naist. Järelikult on feminism midagi, mis on seotud naistega. Feminism on nüüdisaja maailmas niisama möödapääsmatu teema nagu materiaalsete ja vaimsete ressursside ebavõrdne jaotumine. Taolisele olukorrale saab anda vaid ühe seletuse - see on võrdsete õiguste puudumisest tulenev ebavõrdsus. Feminismi eesmärgiks on sugudevahelise ebavõrdsuse kaotamine ning naiste jaoks meestega võrdsete võimaluste ja õiguste saavutamine. Seega võrdsuse idee toetub arusaamisele kõikide inimeste üldinimlikust loomusest, soost sõltumata. Soolise võrdõiguslikkuse üheks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid