Arvutite Hooldus OÜ, IT106; Siimo, Marco , Martin, Joosep , Risto.
Kuupäev:26/ 03/ 2009 Kood: 65465432165
Projekti nimi: Arvutite Hooldus OÜ
4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab üksikasjalikke kirjeldusi mitmetele olulistele IT-tavadele, põhjalikke kontrollnimekirju, ülesandeid ja menetlusi, mida on võimalik kohandada mis tahes IT-organisatsioonis. PIR - Post-implementation review - Läbivaatus, mis koostatakse muudatuse või projekti juurutamise järel RFC – Request for Change Ametliku muudatuse ettepanek CFIA – Component Failure Impact Analysis - Aitab määrata CI tõrke puhul mõju IT teenustele. Mõjude maatriksi koostamine – ühel teljel teenused, teisel CI-d) MTBSI – Mean Time Between System Incidents - Kahe intsidendi vahele jääv aeg ehk eelmise intsidendi lõppemisest uue alguseni 5) Seleta infosüsteemi ja rakenduse mõiste erinevust
Magistritöö autor on tegelenud projektijuhtimise õpetamisega alates aastast 2000. Juba esimese kursuse raames sai loodud projektijuhtimise elektrooniline konspekt. Järgmiste kursuste jaoks sama konspekt nii hästi ei sobinud. Konspekt sisaldas teemasid, mida antud kursuste käigus ei käsitletud. Samas kogunes uut materjali, kuid õppematerjali täiendamine osutus keeruliseks konspekti jäiga ülesehituse tõttu. Näiteks tekkis vajadus võtta projekti majanduslike aspektide peatükist projekti tasuvuse hindamise meetodid ja kombineerida eelarve koostamise harjutusega. Kuna hindamismeetodid oli osa ühest suuremast HTML-failist, siis oli selle eraldamine tülikas. Lisaks õppematerjalidele sisaldab keskkond ka andmeid õppetöö kohta. Seetõttu on raske konspekti kohandada erinevate kursuste vajadustega või soovitada iseõppijatele. Tekkinud olukorra lahendamiseks kaaluti erinevaid võimalusi: 1. Luua iga kursuse jaoks uus konspekt
juhtimisvõtteid ja-protsesse. Keegi peab võtma muudatuste elluviimise eest vastutuse ja muutused ellu viima tegeledes ette tulevate praktiliste probleemidega. Juhid kaasavad selleks tavaliselt alluvaid ja kaastöötajaid moodustades projektimeeskonna. Projekt on kooslus tegevusi millegi muutmiseks või millegi uue loomiseks. See on ühekordne tegevuste tsükkel ja erinev jätkuvatest, rutiinsetest tegevustest igal projekti puhul on määratletav selle algus ja lõpp. Ehk kokkuvõttes on projekti tunnused uudsus, kordumatus ja lõplikkus. Projektijuhi ametinimetuses ja projekti korraldamises esineb variatiivsust. Mõnes organisatsioonis täidab projektijuhi ülesandeid keskastmejuht oma tavapärase töö kõrvalt. Teises organisatsioonis võib projektijuhi ülesannetes leida mõne inseneri, IT spetsialisti või personalitöötaja. Projektijuhi sisulist tööd tegijat võidakse kutsuda ametinimetuse poolest projekti planeerijaks, organisatsiooni sisekonsultandiks,
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne t
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
Ana Maria Duran (Culturenet, Rootsi); Antonio De Vanna (Uuendus- ja Tehnoloogiaministeerium, Itaalia); Dirk De Wit Kujutava Kunsti Algatus (Belgia); Debbie Esmans (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Ariane Fradcourt (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Catherine Godefroid (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Kathy Haemers, Flaami kultuurivõrk (Belgia); Vesa Hongisto (Infohalduskeskus, Soome); Martine Lahaye (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Maurizio Lunghi, MINERVA projekti eest vastutav ametnik (Euroopa Komisjon); Marco Lusini (Informaatika- ja Telemaatikabüroo, Itaalia); Daniel Malbert (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Patricia Manson (Euroopa Komisjon); Antonella Mulè (Arhiiviamet, Itaalia); Hans Nissens, Flaami kultuurivõrk; Belgia], Nick Poole, Ressursid (Ühendkuningriik); Colette Rousseau-Rochet (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Bernard Smith (Euroopa Komisjon); Cinzia Stortone (Sogei,
Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov. 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon 1931 trükiti nende ülevaated „Eesti loodusmälestusmärke“, mille koostas Gustav Vilberg LUS-i looduskaitsesektsioonile saadetud teadete põhjal. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste) välja esimese looduskaitseseaduse projekti. See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti riigieelarvele lisanduvaid kulusid.T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor
Kõik kommentaarid