Rõõm ja mure Vargamäel
Maailmas
on alati kaks poolt kokku loodud. Taevas ja maa, vasak ja parem, rõõm
ja mure.Vargamägi ei erinenud selles mõttes mitte millegi poolest
tervest maailmast. Sealgi nuteti raskuste tõttu, aga nuteti ka
seepärast, et aastate eest lahkudes ei nähtud õnne, mida alles
tagasi tulles mõisteti.
Kuid Vargamäelaste
õnnelikud hetked olid loetud ja muret sealjuures tuli pisku õnnega
tihtipeale kahekordselt. Miks nii ?
„ mis oleks, kui ükskord
oleks kogu Vargamäe tema oma, laste käes ? „ Nii unistas noor
Andres, äsja saabunud ja entusiastlik. See oli suur unistus , mille
teostamisest sai tema elu eesmärk. Ta hingas, joobus ja elas
Vargamäest, mille soiste aladega ta võitles ja mida samal ajal armastas . See lihtne mõte, see ideaalne Vargamäe – mida nägi
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
258 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kitten
Õppematerjali autor
Kui Andres Vargamäele kolis, siis polnud tal aimugi, et ta peab ka tegelema peremehe Pearuga. Andres sõlmis Pearuga kraavilepingu, mis oli Pearu huvides. Aga Andres ei osanud isegi arvata, et naabertalu peremees võib seda enda kasuks ära kasutada. Andres alustas ausa mehena, aga mida rohkem ta Pearuga kokku puutus, seda rohkem hullemaks olukord muutus. Pöördutakse kohtu poole, et õiguseni jõuda. Andrus uskus, et tõde päästab tema kui ka Vargamäe, aga Pearu valelik ja petlik iseloom võitis lahingud. 2. Andrese kahe abielu võrdlus – Andrese esimene abielu oli koos Krõõdaga. Ta armastas Krõõta väga, aga Krõõt oli väsinud. Pidev laste sünnitamine, et Vargamäele uus pärija saada ning töötamine väsitas ta ära. Ta oli väga töökas naine ja hell ning heasüdamlik. Lõpuks sündis neil siiski poeg, kuid kahjuks suri Krõõt pärast enda poja sünnitamist. Andrese teine abielu Mariga oli päris keeruline
Krõõda hääl, kui see sigu koju kutsus. Andres ja Pearu tülitsesid pidevalt. Tuli talv. Pearu tuli naabritega ära leppima. Hakkas neid hoopis aitamagi. Andres tahtis uusi kambreid ehitama hakata. Kevad. Pearu saatis oma sulaseid Eespere töödele appi. Ehitati uusi kambreid. Pearul olid pojad Joosep ja Karla. Juss oli tüdinenud töödest. Mari ja ka teised naersid ta välimuse üle. Ta tahtis end üles puua, aga Mari takistas teda. Mari lubas järgmisel aastal temaga Vargamäel saunakambris elama hakata. Krõõt oli õnnetu. Andres oli ta töödega ära kurnanud. Krõõdal sündis tütar Maret. Oru Pearu ehitas kraavile tammi ette. Vesi ujutas Mäe Andrese maid. Sellest tekkis riid. Eespere karjane Mart hävitas tammi ära, sest tal oli raske vesisel maal loomi ajada. Pearu tegi uue tammi ja Mart hävitas sellegi. Pearu sai Eespere rahva peale vihaseks. Krõõda vanem tütar Liisi oli juba kolme aastane.
1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb annab kere peale
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju
,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame" ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele" ,,Kes tuult külvab, lõikab tormi, kes vaenu, see vaeva, kes sõda, see verd." ,,Elu on, nagu peaks sa teda hundi hammaste vahelt kiskuma" ,,... nagu kaks tilka vett ühe ämbri uurdes" Kokkuvõte peatükkide kaupa: I Andres ja Krõõt (vastabiellunud, tulevad vanemate juurest Andrese ostetud tallu, maa Vargamäel on täiesti erinev sellest, kus Krõõt enne elas. Krõõt ei tea väga hästi Andrest, see oli isa valitud mees ning Krõõt sai kaasavaraks hobuse jne) jõuavad Vargamäele. Seal on soos lehm kinni jäänud, Andres ja ka Krõõt aitavad looma välja. II Tutvumine koduga. ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi"; ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita". III Töö tegemised talus. Andres tutvub Pearuga (Andrese kiuslik naaber) kõrtsis. IV
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine
Rõõm ja mure Vargamäel Elus on kokku loodud alati kaks poolt. Pole olemas head ilma halvata ja rõõmu ilma mureta. Ka raamatu ''Tõe ja õiguse'' esimeses osas olid rõõmud ja mured Vargamäe tegelaste eluga seotud. Seal valati pisaraid nii murest kui rõõmust. Nuteti ka seepärast, et ei osatud rõõmu tunda sellest, mis oli aastaid tagasi. Vargamäel oli neid õnnelikke hetki vaid käputäis. Muresid sealjuures tuli aga kahekordselt. Vargamäele kolinud Andres unistas kohe algul, et mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamägi tema oma. Sellest sai tema elu eesmärk. Ta armastas oma maad, kuigi pidi sellega kurja vaeva nägema, et see vilja kannaks. Tema rõõmuks oli töötamine oma Vargamäe aladel. Ta tundis rõõmu kivide tassimise üle või põllule kraavi kaevamisest. Tammsaare tuntud tsitaat ''.
kuid Pearul irratsionaalsed. Andrese jaoks on ainult üks tõde – see on tema enda oma. Ma arvan, et Pearu ei hooli tõest ja õiglusest nii nagu Andres – Pearu jaoks on need vaid praktilised ja omakasupüüdlikud vahendid, ta ei usu oma südame puhtusesse ega tõesse kui millessegi ülemasse. 2. Andrese kahe abielu võrdlus Andrese abielu Krõõdaga oli armastusest, Mariga praktilisusest. Andrese ja Krõõda abielu sai abieluõnne mõõdupuuks kogu Vargamäe rahvale. Olgugi, et nende aeg oli täis tööd ja raskusi, oli nende vahel armastus ning hoolivus. Andres ei näe Mari nii nagu ta nägi Krõõta, ta ei hooli temast ega austa teda. Nende suhet muudab veel raskemaks Mari süütunne ja Jussi vaimu endaga kaasas kandmine. Andres kohtles oma teist naist Mari palju halvemini, ta isegi lõi teda. 3. Andrese suhted lastega, kuidas need teose jooksul muutuvad? Andrese jaoks mõjub väga rängalt, et ta lapsed ei armasta Vargamäed ja tahavad sealt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid