Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Saksa Demokraatlik Vabariik (0)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris



Saksa Demokraatlik Vabariik






2009

Sisukord



SDV 5
Majandus 6
Sisepoliitika 7
Välispoliitika 10
Religioon 12
Sport 12
Kultuur 13
Ühinemine 13
Kasutatud kirjandus 14



Sissejuhatus
Seoses Hitleri enesatapuga (30. april l945) alistus Berliin 2. mail ja Saksamaa kapituleerus tingimusteta, mis lõpetas kõikide aegade kõige verisema sõja-II maailma sõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas, 4. kuni 11. veebruar 1945 määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Potsdamis, 17. kuni 2. august 1945, fikseeriti ka selle üksikasjad. Saksamaa kaotas idas suure osa territooriumist, viies sealt välja oma kaasmaalased. Neli võitjariiki – Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit – jaotasid Saksamaa ja Berliini eraldi okupatsioonitsoonideks( ida-Saksamaa NSV Liidule, edela-Saksamaa USA-le, lääne-Saksamaa Prantsusmaale ja loode-Saksamaa Suurbritanniale), mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni.
Võim Saksamaal anti ajutiselt Liitlaste Sõjalisele Administratsioonile. Keskorganiks oli Liitlaste Kontrollnõukogu, asukohaga Berliinis. Nõukogude vägede poolt hõivatuds Berliini toodi lääneliitlaste üksused. Liitlaste sõjaline Administratsioon pidi korraldama Saksamaa denatsifitseerimise, s.t saatma laiali Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja sellega seotud organisatsioonid . Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei kuulutati kuritegelikuks, selle funktsionäärid tuli arreteerida ja kohtu alla ning sama saatus ootas ka riigiametnikke, kes olid osalenud inimsusevastastes kuritegudes.
USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. Kohtu all oli 24 inimest, neist 12-le määrati surmanuhtlus (poodi 16. okt. 1946) ja kolmele eluaegne vanglakaristus. Poodi 10, sealhulgas Ribbentrop, Rosenberg, Göring (sooritas enne enesetapu), Bormanni ei tabatud. R. Hess tegi 1987 vanglas 93-aastasena enesetapu. Nümbergi protsess kinnitas põhimõtte, et juriidilist vastutust riigi nimel või võimude käsul sooritatud kuritegude eest kannatab igaüks ise.
Liitlaste Sõjaline Administratsioon pidi aitama kaasa demokraatlike erakondade ja organisatsioonide taastamisele ning uute, esialgu kohalike võimuorganite ning seejärel ka keskvõimuorganite valimiste korraldamisele. Valimiste tulemusel moodustatud valitsusega kavatsetigi sõlmida rahulepind. Sellist Liitlaste poolt alustatud poliitikat okupeeritud Saksamaa suhtes hakati nimetama ”nelja D poliitikaks”- demilitariseerimine, denatsifitseerimine , demokratiseerimine, demonteerimine.
Saksamaa pidi maksma sõja võitnud suurriikidele reparatsioone. Maa jagati kaheks reparatsioonitsooniks. NSV Liit ja lääneliitlased pidid koguma reparatsioonimakseid igaüks oma okupatsioonitsoonis. Hitleri agressiooni tekitatud kahju korvamiseks ja Saksamaa sõjalis- tööstusliku potentsiaali vähendamiseks planeeriti demonteerida Saksa tööstusettevõtted ning võtta nende seadmed reparatsioonimaksete katteks.
Peatselt alanud nn külm sõda muutis Saksamaa ida ja lääne vahelise vastuseisu tallermaaks. Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama.
Konflikti ajendiks sai rahareform . Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi 21.juunil 1948 oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites, mis asusid Ida-Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni pinnal.
Lääneriigid otsustasid, et nende raha hakkab kehtima ka Lääne-Berliinis. Sellele vastuseks blokeeris NSV Liit 25. juunil 1948 kõik Berliini läänesektoritesse viivad raud- ja maanteed – algas Berliini blokaad . Berliini blokaad kestis kuni 1949. aasta maikuuni. Lääne-Berliini 2,2 miljonit elanikku varustati selle aja jooksul lääneriikide poolt õhu kaudu. Toimus 200 000 lendu, iga kolme minuti järel maandus üks lennuk ja viisid sinna kokku 1,5 miljonit tonni kaupu. Berliini blokaad näitas, et Lääneriikide ja NSV Liidu vahel on ületamatud erimeelsused. Seda peetakse ka külma sõja alguseks. NSV Liidul ei õnnestunud sundida Lääneriike Lääne-Berliini endale andma. Ta saavutas vaid, et Lääne-Berliin ei läinud ka Lääne-Saksamaa koosseisu, jäi omaette üksuseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sõltumatu demokraatlik riik ainult nime poolest. Temast sai NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolne bastion. NSV Liit lootis SDV-st kujundada sotsialismi näidismaa.
Liitlaste Kontrollnõukogu lakkas sisuliselt tegutsemast juba märtsis 1948, lõhe läänesektorite ja NSV Liidu tsooni vahel süvenes
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Saksa Demokraatlik Vabariik #1 Saksa Demokraatlik Vabariik #2 Saksa Demokraatlik Vabariik #3 Saksa Demokraatlik Vabariik #4 Saksa Demokraatlik Vabariik #5 Saksa Demokraatlik Vabariik #6 Saksa Demokraatlik Vabariik #7 Saksa Demokraatlik Vabariik #8 Saksa Demokraatlik Vabariik #9 Saksa Demokraatlik Vabariik #10 Saksa Demokraatlik Vabariik #11 Saksa Demokraatlik Vabariik #12 Saksa Demokraatlik Vabariik #13 Saksa Demokraatlik Vabariik #14 Saksa Demokraatlik Vabariik #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor v2ikeanny Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

89
doc
Ajalugu
80
pdf
11-klassi ajaloo konspekt
26
doc
Maailm pärast teist maailmasõda
26
doc
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA
147
docx
Eesti XX sajandi algul
26
doc
Maailm Pärast Teist Maailmasõda
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun