Facebook Like
Hotjar Feedback

Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

AUDENTESE ERAKOOL





Vana- Rooma
referaat


Koostaja: Ardi Randlaht
Klass: 10.D klass
Juhedaja: Rainer Vilumaa
Sisukord
Tiitelleht ...................................................................................lk1
Sisukord....................................................................................lk2
Rooma regioonid , rahvas, eelajalugu .......................................lk3-5
Vana-Rooma arhitektuur , maalikunst ja skulptuur ………………..lk5-11
Kasutatud materjal ..........................................................................lk11
Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu

Isegi nimel «Rooma» on huvitav ajalugu: esiteks, see pole roomlaste toponüüm, sest, nagu arvavad ajaloolased, see nimetus on antud etruski ruma sugukonna Tiberi etruskipärase nime Rumon järgi. Teiseks, juba ammu ei eksisteeri niisugune riik nagu Rooma, see tähendab, et meie loengukursuse raames sõnad «Vana-Rooma» ajalugu, kultuur, mütoloogia, kirjandus, poliitika jne on nn. pleonasmid. Kolmandaks, Rooma impeerium eksisteeris III sajandi lõpust koosnevana «kahest Roomast »: Läänest ja Idast; kui Lääne impeerium langes aastal 476, siis jäi ainult Ida-Rooma, s.o. Bütsants, kus elasid peamiselt kreeklased , kes nimetasid ennast «roomlasteks». Esialgu nimetati Itaaliaks ainult Apennini poolsaare lõunatipu, kus elasid inimesed, keda kreeklased nimetasid «hoi italiotoi», tulenes arvatavasti müütilise kuninga Italose nimest. Alates neljandast sajandist eKr. nimetasid kreeklased Itaaliaks Suur-Kreekat. Apennini poolsaart või selle osi nimetati ka Hesperiaks (Õhtumaaks), Oinotriaks ja Ausoniaks. Kreeklastelt ülevõetud nime «Itaalia» hakkasid roomlased arvatavasti juba III sajandi esimesel poolel eKr kasutama kogu nende valduses oleva poolsaare kohta.
Hõimud. Itaalikud – II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis -etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna-Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid , samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.
Rooma sünd kuulub aega, mil paljud Vana- Idamaa riigid olid eksisteerinud juba mitmeid aastatuhandeid (täpsemalt: Egiptus , Sumer ja Elam – rohkem, kui kaks, Kreeta ~ kaks aastatuhat, teised aga – rohkem kui tuhat või pooltest...). Sel ajal, kui Balkani poolsaare aladel ja Väike- Aasia rannikul olid juba tekkinud kreeka linnriigid , ühendasid Tiberi jõe ääres paiknevatel küngastel elavad maaharijad ning karjused alles oma asulaid ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Roma. Apenniini poolsaarel ja Sitsiilias olid tollal olemas juba kreeka kolooniad (Kyme, Naxos, Tarentum, Sybaris, Kroton, Regium, Elea, Messana, Sürakusa, Gela, jne); Vahemere lõunarannikul (Aafrika-poolsel) eksisteerisid foiniikia asulad, mis hiljem Kartaago poolt võimsaks mereriigiks ühendati. See oli Pürenee poolsaare lõunaosas asuva tugeva Tartessose riigi õitseaeg (Tartessos – linn Tartessose jõe – nüüd Guadalquivir – suudmeharude vahel). Oma varasematel arenemisastmetel polnud Rooma seotud Vahemeremaade teiste tsivilisatsiooni keskustega ega tolle aja maailma-ajalooliste sündmustega; ainult järk-järgult kasvab tema poliitiline võimsus ja tähtsus.
Rooma eelajalugu.Arheoloogilised kaevamised annavad tunnistust sellest, et paleoliitikumi hilisel perioodil maeti surnud madalatesse haudadesse; laibad värviti punase värviga, pandi neile hauda kaasa relvi ja tööriistu. Arvatakse, et neoliitikumi periood Itaalias oli lühike ja neoliitilise kultuuri mälestusmärke on vähe säilinud. Arheoloogilised andmed räägivad sellest, et kolmanda aastatuhande teisest poolest algab üleminek eneoliitikumile: kivi kõrval algab vase kasutamine esemete valmistamiseks; vask jääb veel luksusajaks, tarvitusele tuleb ka kuld ja hõbe. Kõige täielikumalt on esindatud eneoliitilised asulad Põhja-Itaalias (Liguurias), kuid nende jälgi leidub ka Umbrias, Põhja-Laatsiumis ja teistes kohtades. Küttimise ja kalapüügi kõrval tegelesid elanikud ka karjakasvatusega. Elati koobastes, ent ka ümmargustes, ovaalsetes ja ristkülikukujulistes hüttides, mis tehti puust ja määriti saviga üle. Laibad maeti maa sisse, kusjuures
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rooma regioonid-rahvas-eelajalugu #1 Rooma regioonid-rahvas-eelajalugu #2 Rooma regioonid-rahvas-eelajalugu #3 Rooma regioonid-rahvas-eelajalugu #4 Rooma regioonid-rahvas-eelajalugu #5 Rooma regioonid-rahvas-eelajalugu #6 Rooma regioonid-rahvas-eelajalugu #7 Rooma regioonid-rahvas-eelajalugu #8 Rooma regioonid-rahvas-eelajalugu #9 Rooma regioonid-rahvas-eelajalugu #10 Rooma regioonid-rahvas-eelajalugu #11 Rooma regioonid-rahvas-eelajalugu #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lahtrand Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
rtf
Rooma kunst
39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
48
doc
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
41
doc
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
2
doc
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst ja arhitektuur
17
docx
Vana rooma kunst
14
docx
Egeuse-Vanakreeka-Etruskide-Rooma kunst



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun