PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS
Nägemispuue ei tähenda vaid täielikku pimedust, vaid
nägemispuudega inimestel võib esineda häireid valgus- ja
värvitajus, binokulaarse nägemises (kahe silma koosnägemine) ja
akommodatsioonihälbeid (silmade kohanemine vaatamiseks erinevatele
kaugustele). Normaalseks nägemisteravuseks loetakse 1,0 ja normaalse
vaatevälja ulatuvus on 180 kraadi.
Nägemispuudega inimesed
on jaotatud raskusastme põhjal viide rühma, kellest kolm on
vaegnägijad ja ülejäänud pimedad . Nägemispuudeid on järgmist
tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes
ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt
Füüsiline puue Füüsilised puuded on väga erineva raskusastmega ja puudutavad erinevaid kehaosi. On inimesi, kes ei saa kõndida, kuid samuti on puue see, kui kõndimine on raskendatud. Just füüsilise puudega inimesed peavad sageli kasutama erinevaid abivahendeid, alates näiteks kepist lõpetades ratastooliga. Füüsiliste puuetega inimeste heaolu silmas pidades on ühiskond hakanud looma mitmeid lisavõimalusi, et ka puuetega inimesed saaksid reisida, linnas liikuda, tööl ja koolis käia. Igapäevaste näidetena saab tuua kasvõi kaupluste ja asutuste juurde ehitatud kaldteed, tualettidesse lisandunud abivahendid jms. Oluline on meeles pidada, et füüsilise puude eripära seisnebki sageli vaid füüsilises eripäras! Füüsilise puudega inimene võib olla sama edukas, toimekas ja tark inimene kui ilma puudeta inimene. Vaimne puue Vaimupuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöökorralduse osakond Keiri Lind I kursus ,,PUUDE" DEFINEERIMISEST JA KÄSITLEMISEST Miniuurimus Juhendaja: lektor Diana Maisla Pärnu 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. ,,Puude" defineerimine..................................................................................................4 2. Puude liigitamine...........................................................................................................5 2.1. Puude olulisuse põhjal.......................................................................................5 2.2. Toimetuleku põhjal............................................................................................5 2.3. Meeleelundite puuded...............
Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83 KEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi........................................89 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97 TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson..................................................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Nähtus Küsimus Hüpotees Uurimus Järeldus Teooria Tegelikkuse seletamine ja ennustamine Terminite seletused Nähtus kõikvõimalikud sündmused ja asjaolud, mis tekitavad teaduslikke küsimusi Küsimus nähtuste olemuse ja toimumise mõistmisega seotud suunatud ja sõnastatud huvi Hüpotees oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks Uurimus süstemaatiline nähtuste olemuse ja toimumisega seotud hüpoteeside (oletuslike põhjenduste) paikapidavuse kontrollimine Järeldus uurimuse tulemusena saavutatud sõnastatud teadmine hüpoteesi kehtivusest või mittekehtivusest © AAVO LUUK 2003 - 2004
Kõik kommentaarid