oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühmadeks: keldi, romaani,
KREEKA KEEL Kreeka keel on Kreekas põhiliseks suhtluskeeleks , seda räägib 99% elanikkonnast.Kuid mitte tingimata esimese keelena ( emakeelena) Kreeka keel on emakeel umbes 12 miljonile inimesele (peamiselt elanikele Kreekas ja Küprosel). Kreekas räägitakse ka inglisekeel , prantsuskeel ,itaaliakeel ja saksa keel.Siiski inimeste koguarv, kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20 miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud ka mõned iidsed murded.nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico, Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic. Yevanic ( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest) Tsakonian ( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse Tsakonia piirkonnas Peloponnesosel
U. 730. a. vallutas Kusi kuningas Pianhi (747 716) ka Memphise ja ühendas Egiptuse Kusi valitsejate (25. dünastia) võimu alla. 671 vallutas Assüüria kuningas Assarhaddon Memphise. Tema järglane Assurbanipal vallutas 664 ka Teeba ja alistas terve Egiptuse. 550datel aastatel lõi assürlaste nimetatud asevalitseja Psamtik (664 610) Assüüriast lahku ja pani aluse Egiptuse viimasele hiilgeajale (26. dünastia). Psamtik võttis teenistusse kreeka palgasõdureid ja soosis kreeka kaupmehi. Necho II (610 595) arendas laevastikku ja alustas Niilust Punase merega ühendava kanali rajamist. Sekkus nõrgeneva assüüria poolel Aasia poliitikasse, kuid sai 605 Karhemisi lahingus Babüloonia Nebukadnetsarilt lüüa. 525 vallutas Pärsia kuningas Kambyses Egiptuse. KAANAN III aastatuhandel kujunesid mitmed linnalised keskused, mille hulgas tuntuim, Byblos, oli küllalt tihedates kontaktides Egiptusega. 23. 22. sajandi tagasilangus tõi kaasa
Foiniikia kultuuri suursaavutuseks võib pidada aga maailma esimese tähestiku leiutamist II aastatuhandel eKr. Olles varasest ajast tuttavad nii kiilkirja kui ka egiptuse hieroglüüfidega, suutsid foiniiklased neist mõlemast õppides arendada märksa lihtsama oma kirja. Nagu teisedki muistsed kirjasüsteemid, sai ka foiniiklaste tähestik alguse piltkirjast, kuid siin hakkasid märgid peagi tähendama üksnes häälikuid. Esmalt märkisid nad silpe. Et aga semiidi keeled on väga kaashäälikurikkad - täishäälikud on olulised vaid muutelõppude näitajatena - siis leiti peagi, et piisab silbikeskse kaashääliku tähistamisest. Nii kujuneski Foiniikias 22 kaashäälikust koosnev tähestik. Tänu oma lihtsusele varasemate kirjasüsteemidega võrreldes, oli foiniikia tähestik hõlpsasti omandatav ja nii sai lugemis- ja kirjutamisoskus kättesaadavaks senisest märksa laiematele ühiskonnakihtidele. Tähestik levis nüüd kiiresti kogu Kaananimaal
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr
Sõna manguma tulnud musltase keelest. On säilitanud oma emakeele. 1841. Aastal koondati kõik mustlased Laiuse hingekirja. 1941 loendati 743 paikset mustlast, 2MS säästis vaid 10% mustlastest.Pärast 2. MS tulid nö uued mustlased, kõik Venemaalt. Kõige rohkem on neid Kagu-Euroopas. Suudavad oma etnilisust hoida. Eestlased väljaspool Eestit- 19. sajand Venemaa, 20. Sajandi algus ka Põhja-Ameerikas. 2. Ms-vanaonu, kes elan läänes. Euroopa Liit. Loeng 4: eesti asustus, keeled ja piirid Keeletaeduse osa kultuurigeograafias- keel on kultuuri tähtsamaid osiseid. Enamus kultuure identifitseerivad end keele järgi. Erinevate keelkondade, murrete ja murrakute piiride asetamine ruumilisse seosesse st kaardile on olnud väga populaarne. Kultuurigeograafe on huvitanud ka keelte dünaamika ehk kuidas erinevad keeled on laienenud või hääbunud. Suur osa andmeid pärineb keeleteaduselt,kultuurigeograafid tõlgendavad neid andmeid. Probleemiks on see, et kaua ikka kaarte
Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka vähesel määral sedad ise. 3000 at lõpuks ja II at alguses Hiina tsivilisatsiooni teke. Eraldatud tsivilisatsioon (Huang He) 2000 at II poolel käis Induse kultuur alla. II at lõpul algas klassikaline India tsivilisatsioon ülestõus. Idamaade kombed Aleksander Suur vallutas Idamaad.Ta suri 323.a Kreeklased pidid tuttavaks saama Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuripärandiga. *Berosos- preester, pani kirja kreeka keelse Babüloonia ajaloo.Pole säilinud,alles vaid fragmendid. *Manethon- preester, kreeka keelse Egiptuse ajaloo kirjapanija.Pole säilinud,vaid alles fragmendid,mõjukas. Tema oli see, kes jagas Egiptuse 30 dünastiaks.Seda kasutatakse ka tänapäeval *Diodoros- Sitsiliast pärit kreeklane, elas Augustuse ajal. Tema kirjutas I Maailma Ajaloo.Kompilatsioon,eri allikatest.Peaaegu pool säilinud. *Eusebios- kristlane.4 saj I poolel, pani kokku Maailma ajaloo kronoloogia, kus dateeris kõik ära
Kõik kommentaarid