Sõjad
19.sajandil.
Pärast
iseseisvussõja lõppu oli Ladina-Ameerikas uute sõltumatute
riikide vahel palju sõdu. Kõige tuntum neist oli Salpeetrisõda
kus Suurbritannia ja Tšiili võitlesid üheskoos Boliivia ning Peruu vastu. Salpeetrisõda rõhus Ladina-Ameerika majandusele. 20.
Sajandi algust iseloomustas USA sissetungid Panamasse, Kuubasse,
Haitisse, Dominikaani Vabariik ning teistesse Ladina-Ameerika
riikidesse.Mitte ükski Ladina-Ameerika riik ei osalenud esimeses
maailmasõjas, sest nad tahtsid olla neutraalsed, aga siiski
varustati Atlandi riike toorainetega , nagu näiteks volfram,
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kerstii96
Õppematerjali autor
Odav tööjõud Hiinast, Indiast ja Indoneesiast. Hariduse vallas saavutasid edu linnastunud riigid. Majandus 19. sajandil Peale Iseseisvussõda muutus sotsiaal majanduse struktuur: Riigid spetsialiseerusid teatud tooraine tootmisele Ladina-Ameerika maad muutusid sõltuvaks kaupade sisseveoks Põllumajanduses valitses suurmaaomandu Kaotati orjus 19. sajandi teisel poolel tugevnes Ladina-Ameerika. Inglise kapitaliga finantseeriti põllumajandust. Sisepoliitika 19.sajandil. Pärast iseseisvussõda valitses Ladina-Ameerika riikide sisepoliitikas ebastabiilsus ja kaos.Tekkisid sagedased vandenõud,mässud,ülestõusud,revolutsioonid,kodusõjad ja riigipöörded.Poliitiline võitlus arenes tihti anarhiaks.Omavahel põrkasid kokku väepealike ja kohalike võimuesindajate isiklikud huvid.Enamik võimuletulnud väepealikke valitses sõjaliste diktaatoritena, saavutades siserahu oma riigis. 19. sajandi lõpul hakati moodustama rahvuskodanluse parteisid
Viljandi Kesklinna Kool Kätlin Karpovski 8.klass Ladina-Ameerika 19.sajandil ja 20.sajandi algul Viljandi 2013 Haiti vabanemine · 1791.aastal puhkes Haitil neegerorjade ülestõus,mida juhtis Prantsusmaal kindraliks saanud Toussaint L'Ouverture. http://en.wikipedia.org/wiki/Toussaint_Louverture · 1804.aastal kuulutati Haiti iseseisvaks vabariigiks. Iseseisvussõja põhjused · Suur kaugus emamaast · Indiaanlastest põlisrahvaste ekspluateerimine · Suur maksukoorem · Põhja-Ameerika edukas iseseisuvussõda · Asumaade majandusliku arengu pidurdamine · Väliskaubanduse piiramine Iseseisvussõda · Iseseisvussõda algas 19.aprillil 1810.aastal . · Iseseisvussõjal oli kaks etappi. · Esimene etapp:vabadusvõitlejad saavutasid silmapaistvaid võite. · Teine etapp:vabadusliikumise uus tõus,võim oli kõikjal taastatud. Iseseisvussõja tulemused · Peaae
§ 36-37 Kokkuvõte Türgi impeerium 19. sajandil ja 20. sajandi algul : 19. sajandil jätkus Türgi impeeriumi nõrgenemine mida põhjustasid ebaedukad sõjad venemaaga, raske majanduslik olukord ning vähemrahvuste rahvuslik ärkamine. Tehti mitmeid reforme, kristlased võrdsustati moslemitega maksude tasumisel ja kohtuasjades. 1908. aastal alustasid noortürklased ülestõusu ja tulid võimule. Esimeses maailmasõjas osales türgi Saksamaa poolel ja sai kaotuse osaliseks mis viis impeeriumi lagunemiseni. India 19 sajandil ja 20. sajandi algul : Indias oli väljakujunenud etniline ehk rahvuslik kirevus ning range
Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levin
sealt oma väed välja. · Juudi riigi rajamise otsus ei rahuldanud aga araablasi, kes nägid selles oma ajalooliste alade anastamist ning alustasid samal päeval juudi riigi väljakuulutamisega (1948.a. 14.mail) Iisraeli vastast sõda (Palestiina sõda 1948.a.-1949.a.). · Alates sellest ajast on ümbritsevate Araabiariikide (Egiptus, Süüria, Jordaania, Liibanon jt.-d), palestiinlaste (Palestiina aladel elavad araablased) ning juutide vahel toimunud pidevad konfliktid ning sõjad: Peep Reimer 1956.a. Siinai sõda 1967.a. Kuuepäevane sõda 1973.a. Jom Kippuri sõda 1982.a. Iisraeli sissetung Liibanoni · Sõdade vaheaegadel on hoidnud pinget üleval palestiinlaste terroriaktsioonid Iisraeli vastu (selle taga on seisnud Palestiina Vabastusorganisatsioon ehk PVO, eesotsas Jassir Arafatiga; Süüria ja Iraani poolt toetatud Hamas, Hizbollah, Islami Dijhad)
Peep Reimer 2 2. Imperialism ja maailma rahvad / rahvusvahelised suhted (õpik lk.14-21): 2.1. Koloniaalvallutused ja imperialism: (Vt. lisaks ka õpik lk.14-21) · Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15.sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega. · Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. · Koloniaalvallutus aktiviseerus 19.sajandil, kui hakati jagama /vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni asjast kõrvale jäänud riigid. · Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust). · Miks kolooniaid vallutati:
Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et ri
..........................lk.1 2. Iseseisva riigi rajamine.....................................lk.2 3. Lühiajalugu.......................................................lk.3 4. Haridus..............................................................lk.4 5. Sisepoliitika ja majanduse areng 19. sajandil...lk.5 6. Majandus...........................................................lk.6 7. Välispoliitika.....................................................lk.7 8. Argentiina sõjad................................................lk.8 9. Kokkuvõte.........................................................lk.9 Sissejuhatus Argentiina on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Argentiina peamised tuluallikad on põllumajandus, eriti lihakarjandus, nisu ja puuviljakasvatus, nind energiavaru. Argentiinas on mitu korda olnud võimul sõjaväevalitsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid