Riigikontroll, Riigikogu, Stenbocki maja (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

doc

Eksami vastused - Eesti avalik haldus

1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget.

Avalik haldus

22

doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: ­ Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. ­ Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus ­ Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) ­ Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud

31

pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

Õiguskindluse põhimõte o Õigusselguse nõue o Vacatio legis o Õiguspärase ootuse põhimõte o Tagasiulatuva mõju keeld o Õigusnormide avalikkuse nõue 5. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a põhiseadust muudetud? Põhiseaduse muutmise kolm viisi: - Riigikogu poolt kiireloomulisena (otsus kiireloomulisena käsitlemise kohta 4/5 häälteenamusega, vastuvõtmine Riigikogu koosseisu 2/3 enamusega) Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" - Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt(RK koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises RK koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega) - rahvahääletusel

Õigus

75

doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

kulupiiranguid. KOV fragmentaarne süsteem on kõige eelistatavam, kuna on kõige efektiivsem kohalike teenuste osutamise aspektist. 2. Kohaliku omavalitsuse alusteooriast Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduses PS § 154 eristab kohaliku elu küsimusi (lg 1) ja riiklikke kohustusi (lg 2) PS-s on kohalikku omavalitsust järjekindlalt eristatud täidesaatvast riigivõimust (§§ 86, 14, 139 lg 1) PS § 56: kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas: - Riigikogu valimisega - rahvahääletusega J. Raidla: "Omavalitsuste esinduskogude valimist ei ole me põhimõtteliselt nõus käsitlema riigivõimu teostamise viisina. Vastasel korral me avaksime põhiseaduslikult kanali omavalitsuste allaheitmisele riigi poolt! Käsitletav eelnõu taotleb KOV-st, mitte aga pooleldi riigistatud omavalitsust. Seetõttu teostab rahvas KOV-e esinduskogude valimisega omavalitsuslikku võimu, mitte aga riigivõimu. Sellest lähtub XIV peatükk." 3

Õigus

126

doc

Politoloogia konspekt

avalikkuse huvi ning on nende pädevuses (president- ühiskondlik lepe, peaminister, ministrid, aktiivsed poliitikud  Kriisid- põhimõtteliselt on probleem eksisteerinud pikemat aega, kuid mingi konkreetse sündmuse tulemusena hakatakse nn „tule kustutamisega“ (nt Võhma või Kehra juhtum)  Huvigruppide surve (nt AÜ-d ja alampalk)  Meedia surve ning avalik diskussioon (nt vanemapalk, Riigikogu hüvitised)  Kohtusüsteemist tulenev muutus (nt valismisliitude keelustamine)  Poliitika rakendamisest tulenevad puudused (nt toimetuleku toetused ja üliõpilased)  Teadusinstitutsioonide poolt tulenev surve ning statistika avaldamine (nt rahva võõrandumine võimust)  Rahvusvahelise praktika mõju (nt EL poliitikad- enamus seadusi viimastel aastatel)  Avalike teenistujate poolne tegutsemine

Politoloogia

Kommentaarid (0)