Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias (1)

Tartu Ülikool

Isikunimed eesti fraseoloogias
Referaat
Koostaja
Juhendaja

Tartu 2009
Sisukord
1. Fraseologismidest üldiselt 3
2. Isikunimetused eesti fraseoloogias 4
2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur 4
2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine 5
2. 3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid 6
Kokkuvõte 7
Kirjandus 8

1. Fraseologismidest üldiselt

Fraseologism on kujundlik sõnaühend, liitsõna, lause või lausekatke, mille tähendus erineb teda moodustavate sõnade algtähenduste summast. Näiteks kujundit vesi on ahjus ei tõlgendata tavaliselt sõna-sõnalt, vaid mõistetakse, ütlus märgib enamasti halvustavalt hirmutunnet. Fraseologismid on suulises või kirjalikus kõnes esinevad, peamiselt retoorilise funktsiooniga struktuurielemendid. Nende koostisosad moodustavad omaette mõtteterviku, mis mõjutab kõne vastuvõtja hinnangut kirjeldatava objekti suhtes.( Õim 2001A: 19; Õim 2001B: 554)
Fraseoloogia esineb kõigis keeltes ja selle kujundid võivad olla päritolult kas algupärased või laenulised. Eesti keelde on tulnud palju fraseologisme saksa ja vene keelest ning piiblist, paljud väljendid on ka peaaegu tuvastamatu päritoluga – paljudes keeltes samaaegselt esinevad. Näiteks võrreldakse isegi eri keelkondadesse kuuluvates keeltes tülitsevate inimeste suhet kassi ja koera suhtega. (Õim 2001A)
Nii fraseologismi vorm kui sisu võib aja jooksul muutuda. Näiteks tähistas väljend Paabeli keeltesegadus esialgu vaid keelte segiolekut, kuid tänapäeval märgib Paabeli segadus – paabel igasugust suurt segadust. Eesti fraseoloogiale on iseloomulik