Puukborrelioosi essee (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Puukborrelioos
Puukborrelioosi põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis. Erinevalt puukentsefaliidist ei toimu nakatumine koheselt, vaid kahe-kolme päeva jooksul. Kõige tüüpilisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala jooksul. Tüüpiline on paarisentimeetrine punetav laik, mis laieneb pidevalt. Varem või hiljem lööve kaob. Haigusnähtusi esineb ka närvisüsteemis ja südames, seda harvem. Need on märgid, et nakkus levib organismis, ning, et sellele ei pruugi eelneda nahalööve. Haigusnähtusid on

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

semikoolon Õppematerjali autor

puukborrelioos bioloogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Puukborrelioos

Kui arst kahtlustab borrelianakkust, tehakse vereproov ja mõnikord tuleb analüüsiks võtta ka seljaajuvedelikku. See on vajalik täpse diagnoosi määramiseks. Kindlaks tehtud borrelianakkuse korral - isegi tavalise nahapunetuse korral tuleb alati teha antibiootikumikuur, et ära hoida borreliabakterite edasine levik organismis. Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks mingit immuunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini puukborrelioosi vastu Eestis pole. Leviku viis Puugid passivad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame putukat alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale. Enne kui puuk asub verd imema laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib

Bioloogia

pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................

Esmaabi

pdf

Bakterid

Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam

Bioloogia

docx

C hepatiit

 B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS:  haige inimene  viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE  Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid,  süstimisel ühiste süstaldega,  tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral,  sugulisel teel  Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal.  Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased.  Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,

Kategoriseerimata

docx

HAIGE LAPSE ÕENDUSABI-KORDAMINE HINGAMISTEEDE HAIGUSED

LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus). Loomulik immuunsus- Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti.

Õendus

docx

kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsine erimine

MIKS ON VAJA SELLE HAIGUSE VASTU VAKTSINEERIDA? SELLES VANUSES VAKTSINEERIMINE KUJUNDAB KÕIGE PÜSIVAMA IMMUUNSUSE. ALLA 5 AASTASED LAPSED ON NAKKUSHAIGUSTESUHTES ERITI VASTUVÕTLIKUD. HAIGUSE KULG ON RASKEM JA TAGAJÄRJED TÕSISEMAD, SUISA ELUOHTLIKUD. LAPSED EI PEA KINNI HÜGIEENINÕUETEST. Kaitsesüstimine toetab organismi loomuliku kaitsemehhanismi tekkimist vastavale nakkushaigusele. Oma lapse vaktsineerimisega aitate kaasa nakkkushaiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki lapsi, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole.  B-HEPATIIT vaktsineerimine 12t. jooksul peale sündi koos spetsiifilise immuunglobulliiniga Hep B (0, 1k. 6k)  Nakkusallikas: haige inimene, viiruse kandja  Nakkuse ülekanne: veri, suguline tee, vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule, sülg, nahavigastuste kaudu, pisarad, uriin, rinnapiim, higi, torkevigastus.  Ennetamine: hoidumine vöörastest hüg

Haige laps

odt

TOIDUINFEKTSIOONID

TOIDUINFEKTSIOONID Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus.......................................................................3 Düsenteeria........................................................................4 Kõhutüüfus........................................................................5 Tuberkuloos.......................................................................6 Tuberkuloosi tekkepõhjused....................................................7 Tuberkuloosi avaldumine........................................................8 Brutselloos........................................................................9 Koolera............................................................................10 Listerioos.........................................................................11 Listerioosi sümptomid..........................................................12 Kampüloos.......................................................................13 Jersinioos..............

Tööohutus ja tervishoid

doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1.................................................................................................................

Bioloogia

Rohkem sarnaseid