50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
211 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maris197
Õppematerjali autor
väärtused, tooted või püsivat muutust tagavad tingimused. 1. Too näiteid erinevate projekti tulemus /väljund kohta. Näiteks, kui projekti eesmärk on "bussimehaanikute head kutseoskused", siis on selle saavutamiseks vaja "sobivat õppekava", "kaasaegsete teadmistega õppejõude", "head praktikabaasi", "kvaliteetseid õppevahendeid" - need ongi väljundid. Koolitusprojekti väljundid võivad olla näiteks: 1) 200 trükitud projektijuhtimise õpikut; 2) 16-tunnise projektijuhtimise täiendõppekursuse läbinud 200 kohaliku omavalitsuse ametnikku. Näiteks omavalitsuse kodulehekülje loomine pole eesmärk omaette, vaid pigem vahend elanike kiiremaks ja paremaks teenindamiseks ehk teiste sõnadega väljund, mille abil saavutatakse eesmärk "informatsiooni kättesaadavus elanikkonnale". 2. Leia näidisprojektist projekti sisutegevuse tulemuste kirjeldamine. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud
töötajate kvalifikatsioon, ametijuhendid); · projekti materiaalne alus (töövahendid, ruumid); · projekti finantskalkulatsioon (eelarve,finatseerimine, raharinglussüsteem); · juhtimisplaan (kommunikatsioon, kontroll, aruandlus, dokumentatsioon jm). Kõik kavandatavad projektid sisaldavad tavaliselt mitmesuguseid ülesandeid. Plaanimise protsess on aga rutiinne. Seetõttu peaks ettevõttes, kus rakendatakse projektijuhtimise meetodeid, olema: · ühtlustatud plaanimismeetodid (kuidas projekti käsitletakse); · plaanimistandardid (kuidas peaks olema vormistatud plaan ja selle üksikosad). Kui firmas on kehtestatud kindlad plaanimistandardid, peab projekti kavandamine sisaldama ülesannete, personali, tähtaegade, vahendite, kulude, kvaliteedi, kontrolli ja aruandluse planeerimist. Plaan peab olema esitatud konkreetselt ja üheselt mõistetavalt, nii et ka projektiga varem
tulenevatele nõuetele vastav e-poe kujundus, mida omakorda seadistab teenusepakkuja, kellele antud tingimused on esitatud. Kokkuvõtvalt peab kujundusnõuetele vastav e- pood toimima antud etapi lõppedes. Lõplik ülevaatus ja toimivuse kontroll on eelduseks enne toimiva e-poe avalikku veebi lisamist. See on kui projekti lõpetamise etapp, mille saavutamisnäitajaks ongi kõikide toimivate funktsioonidega The Body Shop'i e-pood. Kogu projektijuhtimise kui tegevuse saavutamisnäitajaks on samuti toimiv e-pood ning projekti raames püstitatud kõikide eesmärkide saavutamine meeskondlikult. 2.2. Tegevuste ajakava Tegevuste ajakava planeerimisel kasutati programmi Microsoft Project, mille raames koostati Gantti graafik (vt Lisa 11). Gantti graafik sisaldab endas etappide kaupa projekti tegevusi koos nende ajalise töömahu ning kestvusega. Projekti peamiste
kuuluda konkreetsesse projektimeeskonda. Teiste projektimeeskonna liikmete puhul võib valitseda rollide paljusus organisatsiooni juhtkonna liige, kuulumine mitmesse organisatsiooni jne. Mõned meeskonnaliikmed võivad olla täisajaga vaid projekti heaks töötamas, teised liituvad projektiga vaid teatud etapiks. Projektijuht peab olema võimeline mõjutama neid kõiki. Muutuv ja konkurentsile orienteeritud ärikeskkond tähendab seda, et paljude projektide tulemus pole ette teada. Projektijuhtimise konkreetsetest võtetest ei pruugi kasu olla igas spetsiifilises situatsioonis. Projektijuht peab olema võimeline mõjutama laia huvigruppide ringi kasutades lisaks organisatsiooni toetusele enda isiksuseomadusi ja -oskusi. Need 3 oskused ei ole uued ega unikaalsed ja igaüks saab neid endas arendada teades olulisemaid põhimõtteid: projektide iseloomulike tunnuseid, protsesse mis nendega kaasnevad ning kuidas mõjutada inimesi ja meeskondi
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003
.................................................................................................................................... 8 Mõisted.............................................................................................................................................................. 8 Projektide olemus.............................................................................................................................................. 8 Projektijuhtimise vastuolu.................................................................................................................................. 8 Vastuolu kaebusest, et tavaliselt ei jõuta esialgseks tähtajaks valmis.......................................................... 8 Vastuolu kaebusest, et muudatusi tuleb liiga palju ette ................................................................................ 9 Vastuolu kaebusest, et tihti tuleb töid ümber teha .............
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Õppedistsipliin ”ehituskorraldus ja –juhtimine” ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on keskkonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega ”toimetada” sel turul Õppeaine ehituskorralduse eesmärk on anda tervikpilt ehitusprojekti elluviimisest ja ehitisest tema eluea jooksul. Õppeaine ehitusjuhtimine eesmärk on selgitada ehitamisega seotud osapoolte huve seoses ehitisega. 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud: 1) t
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid