50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stenu
Õppematerjali autor
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL 1.Pariisi rahukonverents ja Versailles´ rahuleping: millal ja miks toimus rahukonverents (lk 12) Pariisi rahukonverents toimus 18. jaanuar 1919. Seal töödati välja rahulepingud ja kaotajad pidid neid allkirjastama. Versailles´ rahulepingu peamised tingimused (lk 13) Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest (territoorium vähenes kaheksandiku võrra), asumaad anti võitjate valitseda. Kaotajal ei
Rünnati Hiinat, Rahvasteliidu nõuet viia väed välja eirati ning Jaapan kuulutati agressoriks, mistõttu lahkus RL'st. Saksamaa alustas Versailli süsteemi lammutamist, lõi liidu Inglismaaga. Itaalia vallutas Etioopia, itaaliat hakkas toetama Saksamaa. Hispaania kodusõda kasvas üle rahvusvaheliseks sõjaks. Vabariiklasi toetas NSV, saksamaa, itaalia ja portugal sõjalist Franco valitsust. Katsetati uusi relvi. Kodusõda osutus IIMS eelmänguks. Maailma majandus I ja II maailmasõja vahel Pikka mööda õnnestus kõikidel riikidel sõjajärgsest raskest olukorrast välja tulla ning ehtiada oma majandus uuesti üles. See tähendas ka elutingimuste paranemist, oldi võimelised rohkem ostma, eriti arenes autode, elektri-ning keemiakaupade tootmine. Hakati kasutama konveiereid. Eelkõige arenes USAmajandus, usuti, et see õitseng kestab igavesti. Vaesemad inimesed ei suutnud endale asju osta ning rahapuudust korvati laenudega. See maksis hiljem kätte
Euroopa oli sõjast, aga laostatud ja vajas taastumiseks rohkem aega. Saksmaa maksis endiselt makse (trükkides raha juurde vähenes selle väärtus oluliselt, raha oli liiga palju). Prospetity ajastu 1920'ndatel. Must neljapäev 24.10.1929 NY BÖRSIKRAHH. (8) Millal ja miks puhkes ülemaailmne majanduskriis? Kriis sai alguse USA'st 1929 aasta oktoobris. Tekkis kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riigi mitte sekkumine majandusse, pangad andsid laenu väga kergelt, ameerika majandus oli kiiremini arenenud, kui euroopa ja euroopa ei jõudnud Ameerikast kohale toodavaid kaupu osta. (9) Mida tegi Roosevelti administratsioon kriisist ülesaamiseks? a) kehtestati kontroll panganduse üle b) riik hakkas reguleerima põllumajandust c) tööstuse elavdamiseks võeti vastu seadus, mis lõi uusi töökohti d) riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, (10) reparatsioon kahju täielik hüvitamine sõja võitjale inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus
ja Hiina vahelist tülisid ei suudetud lahendada. 4. Kuidas ja miks mõjutas I maailmasõda Euroopa poliitilist kaarti? Ida -ja Kesk-Euroopas tekkisid uued riigid. Näiteks Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome. Venemaa kaotas palju oma maid. Austria-Ungari purunes täielikult. Saksamaalt võeti ära suuri maid. Austria-Ungari aladel moodustati kolm iseseisvat riiki: Austria Vabariik, Ungari Vabariik (hiljem ilma kuningata kuningriik) ning Tšehhoslovakkia vabariik. 5. Miks olid rahvusvahelised suhted 1920. aastail üldiselt rahumeelsed? Sest siis oli veel meeles I maailmasõja šokk. Ei tahetud sama asja uuesti kogeda. Siis oli ka veel Rahvasteliit edukas, kes suutis riikide omavahelisi tülisid ära hoida ja parandada. Need kes tahtsid sõjaliselt konflikte korraldada olid veel liiga nõrgad, nt Saksamaa. Siis oli patsifismiajastus, mis tugines sõdade ja vägivalla vihkamisele ja raskele kaotuste koormale ning ka soovile hoida tulevikus selliseid hirmsaid sündmusi
KORDAMISKÜSIMUSED § 1-2 1. ISIKUD GEORGES CLEMENCEAU PR peaminister, kutsuti PR ,,tiigriks". Esindas PR huve Pariisi Rahukonverentsil(SM peab kõige eest maksma ja nõrgenema), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. DAVID LLOYD GEORGE ING peaminister, kutsuti ,,Walesi võluriks". Esindas ING huve Pariisi Rahukonverentsil(SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. WOODROW WILSON USA president, ,,koolmeistrist poliitik", I USA president, kes käis EUR-s. Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks ,,Wilsoni 14 punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI IT valitseja 19221943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda oli Rooma keisririik. FRANSCISCO
10.1929-börsi must päev New Yorgis 29.10.1929- müügipaanika üle kogu riigi 1930-ndate algus-jaapanlased ründasid Hiinat 1933 - Astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa,Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. 1933- suure ülemaailmse majanduskriisi lõpp 1935-Saarimaal toimus rahvahääletus 1935-fasistlikud väed tungisid Etioopiasse 1936-Saksa väed marssisid Reinimaale 1936 sügis- sõlmiti Berliini- rooma telg 1936-1939 - Neil aastail oli Hispaania kodusõda. 1939-algas teine maailmasõda 3. Woodrow Wilson - USA president, kes osales Pariisi rahukonverentsil.Tähtsamad otsused olid paljugi tema otsustada. Adolf Hitler - Ta juhtis Natsionaalsotsialistlik Töölisparteid. Ta teatas oma kavatsusest tühistada ,, ebaõiglane ja Saksamaad alandav`` Versailles` rahuleping. Benito Mussolini - Oli Fasistide eesotsas. Tema ja fasistide kehtestasid riigis diktatuuri ning
suurriigid. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.aastatel võimule diktatuurid? 30ndate aastate majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Loodeti, et vaid tugevakäeline valitsemine suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Riikidevahelisi tülisid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga, mitte aga läbirääkimistega laua taga. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20NDATEL 1) Patsifismi ajastu 2) erinevad lepingud, mis pidid reguleerime riikidevahelisi suhteid a) Briand-Kellogi pakt probleemide lahendamine rahulikul teel b) Locarno lepped (Reini tagatispunkt) I. Saksamaa osalus võrdväärsena II. Saksamaa ühelt poolt ning Belgia ja Prantsusmaa teiselt poolt kohustusid säilitama riigipiiri puutumatuna III. garandid olid Inglismaa ja Itaalia 3) Saksamaalt võetavad reparatsioonid
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid