50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
1. TASKURAHA MÕISTE Raha on üldine maksevahend müntide ja rahatähtede kujul. See on vahend, mille abil saab määrata kaupade hindu ning osta ja müüa kaupu ja teenuseid. [3:1] Tänases ühiskonnas on rahal suur tähtsus ja inimene puutub rahaga kokku juba päris väikesena. Kõigil on olnud lapsena oma hoiupõrsas sentide kogumiseks. Juba meie vanavanematel oli komme lapsele hõbelusikas või hõberaha kinkida, et teha esimene investeering tuleviku tarbeks. Tegelik arusaamine raha väärtusest hakkab lastes kujunema kooli minemisel, sest siis hakkavad nad taskuraha saama. Taskuraha on mõeldud väiksemateks igapäevakulutusteks. Seda antakse lastele nende vanemate või hooldajate poolt. Üldiselt hakatakse taskuraha lapsele andma siis, kui ta esimesse klassi astub. Sel hetkel hakkab laps vanematest rohkem eemal olema ja alustab iseseisvamat elu. Taskuraha andmise eesmärk on arendada lastel majanduslikku mõtlemist ning õpetada neile raha väärtust.
vanemate vahelistes suhetes tekitab põhiliselt probleeme õppimine ning laste eluviisid; probleeme lahendatakse enamjaolt neid läbi arutades. Oma töö käsitlemiseks viis ta läbi küsitluse. (H.Hiiuväin,2007). Küsitlusest selgus, et suhteid vanematega peetakse heaks või väga heaks. Keerulisemad suhted on isadega. Autor küsis ka, et millised valdkonnad tekitavad vanematega kõige rohkem probleeme. Selgus, et peamiselt tekib probleeme õppimise, vaba aja veetmise ja raha kasutamise tõttu. Kuidas siis nendele probleemidele lahendusi leida ? Küsitlusest selgus, et probleemidele leidakse lahendus läbiarutamise teel. Autor küsis ka, kuidas vanemad neid karistavad? Selgus, et peamine karistamismeetod on arvuti keeld, taskuraha vähendamine ja koduarest. Autor uuris veel, kui palju veededakse vanematega koos aega. Selgus, et põhiliselt 3-5 tundi nädalad ollakse koos vanematega. Põhilised tegevused, mida vanematega koos
kasutatakse ja arendatakse, aga vähestel on neid nii palju, et kompenseerida tegemata töödest ja omandamata teadmistest tekkinud lünki. Korduvad halvad kogemused, eba- õnnestumised ja kriitika suurendavad alaväärsustunnet. Õppimine muutub aina vastumeelsemaks, nooruk veendub üha kindlamalt, et ta ainus väljapääs on teha nägu nagu õppimine teda ei huvitaks, et ta ei tahagi häid tulemusi. Ka asi millega väärtust mõõdetakse on raha. Enda kui ka kaaslaste väärtust hakatakse hindama selle järgi, kui palju taskuraha vanemad annavad, milliseid riideid kantakse ja tarbeesemeid, mida nad võimaldavad osta, milline on nende auto ja elamispaik ning kui kalleid reise nad oma lastele lubavad. (http://www.abiks.pri.ee/www/?leht=muumurd&m=k) Peaaegu iga teismeline on leidnud end küsimast näiteks ühte järgnevatest küsimustest: "Miks ma küll emale nii kehvasti ütlesin? See ei olnud tõesti mingi eluliselt
4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ning tulusat toodet. Samuti ei saa valitsus muuta lühikese aja jooksul kõiki ühiskonna liikmeid näiteks poole rikkamaks. Nii üksikisikul, ettevõttel kui valitsusel tuleb kogu aeg teha valikuid, sest kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie
Võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. Hinnasüsteem - Hinnad annavad informatsiooni: 1) tarbijate käitumise kohta 2)ressursside kasutamise loobumiskulude kohta 3)Ressursside väärtuste kohta 4)Tootmiskulude kohta Hinnad motiveerivad: 1) Ettevõtjaid 2)Tarbijaid 3)Ressursiturge(tööjõu hind) ja vastavad kolmele põhiküsimusele. Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem. Motiiv Millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasu. Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Miks tekib konkurents? Kuna kõikide soove pole võimalik rahuldada, siis inimesed võistlevad ehk konkureerivad olemasolevate nappide ressursside pärast. Ettevõtjaid püüavad saavutada edumaad, tooted kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. Ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid.
rolli erinev eksper. On erineval määral, erinevate noorte seas *See kuidas noored tarbivad mõjutab globaalne tarbimiseturg, mis on suunatud ühele sihtgrupile ja sellega kultiveerib teatud elustiili ja väärtusi. See tingib selle, et lääne kultuuris v.a mõned riigid(bulgaaria, venemaa, poola, rumeenia), nendes riikides elavad noored käituvad ühtemoodi, leiavad ühised väärtused on seotud vastutusega vanema põlvkonna ees ja vanematega kooselamisega. Lääned (materiaalsed, raha kultus) ja see on vastandlik nendele. 1.1Teooriad noorukiea kohta Kumb on primaarne, kas teooria või praktika? Mis kasu on teooriast?- annab mingit algteadmised. *Teooria- puhas tunnetus (selle def. Korral pole tõestus vajalik), vastand praktikale, teaduslike väidete kogum, milles tõsiasjad on korraldatud säärasesse süsteemi, et nad on kõik seletatavad. (Eksamil esitame miniatuurteooriaid, ning see vastandub. Maailma näha ja (seletada) erinevatest vaatepunktidest
Madal palk on märgiks inimese madalast väärtusest. Sageli toob see kaasa enesehinnangu ja eneseusu languse, pikemas perspektiivis ka usu vähenemise arengusse ja õppimisvõimesse. Seni rahvusvahelises konkurentsis Eesti märgiks kujunenud odav tööjõud on lämmatanud liiga paljude inimeste eneseusu, usus võimalusse saavutada parema töö kaudu inimlik heaolu. / 14 / Investeerimispanga LHV omanikeringi kuuluv edukas noor strateegiaguru Rain Lõhmus on veendumusel, et raha on kindlalt kõige parem motivaator. Ta ütles, et Hansapangale edasi töötades oleks ta saanud 2 miljonit aastapalka ja nii see oleks jäänudki, ei vähem ega rohkem. Investeerimispangas kehtib neil aga selline põhimõte, et kes rohkem teeb, see saab ka rohkem raha. Piiranguid teenimisvõimaluste osas ei ole. Isegi FIE võib teenida rohkem kui juhatuse esimees, juhul kui ta toodab kõvasti. / 10 / Ergutuspalk
Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist. Tarbimise mõjurid Tabrimist mõjutab asendus- ja sissetulekuefekt. Asendusefekt tähendab, et suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga. Näiteks puuvilja isu korral saab kallimat nektariini asendada õunaga. Sissetulekuefekt tähendab, et tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb. Nüüd suudab ta osta toodet või teenust samas koguses mis ennemgi, kusjuures raha jääb üle. Hüviste klassifikatsioon Normaalkaup on hüvis, mida ostetakse rohkem, kui sissetulek tarbijal suureneb. Enamik hüviseid on normaalkaubad. Inferioorne hüvis on väheväärtuslik toode või teenus. Näiteks nuudlid-kui sissetulek suureneb, soovivad ja suudavad tarbija asendada antud toodet mõne kallima kaubaga. Täiendhüvised täiendavad üksteist ja neid kasutatakse koos. Näiteks bensiin ja auto. Ühe täiendhüvise hinna tõus mõjutab teise täindhüvise tarbimist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid