100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
piapia
Õppematerjali autor
Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal. Tal oli olnud palju armumisi, mis õhutasid teda luuletama ja oma elamusi väljendama. Esimene suurem tuntus on tal näidendiga ,,Götz von Berlichingen". 1774 ilmus kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused" vähe filosofeerimist/kirjeldamist, et oleks paremini jälgitav. Werther oli haritud noormees. Töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli ülitundeline. Ta oli armunud Lottesse, kes oli teise mehega kihlatud. Werther ei leidnud vastuarmastustm sest Lotte ei söandanud oma kihlust Albertiga katkestada. Lotte oli oma pere vanim laps, ema abiline, aga oli juhtunud, et tema ema suri ära. Haigevoodil ütles ta ema Lottele, et Lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja Albertiga abielluks. Albert oli korralik, töökas mees
Ta oli ligi aasta aega kodus seetõttu. Edasi läks Strasbourgi ülikooli. Seal lõpetas õigusteaduse kursuse. Teda mõjutas Herder ja rahvaluule. Leidis enda jaoks Shakespeare'i. Ta keskendus põhiliselt armastusele. Tal on olnud palju armumisi, mis teda inspireerivad luuletama. Rõhutab tunnetuslikku poolt. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen". 1774 ,,Noore Wertheri kannatused". Werther oli noormees, haritud ja töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli hullupööra tundeline. Ta oli armunud ühte naisesse, kes oli aga teise mehega kihlatud. Lotte oli selle naise nimi. Werther ei leidnud vastuarmastust sellepärast, et Lotte ei söandanud oma kihlust Albertiga katkestada. Nimelt oli Lotte oma pere vanim laps, ema abiline, aga oli juhtunud, et tema ema suri ära. Haigevoodil ütles ta ema Lottele, et Lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja Albertiga abielluks. Albert oli korralik, töökas mees
Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844. aastal läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud, ootused ja pettumused. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele ,,Eilse päevalugu". Koos vend nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852
George Gordon Byron 1788 1824 Sündis londonis elas sotimaaljõukas perekond ja ema poolt oli Soti verd . isa oli seikleja ja priiskaja, jahtis varandust see oli teine abielu isal. Isaga suurt kokkupuudet ei olnud sest isa elas Prantsusmaal ja sinna suri ka. Ema oli kui heitliku loomusega naisterahvas. Kord hellitanud, kord range. Byron sai hea koolihariduse, alguses kodus, hiljem keskkoolis ja ülikoolis. Tema elukõiku ja loomingut mõjutas see, et ta oli sünnist saadik ühest jalast vigane, ta lonkas, aga tema kange iseloom ei lubanud seda et halvem oleks. Tegeles spordiga, ratsutas hästi, vehkles hästi. Ema saatis ta suve ajal maale talupoegade juurde. Puutus kokku avarusega ja vabadusega. Tema loomingut jääbki läbima üksilduse otsing,kõrguse ja avastuse igatsus, hummaansus ja inimeste võrdsuse tunnustamine. Kui oli kümne aastane siis suri tema
koduõpe, isa õpetas. 16-aastaselt läks Lepzigisse ülikooli ja asus seal õppima juurat. Oli laialdaste huvidega, teda huvitas kirjandus, füüsika, loodusteadused. Ülikool jäi lõpetamata, ta haigestus, oli kodus ja ravis end. Tervenedes läks Strasbourg'i ülikooli edasi. Seal lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja sai sellest mõjutatud. Herderist ja Goethest said sõbrad ja H avaldas tunduvalt tema maailmapilti. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Tegeles ülikoolipäevil luuletamisega, talle oli iseloomulik armastuse teema, nagu noortele meestele ikka. Goethel on olnud palju naisi, armumisi, kes teda on inspireerinud, elamused on teda õhutanud luuletama. Nooruspõlveluule ei ole nii tähendusrikas, aga märk oli juba maas. Esimene suurem tuntus oli tal näidendiga ''Götz von Berlichingen''.
läks strassbourgi ülikooli, sela lõpetas edukat õigusteaduste kursuse. Oluline on ka see et seal tutvus ja teda mõjutas Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeari. Tegeles ülikooli päevil eelkõige luuletamisega, nagu noorelele mehele kohane ja mis jääb talle väga iseloomulikuks on armastus. Esimene suurem tuntus on näidendiga ,, Götz von berlichingen". Seal on see et rüütel esildab ,,tormi ja tungi" klassikalist kangelast. See tema näidendi kangelane astub välja ühiskondlike reeglite vastu ja hakkab ülekohtuga võitlema. Ei muutu alistunuks ja lipitsenuks ja ei vaata kuidas tal kergem oleks vaid hakkas õigluse eest võitlema. Varsti ilmus temalt romaan. 1774 ,,Noore Wertheri kannatused" noor werther oli tundeline. Oli noor tütarlapst Lotte, kes oli kihlatud albertiga ja werther armus temasse. Lotte ei katkestanud enda kihlust sellepärast et lotte oli pere vanim laps, emale abiline, aga siis ema
Keskne koht kuulus kuninga isiksusele. Päikesekuninga iseloomustus: ladina ja kreeka keele oskus oli pinnapealne, oli omandanud poliitilise tarkkuse ja humanitaarsed teadmised. Tal oli kaasasündinud hea maitse ja elegants. Kulutas palju ilustuste/dekoratsioonide peale, korraldas etendusi, ehitas (ümber) mitmeid losse, korraldas pidusid; pidi olema kõigist ülim ja parem. Boileau: kehtestas 17. sajandi Prantsusmaal poeetika seadused, mis läksid tal korda ainult tänu tema andele, maitsele ja autriteedile. Tema põhimõtteid hakati hiljem nimetama normatiivseks poeetikaks. Oli satiiride meister. ,,Normatiivse poeetika" iseloomustus: kehtestatud normid, mida toetavad mõistus ja peen, haritud maitse. Tragöödia ja eepiline poeem kuuluvad ,,kõrgete" zanride hulka. Kolme ühtsuse reegel: tegevuse, koha ja aja ühtsus. Tuleb järgida tõepärasuse nõuet. Igal zanril on oma kangelane. Eeskujuks tuleb pidada Homerost. Inpiratsioon+töö+mõtisklus=edu
ekstaasiga. Onegin oli kaotanud võime armastada, Lenskil oli see alles. Olga elas rohkem väljapoole, ta oli elavam kui Tatjana. Tegelikult toimus Tatjana sisemaailmas sama tormiline elu. Tatjana oli rohkem vaoshoitud. Tatjana oli tundeline, ta armastas loodust. Välimuselt brünett, peen, kaunis. Olga rääkis vene keelt paremini, Tatjana nt kirjutas Oneginile kirja prantsuse keeles. Pilet nr. 2 19. sajandi alguse vene kirjandus- vene romantism. Prantsuse Revolutsioon ei lõppenud võiduga. (Revolutsioon tapab oma poegi).Napoleoni ajastu. Paul I -debriidne.(Tapeti 1801). Troonile saab Aleksander I, kes mõistab et Vene riiki on vaja muuta. Aleksander I viib Venemaa sõtta Napoleoni vastu. Romantism, u. 1810-1830. Tegelikkust kujutatakse sellisena, nagu ta peaks olema. Romantiline kangelane on üksildane, kannatav egoist. Püüavad otsida endale sugulashinge. Tõstavad end teistest kõrgemale, väga mässumeelsed, võitlevad kõigiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid