Reedetu on lihtsam olla kui reetur. William Shakespeare ,,Hamlet" Kui petetakse, siis tuleb seda hiljem ka kahetseda. Selle heakstegemine on juba raskem. Miks aga üldse nii tehakse ja mis reetja elu raskeks ajab? Seda, et noa selga löömine on väga jube ja vahel suisa andestamatu tegu, teab ilmselt igaüks. Kuid kõigil ei teki süümepiinu ja kõigil pole soovi või tahtmistki andeks paluda. Endale tuleb
· Ühiskonnakriitika · Armastuslugu · Moraalitragöödia · Müüt · Indiviidi arengulugu Hamlet kui ühiskonnakriitika Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1) tarkus; 2) mehisus; 3) mõõdukus; 4) õiglus. Eesti Taani Püüeldakse mõõdukuse ja õigluse poole, aga Pole mõõdukust ega õiglust. Peod ja samas võib olla ka kelm ja naeratada. trallitamine. Helsingöri hukatuses. Hamlet Võimalused on olemas, aga piiratud. peab asjad riigis korda ajama. Silmakirjalikkus ja reetlikkus. Väline Silmakirjalikkus ja reetlikkus. Väline viisakus, lipitsemine. Pidev nuhkimine ja viisakus, lipitsemine
Polonius on väga lipitsev silmakirjalik ja mees , kes soovib oma laste Ophelia ja Laertese elu kontrollida. Oluline tegelane on Hamleti isa vaim, kelle ilmumine annabki näidendile alguse. Esimeses vaatuses näitab Hamlet oma põlglikku suhtumist oma onu ja ema abielu vastu, mida ta peab verepilastuseks ja suureks reetmiseks tema isa vastu. Ema abielu ja isa surm on viinud ta suurde masendusse ning põhjustanud võib olla ka usaldamatuse naiste vastu, sealhulgas ka Ophelia vastu. Kõige olulisem hetk on Hamleti isa vaimu ilmumine, kes räägib Hamletile, kuidas Claudius ta mürgiga tappis ning nõuab pojalt kättemaksu. Oma tunnetest ja vaimu jutust räägib ta vaid Horatiole. Teise vaatuse tegevus jätkub mõne nädala pärast. Hamlet kahtleb vaimu jutus ja tema põhimõtted ei luba täide viia kättemaksu, eriti veel kui süüdlase süü pole kinnitust leidnud. Ta
HAMLET · ,,Olla või mitte olla selles on küsimus." - Selle küsimuse üle on kasutatud küll ja rohkemgi veel. Mind ausalt öeldes vaevab ennastki see küsimus, kas olla või mitte olla? Mitte, et ma oleksin suitsiidsete mõtetega ei, ma lihtsalt mõtlen, et... mis on inimeste missioon siin maailmas? Oleme me ju ometigi nii pisike osa tervest mõistatuslikust universumist. · ,,Ei mitte nõnda. Ma ei taha teid oma teiste teenritega ühe pulga peale panna; sest ausalt öeldes on mul hirmus jõle kaaskond..." - See oli mida ta ütles oma koolikaaslastele. Samas ise ta kahtlustas neid reetmises. See sai ka lõpuks
Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. Nõrkus, oled naine! Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. Võib naeratada ning olla ise lurjus. Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ebanormaalsete s oludes mõjub loomulik hullusena, kui vale on võimul võib vaid hull endale tõe väljaütlemist lubada. Kuid ta tahtis olla täiesti kindel Claudiuse süüs Hamlet oli mõtleja. Mõtlemine võtab pinna jalge alt. Humanistina oli tapmine Hamletile loomuvastane ning ta ülesanne oli rohkem ühiskondlikku laadi
mida joob aga Gertrudis, kes sureb. Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga, Laertes saab samuti surmava haava, kuid enne surma jõuavad nad siiski ära leppida ning Hamlet tapab veel enne surma Claudiuse ning jõuab määrata ka oma pärija. Teose põhiprobleem ja 2-3 kõrvalprobleemi Teose põhiprobleemiks on kättemaks hingerahu nimel. Kõrvalprobleemideks peaksin ma seda, et kas ainsaks kättemaksumeetodiks võib tõesti ainult mõrv olla ja kas tuleks kuulata oma südant või siis kedagi teist. Samuti võiks kõrvalprobleemiks pidada seda, kui kaugele on inimene valmis võimu nimel minema. Hamleti iseloomustus Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudise poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta
Hamlet usub, et oma hingel oleva tapmisega sarnast stseeni nähes peaks kuningas Claudiuse käitumine reetma, kas ta on süüdlane või süütu. Kolmas vaatus I stseen: Hamleti õpingukaaslased vestlevad kuningapaariga ja tunnistavad, et pole Hamleti ,,hulluse" tegelikule põhjusele jälile saanud. Kuid peagi on tulemas meelelahutus näitemängu näol ja kuningapaar on rõõmuga nõus osalema. Hamletile korraldatakse kohtumine Opheliaga. Hamleti monoloog: ,,Olla või mitte olla ..." Kohtumine Opheliaga. Hamlet on teadlik Poloniuse ja kuninga salanõust ja vihjab Opheliale, et see ei peaks laskma end kuritarvitada. Hamlet kõnetab Opheliat jõhkralt, kuna on nördinud, et Ophelia on valmis talle lõksu seadma ja samuti peab ta teesklema hullu seega ei või ta näidata ka tundeid Ophelia vastu (hulluse kindlaks tõendiks peeti armutunnete soikumist). Hamlet käsutab Opheliat kloostrisse minema, sest abielul pole mingit väärtust, inimesed on valelikud ja teesklejad
Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ebanormaalsetes oludes mõjub loomulik hullusena, kui vale on võimul võib vaid hull endale tõe väljaütlemist lubada. Kuid ta tahtis olla täiesti kindel Claudiuse süüs Hamlet oli mõtleja. "Mõtlemine võtab pinna jalge alt." Humanistina oli tapmine Hamletile loomuvastane ning ta ülesanne oli rohkem ühiskondlikku laadi. Taani õukond oli aga silmakirjalik ja valelik, kus oli ka palju joominguid
Kõik kommentaarid