Facebook Like

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks ?
  • Milline suhe teil selle inimesega on ?
  • Kuidas see inimene soovib, et temaga suheldakse ?
 
Säutsu twitteris
Eksamiküsimused inimeseõpetuses
  • Mina pildi kujunemine. Enesehinnang , selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi.
    Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma „minast“ arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust)
    Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnanguga inimesed on optimistlikumad. Nad seavad elus kõrgeid eesmärke ja enamasti tulevad elus ka paremini toime. Madala enesehinnanguga inimesed kipuvad aga olema pessimistlikud ja selletulemusel nad ei usu endasse ja elu igasugune keerdkäik mõjub neile rängalt. Neil on raskem saavutada seda, milles neil potentsiaali on. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, suhteid inimestega ja heolu. Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus jällegi enesehinnangut.
    Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, end inimesega, kellel läheb halvasti. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, võib ta ka sellise inimese välja mõelda. Enesehinnang sõltubki ühelt poolt võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta, on seostada end hoopis mõne tuntud inimesega või lihtsalt inimesega, kes on eeskujuks.
  • Pere elukaar . Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus.
    Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- „Tühja pesa sündroom“ Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb.
  • S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring.
    Reaktiivseid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. Reaktiivseid inimesi mõjutab sageli nende füüsiline keskkond. Kui ilm on ilus, tunnevad nad ennast hästi. Kui ei ole, mõjutab see nende käitumist ja tegutsemist . Reaktiivseid inimesi mõjutab nende sotsiaalne keskkond, “sotsiaalne ilm”.
    Proaktiivse inimese põhitunnuseks on võime allutada impulss väärtushinnangutele.
    Proaktiivseid inimesi juhivad nende väärtushinnangud-
    hoolikalt läbi mõeldud, valitud ja sissejuurdunud väärtushinnangud.
    Siiski mõjutavad ka proaktiivseid inimesi välised stiimulid , kas siis füüsilised, sotsiaalsed või psühholoogilised. Proaktiivsed inimesed kannavad oma ilma endaga kaasas. Olgu vihm või päike, nende jaoks pole vahet.
    Huvidering on suur ning selle sees on väiksem mõjuulatusring. Huvidering: üldisemas mõttes kulub kõik see, mis mind huvitab või muretsema paneb.
    Mõjuulatusring: kuulub kõik see, mille suhtes saab ja tasub ise midagi ette võtta.
  • Päritolupere mõju: rollimudelid, rolliootused, sellest tuleneda võivad probleemid.
    Rollimudel tähendab, et igal inimesel on oma uue rolli sisutast teatud ettekujutis. Rolliootus on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest. Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alatest kasvatusest, mille kumbki pool kodust kaasa toob, kuni ümbritsevate inimesteni, kellest osa kuulub just abieluga seoses tekkinud suhtlusringi. Kõige rohke mõjutavad teineteist siiski mees ja naine ise. Isa eeskuju, ema ja isa omavahelised suhted, kuidas lahendatakse peres probleeme, avaldatakse tunnustust ja väärtustatakse tundeelu, ema ja poja suhete iseloom.
    Esimene abielu proovikivi- naine ja mees peavad oma tihti vägagi erinevad mudelid kokku sobitama ja looma uue mudeli, mis saab tulevikus eeskujuks nende lastele. Ühe poole rolliootused etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine.
  • Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid .
    Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on „võitle või põgene olukord“. Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste.
    Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga.
    Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast.
    Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule.
    Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi.
    Selye teooria kirjeldab stressiga seoses ka kaht liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad esile positiivse pinge ehkeustressi. See mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Niisugune toime võib olla abiellumisel. Ebasoodsad sündmuse, samuti liiga tugevad ärritajad aga kurnavad kohanemismehhanisme ja põhjustavad seega negatiivset pinget. Selle tulemusel tekivad organismi elutegevuses häired ja kohandumisvõime alaneb . Raskematel juhtudel on distressi tagajärjeks haigus, äärmuslikel juhtudel surm.
  • Väärtused, nende kujunemine ja mõju elule ja suhetele. Muutuste loogiline kolmnurk.
    Enamik pereliikme väärtushinnangutest saavad alguse tema päritolu perekonnast. Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal. Mõnikord võib selline väärtuste erinevus olla üsna ehmatav. Näiteks alati traditsioonilisest peremudelist kinni pidama harjunud naisele võib olla täielikuks šokiks kokkupuutumine mehega, kelle arvates abielu ei välista ka teiste seksuaalpartnerite olemasolu. See on aga juba väärtuste küsimus, mis ilmselgelt tekitab konflikti.
    Missioon ( mida ma tahan korda saata)
    Identiteet (kellena ma end näen)
    Väärtused, uskumused
    Oskused, eelised
    Käitumine, tegevused
    Keskkond
  • Lazaruse stressi määratlus. Mõtlemine ja stress. Probleemide jaotus kontrollivõimaluste järgi.
    (Stress on minu tõlgendus sellele, mis toimub minu ja keskkonna vahel, s.t taju+ emotsioon . Olukord on stressi tekitav, kui ma tõlgendan seda: ohtliku või ähvardavana; haigeks tegevana; raskesti kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana.)
    Olukord on stressi tekitav, kui ma tõlgendan seda
  • Ohtliku või ähvardavana
  • Haigeks tegevana
  • Raskesti kontrollitavana
  • Enesehinnangut ohustavana
    Probleemide jaotus: otseselt kontrollitavad probleemid( probl. mis on seotud minu enda käitumisega), kaudselt kontrollitavad porbleemid( mis on seotud teiste inimeste käitumisega) ja kontrollimatud probleemid ( millega ei saa otseselt midagi peale hakata, nt.meie minevik).
  • Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid.
    Lee kuus armastusstiili:
    Eros - seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised.
    Storge - meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet.
    Agape - on Erose ja Storge kombinatsiooon. Armastuses nähakse kohustust teha head ja hoolitseda teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused.
    Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust.
    Mania - mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud , suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus .
    Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge . Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada ratsionaalset kaalutlemist, kas suhted on kasulikud või mitte.
    Sternbergi armastusstiilid:
    Meeldimine- hingeline lähedus. Partnerite vahel on usaldussuhe.
    Meeletu armumine- kirg. Tekib kiiresti, kuid võib ka sama kiiresti hääbuda.
    Tühi armastus- kohustus. Pühendumine.
    Romantiline armastus- lähedus+ kirg. Nö suve armastused.
    Rumal armastus- kirg+ kohustus. Väga lühikese tutvusajaga abiellunute vahel.
    Sõbralik armastus- lähedus+ kohustus. Teistele näib see sõprusena.
    Täiuslik armastus- kirg+ lähedus+ kohustus. Armastus, mille poole paljud püüdlevad, kuid vähesed saavutavad.
  • Negatiivsed automaatmõtted. Nende avastamine ja muutmine.
    Nad on automaatsed - tulevad märkamatult pähe. Kasutud- tekitavad vaid halva meeleolu ega võimalda tõhusalt tegutseda. Moonutatud- ei ole kooskõlas olmemasolevate faktidega. Usutavad- ei tule pähegi asetada kahtluse alla nende tõesust. Tahtmatud - sa ei mõtle nende üle järele ja nende väljalülitamine võib osutada väga raskeks.
    Enesejälgimine. Püüa oma mõtete ja tunnete kõrvaltähele panna ka neid saatvaid kehalisi reaktsioone.
    Olukorra määratlus- Automaatmõte- Emotsioon- Kehaline reaktsioon .
    Kui negatiivsed automaatmõtted on kirja pandud, on võimalik neid erapooletu kõrvalseisja vaatekohast hinnata. Edasi tööta kahes suunas: püüa hinnata oma mõtte tõeära ja leia teisi vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida.
  • Liitlaslik ja narkootiline armastus.
    Liitlaslik armastus
    Narkootiline armastused
    Soodustab indiviidi arengut
    Suurendab sõltuvust partnerist
    Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on
    Partnerit idealiseeritakse
    Väärtustatakse kõiki partneri suhteid
    Partner kuulutatakse enda omaks
    Suurendab rahulolu oma eluga ---> :)
    Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :(
    On kogemus, mis suurendab inimese loovust
    Vähendab loovust
    Isiksuse arengu loomulik tagajärg
    Tuleb ootamatult ja juhuslikult
    Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest
    Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni
    Teadlik vastutus suhte kvaliteedi eest
    Lähtub kontrollimatutest impulssidest
  • Stressi ületamise strateegiad: probleemile suunatud toimetulek .
    Probleemilahenduse meetod sobib otseselt ja kaudselt kontrollitavate probleemide puhul. Selle käigus muudame keskkonda, käitumist või tegevusi.
    0. samm Probleemi sõnastamine
    1. samm Eesmärgi sõnastamine – eesmärgi sõnastamise reeglid: EM on alati jaatavas vormis; EM on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne.
    2. samm Koosta eesmärgipuu
    3. samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi.
  • Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele
    Sotsiaalselt küps inimene:
    julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks
    avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette
    ei manipuleeri teistega
    ei süüdista teisi
    ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi
    reageerib vastavalt situatsioonile
    kasutab aega otstarbekalt
    teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras
    õpib tundma oma tundeid ega karda neid
    oskab armastada ja olla armastatud
    oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele
    tunneb rõõmu oma saavutustest
    ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest
    tunneb huvi kõige vastu
    naudib kõike- tööd, teisi inimesi, toitu, seksi
    ei häälestu ebaõnnele
    Inimese sotsiaalne küpsus tähendab, et ta sobib ühiskonna liikmeks, on suuteline elama ja tegutsema täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele.
  • Seisundi muutmisele suunatud toimetuleku strateegiad.
    Selle meetodi puhul muudame oma suhtumist olukorda. On põhiline meetod kontrollimatute probleemide puhul. Me ei saa muuta oma minevikku , kuid saame muuta oma suhtumist sellesse ja seeläbi vähendada oma stressi, mis kaasneb negatiivsete mõtetega.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #1 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #2 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #3 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #4 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #5 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #6 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #7 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #8 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #9 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #10 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #11 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #12 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #13 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #14 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #15 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #16 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #17 Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor varjud Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (2)

    hedia profiilipilt
    hedia: Väga sisukas! Kõik materjal olemas täpselt nii nagu vaja!
    19:05 07-05-2012
    evtzu profiilipilt
    evtzu: Väga heaaaa! (y)
    15:32 18-05-2011


    Sarnased materjalid

    14
    odt
    Eksamiküsimused inimeseõpetuses
    178
    docx
    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
    88
    doc
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    107
    docx
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    36
    docx
    Psühholoogia konspekt
    74
    docx
    Psühholoogia konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun