50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tinnu12345
Õppematerjali autor
1224 Mandri-Eesti alistus ja võttis uuesti vastu ristiusu. Veebruaris vallutas sakslaste, lätlaste, liivlaste ja mandrieestlaste vägi Muhu linnuse; 1227 hävitati Valjala linnus; kogu Saaremaa allutati, rahvas ristiti. Võõrvõimu algussajand (1227–1343) Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu Põhja-Eesti; Tallinn sai Riia 1227 linnaõiguse. 1237 Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks. 1237–41 Saarlaste ülestõus. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja 1238 kogu Põhja-Eesti. Koostati „Liber Census Daniae” („Taani hindamisraamat”), milles on andmeid 1240 Põhja-Eesti kohta (peamisi Eesti vanema ajaloo allikaid). 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1249 Tallinnas rajati naistsistertslaste Püha Mikaeli klooster.
,,Asserin" tsemenditehas, Tamsalu ja Rakke lubjatehas, hulk tellisetehaseid ja klaasivabrikuid, oli oma 6-protsendilise osatähtsusega endiselt kuuendal kohal. Kiiresti arenes 20. sajandi algul paberi- ja tselluloositööstus, mis 1913 oli tööstustoodangu mahult kolmandal kohal. Seoses paberi nõudluse suurenemise ja tekstiilitooraine asemel tselluloosi kasutuselevõtmisega rajati lisaks olemasolevatele tehastele Pärnusse Saksa kapitaliga tselluloositehas Waldhof, Ühiskonna politiseerumise algus: 1896-1904 Rahvuslaste uus põlvkond; venestuse taandumine: 1890ndatel aastatel hakkas märkamatult ühiskonnas midagi muutuma. Toimus uute potentsiaalsete juhtide teket, alguses oli tegemist üliõpilastega. Eestlaste üliõpilaste arv hakkas sel perioodil suurenema. I maailma sõja alguseks oli saanud 1000 Eesti noormeest kõrgharidust.
19. sajandi viimastel aastatel hakkas Eesti rahvuslik liikumine taas elavnema. Tartus toimus nn "Tartu renessanss", mille taga olid uue põlvkonna rahvuslased Villem Reiman ja Jaan Tõnisson. "Postimees" alustas taas rahvusliku vaimsuse hoidmist, kirjutades rahvusaadetest ja eestlasi puudutavatest probleemidest. Ta avaldas „Postimehe juhtmõtted” mis oli ka selles vaimsuses kirjutatud, sh muistse vabaduse romantiline idealiseerimine. Neile avaldas omakorda mõju saksa kirjandus. Postimees oli mõõdukas tiivas, tahtsid parlamentaalselt konstitutsioonilist monarhiat. Liberaalne teema seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. Inimeste omaalgatuslikud seltsid levisid juba 17-18 saj, kuid oli valdavalt elitaarse tähendusega, aadlikele. Balti-Saksa seltsid-
Õpitavale konteksti loomine Holokausti toimumist tuleb vaadelda Euroopa ja terve maailma ajaloo kontekstis, anda õpilastele taustinformatsiooni eelnenud sündmustest ja asjaoludest, mis viisid holokaustini. Keerulistele küsimustele ei saa anda lihtsaid vastuseid Õpilased peavad ajaloo üle juurdlema. Selle käigus tuleks otsida vastust küsimustele, miks oli juutide saatus eri riikides erinev, millised olid Saksa okupatsioonirežiimide erinevad vormid. Sellega seoses kerkib alati kõlbelisi küsimusi. Kerge on hukka mõista neid, kes keeldusid juute peitmast või oma juudist naabreid aitamast, tuleks analüüsida ka nende olukorda ja võimalikke motiive. Arvestades ajaloosündmuste erinevaid tõlgendusvõimalusi, peaks õpilastel olema võimalus juurelda holokausti üle, k.a päästjate valikute üle, kes pidid peidetuid aidates iga päev otsustama, kas ikka tasub
läbitöötamist. Eelmainitud kirjalike allikate kõrval on ühe olulisema andmekogumismeetodina kasutatud inter- vjuud (N=47) ja küsitlust (N=58). Tänu käesoleva töö autori aastakümnete pikkusele kogemusele džässmuusi- kuna on mitmete järeldusteni jõutud puht kaemuslikult. Materjali järjestamisel ja struktureerimisel jälgitakse ühest küljest ajalist (Eesti Vabariigi aeg, Nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon), teisalt temaatilist printsiipi. Kuna käesolevas töös käsitletakse meil väheuuritud valdkonda, antakse siin selgitav ülevaade ka džässi ajaloolistest ja teoreetilistest lähtepunktidest, seostest ja vastuoludest süvamuusikaga, selgitatakse džässi ja popkultuuri vahekordi. Toomaks selgemalt esile eesti džässi arengule spetsiifilist, vaadeldakse lähemalt tantsumuusika olukorda ja suundumusi kogu Läänemere põhjapoolses regioonis. Sedakaudu saab ka ülevaate
Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus. Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis aktiivselt Forselius, kes 1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul.
Lätis nt 1200 paiku 200 tuh elanikku, 1500 u 400 tuh elanikku , enne katku 1695 u 465 tuh elanikku. ( Tervikuna Läti aladel). Soomes 1200 oli 100 tuh inim, 1550 250 tuh inim, 1650 450 tuh inim, enne katku 1695 500 000 inim. 1/3 sureb peale katastroofi. Venemaa- Liivimaa sõda -1558. Detailides vähe käsitletud. H. Kruus kirj teose " Vene -Liivi sõda". Russovi kroonikat võiks lugeda. Liivimaa oli killunenud 5 riigi moodustis. Suurim Saksa ORdu Liivimaa haru. II Riia peapiiskop, III Kuramaa piiskopkkond( Piltene piiskopkond), IV Tartu piiskopkond, V Saare-Lääne piiskopkond. Omavahel nõrgalt seotud. Maapäeval käidi aeg-ajalt koos ja tehti otsuseid(retsessid).Kõik 5 moodustist kuulusid Saksa-Rooma keisrile. Suurt mõju keisril siin siiski polnud. Suurim osa ordu käes( SO). Omavahelised konfliktid( sh sõjalised). Puudus ühtne juhtiv persoon, kelle ümber oleks võimalik koonduda. Üks periood, kus oli kellegi ümber
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid