100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
68 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Laura t.
Õppematerjali autor
Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus. Seaduse eelnõu kuni vastuvõtmiseni Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil
Vastav ajaleht käesoleva seaduse tähenduses on detailplaneeringu puhul vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht ja linnaosadega linnade puhul regulaarselt ilmuv linnaosa leht, samuti regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mille on kohalik omavalitsus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Käesolevas seaduses sätestatud korras vastavas ajalehes avaldatav teave avaldatakse ka kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebilehel. Kohalik omavalitsus on kohustatud kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist panema detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema märgatav ja see peab sisaldama järgnevat informatsiooni: planeeritava maa-ala asukoht ja suurus, maa-ala piirid ning tutvustama algatatud planeeringu eesmärke
teha. 1. Mitu haldustasandit Eestis on ja kuidas haldustasandit ära tunda? Haldustasandeid on kaks , riik ja omavalitsus. Riik kui tervik, maakond, omavalitsus. 4 regiooni Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. Regioonikeskustes on päästeamet, politsei, haigekassa, piirivalveamet. 15 maakonda. Omavalitsuses on omavalitsusevolikogu, täidesaatevvõim on vallavalitsusel või linnavalitsusel. 2. Mitu planeerimistasandit on Eestis (analoogia haldustasanditega) ja millised on vastava tasandi planeeringute liigid? 4 planeerimistasandit. Riigitasandil on üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering, neid finantseerib riik. Omavalitsustasandil on detailplaneering ja üldplaneering. 3. Mis on planeering (millest see koosneb)? On dokument, mis valmib planeermise käigus, koosneb joonistest, tekstist ja moodustavad ühtse terviku. Vormistamise nõuded kehtestab regon.minister. Pl juurde kuuluvad lisad, mis võivad sisalada teavet pl
Kui kasutusvalduses olevat asja kahjustatakse või selle alalhoiuks on vaja teha parandusi või uuendusi mis ületavad tavalise korrashoiu on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule teatama. 36. Üüri-/rendisuhete olemus ja nende kasutamisvõimalused kinnisvarakorralduses. Rendisuhete olemus. Rendisuhte puhul kasutab üks isik (rendile võtja ehk rentnik) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale) kuuluvat vara. Rentimist võib kasutada kõigil tegevusaladel, mis ei ole Eesti Vabariigi normatiivaktiga keelatud. 37. Üürile/rendile antud vara korraskoiu põhimõtted üürniku/rentniku ja üürile/rendile andjaõigused ning kohustused). Üürilepinguga kohustub üks isik(üürileandja) andma teisele isikule(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu(üüri).*üürile andja ei pea olema omanik(ilmselt on otsene ja seaduslik valdaja); *kasutatav nii kinnis- kui vallasvara puhul. 38. Üürile/rendile
Kui kasutusvalduses olevat asja kahjustatakse või selle alalhoiuks on vaja teha parandusi või uuendusi mis ületavad tavalise korrashoiu on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule teatama. 36. Üüri-/rendisuhete olemus ja nende kasutamisvõimalused kinnisvarakorralduses. Rendisuhete olemus. Rendisuhte puhul kasutab üks isik (rendile võtja ehk rentnik) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale) kuuluvat vara. Rentimist võib kasutada kõigil tegevusaladel, mis ei ole Eesti Vabariigi normatiivaktiga keelatud. 37. Üürile/rendile antud vara korraskoiu põhimõtted üürniku/rentniku ja üürile/rendile andjaõigused ning kohustused). Üürilepinguga kohustub üks isik(üürileandja) andma teisele isikule(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu(üüri).*üürile andja ei pea olema omanik(ilmselt on otsene ja seaduslik valdaja); *kasutatav nii kinnis- kui vallasvara puhul. 38
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Alan Karus PÄRNU MAAVALITSUS, SISEMINISTEERIUM JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED VIA BALTICA TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEL Uurimistöö õppeaines ,,Halduskorraldus" Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2013 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 1. Ülevaade planeeringuprotsessist...................................................................................................4 2. Koostöö analüüs............................................................................................................................6 2.1 Maavalitsus ja kohaliku
· hinnangu andmine looduslike ja inimtekkeliste ressursside võimalikule jaotamisele ja kasutamisele; · eri huvide ja huvigruppide (asjaliste ja kooskondade) väljaselgitamine; · eri valikuvõimaluste hindamine ning valikustrateegiate väljatöötamine; · otsustamine, mis on suunatud kindla eesmärgi saavutamisele või võimalikult suure toimimisvabaduse saavutamisele; · sellise juriidiliste aktide süsteemi kujundamine, mis teeks planeerimise ja planeeringu, kui kokkuleppel põhineva kohaliku juriidilise akti, elluviimise võimalikuks ning takistaks ebasoovitatavaid arengutrende; · selliste reeglite ja normatiivide väljatöötamine, mis võimaldaks luua positiivset füüsilist ja sotsiaalset elukeskkonda. 3. Lineaarne ja tsükliline planeerimine. Kui kirjeldada planeerimisprotsessi etappe lineaarsel kujul, oleks üks võimalik tinglike etappide järjestus järgmine: 1. eelhinnangu andmine ja probleemistiku kirjeldamine 2. esialgse programmi (visiooni, eesmärgi) kujundamine 3
........................................................ 15 36. Üüri/rendilepingu lõpetamise ja uuendamise põhimõtted üürniku/rentniku tegevusest sõltuvalt............................................................................................................................ 15 37. Kasutusvalduse ja üürikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel..............................15 38. Hoonestusõiguse ja üürikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel...........................16 39. Avalikustamine kinnisvarakorralduses, sellest tulenevad põhimõtted ja kinnisvara omaniku õigused............................................................................................................... 16 40. Kohaliku omavalitsuse (KOV) pädevus seoses kinnisvara korraldamisega..................16 41. Detailplaneeringu olemus ja selles sisalduv põhiteave kinnisasja omanikule..............16 42. Kinnisasja omaniku õigused ja kohustused seoses planeeringu koostamisega...........17 43
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid