Politoloogia
Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid. Politoloogia tegeleb reiimide, liikumiste ja ideoloogiate uurimisega
Diplomaatia
- Tallinna Tehnikaülikool
11
Diplomaatiline etikett ja protokoll
- Tallinna Tehnikaülikool
2
Diskursuse teooriad ja praktikad
- Tartu Ülikool
2
Eesti valitsemissüsteem
- Tallinna Ülikool
3
Eesti ühiskond ja poliitika
- Tallinna Ülikool
8
Eurointegratsioon
- Euroülikool
6
Euroopa integratsioon
- Tallinna Tehnikaülikool
2
Euroopa liidu poliitikad
- Tallinna Tehnikaülikool
4
Euroopa liidu põhikursus
- Tallinna Ülikool
7
Euroopa liidu üldkursus
- Eesti Maaülikool
7
Euroopa liit
- Sisekaitseakadeemia
1
Euroopa liit
- Keskkool
2
Euroopa liit
- Tartu Ülikool
14
Euroopa liit
- Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
8
Globaliseerumine ja globaalprobleemid
- Tallinna Tehnikaülikool
1
Kvalitatiivsed uurimismeetodid
-
2
Lähis-ida re?iimid
- Tallinna Ülikool
1
Poliitika ja valitsemise alused
-
14
Poliitika sotsioloogia
-
1
Poliitiline kommunikatsioon ja tehnoloogia
-
1
Poliitiline vabadus
- Tartu Ülikool
2
Politoloogia
- I Studium
3
Politoloogia
- Keskkool
15
Politoloogia
- Eesti Mereakadeemia
66
Politoloogia
- Audentese Ülikool
1
Politoloogia
- Tallinna Tehnikaülikool
12
Rahvusvaheline julgeolek (RIR6002)
-
2
Rahvusvahelised läbirääkimised ja konfliktide lahendamine
-
1
Rahvusvahelised organisatsioonid (International organizations)
-
2
Rahvusvahelised suhted
- Audentese Ülikool
9
Rahvusvahelised suhted
- Tartu Ülikool
3
Rahvusvahelised suhted tänapäeval
- Tallinna Tehnikaülikool
1
Rahvusvahelised suhted: teooriad, lähenemised, analüüs
- Tallinna Ülikool
2
Rahvusvaheliste suhete alused
- Tallinna Ülikool
4
Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu
- Tallinna Tehnikaülikool
3
Rahvusvaheliste vedude lepingud ja normid
- Tallinna Tehnikaülikool
1
Regionaalpoliitika
- Eesti Maaülikool
3
Riigiteadused
- Tallinna Ülikool
9
Riik ja valitsemine
- Tallinna Tehnikaülikool
8
Riikluse alused
- Tallinna Pedagoogiline Seminar
1
Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse
- Tartu Ülikool
2
Sotsiaalpoliitika
- Tallinna Pedagoogiline Seminar
5
Võrdlev poliitika
- Tallinna Ülikool
1
Võrdlev välispoliitika
- Tallinna Ülikool
3
poliitika kujundamine merenduses
-
2
Kategooria politoloogia populaarseimad õppematerjalid
Politoloogia
? Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga.
? Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada
inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks
inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised).
Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia).
Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid.
? Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu
kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks
poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik).
? Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu
klassivõitlus. Diktatuuri vahendiks riik.
1
POLITOLOOGIA
Pilet 1.
Poliitilised ideoloogiad - konservatism
Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus).
Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks
oti filosoofi Edmund Burkei, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt,
vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus
Valimisseadus riigikogu
1. isikumandaat
2. ringkonnamandaat
3. üleriigiline kompensatsiooni mandaat
Isikumandaat: (riigikogus 20-25 inimest)
Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv
Ringkonnamandaat
ei osale üksikkandidaadid
saavad osaleda erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% selle ringkonna häältest.
Liidetakse kõik hääled
Häälte arv : lihtkvoot = ringkonna mandaat (kui jään on suurem, kui ,75 saab erakond
ühe koha juurde)
Reastatakse nimekiri vastavalt saadud häältele ja kes on kõige kõrgemalt, saab
mandaadi.
Üleriigilised mandaadid :
Jagatakse kompensatsiooni mandaadid dHoldti valemi järgi.
Poliitika ja majandus
Riik aitab firmasid sõltumata majandussüsteemist:
haridussüsteem
maksusüsteem + muud seadused
infrastruktuur (= taristu)
Vastavalt majandussüsteemile võib riik jagada firmadele otsetoetusi
Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees.
Rahvusvahelite suhete iseloomustus- Rahvusvahelised suhted on suhted rahvusvahelises süsteemis peamiselt riikide vahel,
aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide ning hargmaiste ettevõtete (multinatsionaalsete korporatsioonide) vahel.
Akadeemilise distsipliinina on rahvusvahelised suhted politoloogia haru, mis uurib rahvusvahelisi suhteid. Rahvusvahelisi
suhteid uuritakse nii positiivselt (rahvusvahelisi suhteid analüüsides) kui normatiivselt (välispoliitilisi eesmärke ette
kirjutades).
Poliitika kui võimalikkuse kunst on võimalus teha inimestega ja ka mitte teha, lubada
või mitte lubada, võimalikkus võimaldada ja mitte võimaldada. NL õlletööstuses,
lihakombinaatides varastati asju, või kui asju enam ei saanud, siis aega loeti
lehti, jutustati teistega.
Eestlaste töökultuur on neg. hinnanguga Euroopa ühiskonnale. Tase on olulisemalt
madalam, austus töö vastu hoopis erinev. Eestis passiivsete inimeste osakaal
ühiskonnas üha suureneb.
on näide, mida saab teha, kui ei või.
Inimene, kes juhib ühiskonda, temal on tohutu suur võimalus kanda.
(2009-03-09) POLIITILISE ELIIDI TEOORIAD
Eliidi teooria rajajad/käsitlejad:
VILFREDO PARETO
GAETANO MOSCA (1858-1941)
MAX WEBER
GAETANO MOSCA (1858-1941)
Eliit = poliitiline klass
Olemas on 2 poliitilist klassi:
1) juhid e. eliit:
a) on monopoliseerinud võimu;
b) kasutavad
BIHEIVIORISM- on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja
USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell,
Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi
seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin biheiviorism tulebki
ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu
institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute,
uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad
üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad
psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui
autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus
oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende meelest on sotsiaalteadu
Politoloogia seminar VII: valimissüsteemid
Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees?
Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu,
volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed
parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne,
proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest
valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem.
Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias,
Kanadas ja Austraalias ning rahvas valib parlamenti just majoritaarse süsteemi järgi. Riik on
jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, nagu on parlamendis kohti. Igas ringkonnas saab
valituks üks kandidaat, kes pääseb parlamenti. Suurbritannias on 2 suurt erakonda:
konservatiivid ja leiboristid ehk sotsiaaldemokr
KT
1. a) Poliitika
-On inimtegevuse valdkond mille raames toimub asjaajamise koordineerimine, juhtimine ja kontroll. Kõige
sagedamini toimub see institutsionaalsete vahendite ja meetodite kaudu reguleerides suhteid inimeste ja
sotsiaalsete gruppide vahel kasutamaks selleks ühiskondlikke ressursse saavutamaks sotsiaalselt olulisi
ühiskondlikke eesmärke.
- Poliitikat võib määratleda kui ühiskonnas toimuvat inimeste juhtimist, mis põhineb-toetub enamuse poolt
tunnustatud õigusele sunnimeetmete rakendamisel, mille rakendamise õigus on omistatud erilistele
ühiskondlikele struktuuridele.
b) Juhtimine
-Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab
juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise.
c) poliitiline võim ja tema allikad
-Poliitilise võimu määratlus: õigu
V seminar: demokraatia
Lähtudes Heywoodi 4 peatükist, milline on demokraatia Eestis, mis on selle tunnusjooned?
Peamised demokraativormid on: klassikaline demokraatia (tänapäeval otsene demokraatia),
kaitslik demokraatia (esindusdemokraatia), arengudemokraatia (osalusdemokraatia) ja
rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe
põhimõte, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi,
kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus.
Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna
valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev
kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik.
Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud
poliitikast ning suudavad juhtida rahva tähelepanu vajaka jäämisel ning Eestis on ka
kodanikealgatusi, nagu Ka
II seminar: Reiimid (II pool). Globaalne poliitika
Riikide reiimide jaotuse üks nõrk külg on kindlasti inimeste ja riikide erinevus, mistõttu on
võimatu leida sellist reiimi, mis sobiks kõigile ja millega oleksid kõik rahul. Iga inimene on
erinev isegi riigis, kus on karmid reeglid ja kindel usk. Kui need inimesed teaksid (eriti
kommunistlikes maades), mis toimub mujal maailmas, ja näeksid, kui erinev on elu seal ja
kui palju võimalusi on elada n-ö täisväärtuslikku elu, hakkaksid nad mässama, sest miks ei
või meie, kui teised võivad?. Seepärast eelistavadki näiteks Põhja-Koreas kõrgemad võimud,
et rahvas oleks rumal ja saaks minimaalselt informatsiooni välismaa kohta. Võrreldes seda
olukorda demokraatlike riikidega, näeb, et ka demokraatia ei ole ideaalne: inimõigused on
küll tagatud, kuid mis on seaduste taga seda me siiski ei tea, sest saladusi on palju. Mõned
riigisüsteemid on aetud nii keeruliseks, et rahvas ei viitsigi sellesse süveneda. K
Reflektsioon Martin A. Noorkõivu artikli ´´Kas mängime poliitikat või
päästame demokraatia?´´ põhjal
Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või päästame
demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm. Tema arvates
praegu on, kuna paremat korraldust pole veel siiani välja töötatud. Samas pole
demokraatia kaugeltki ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks
demokraatias uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad
pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda peale võtma kodanikuühiskond.
Seda peaks tegema leiutamise ja katsetamise teel. Eelkõige tuleks arendada e-
demokraatiat. Noorkõivu arvates peaksid näiteks MTÜ-d kolima Facebooki, kus on
kasutaja enamikel inimestel lääneühiskonnas.
Artikli läbiv mõiste on demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, kus võim on
rahva käes. Võimu teostab rahvas omale esindajate valimiste kaudu. Rahvas saab Eestis
vali
Poliitika kui võimalikkuse kunst on võimalus teha inimestega ja ka mitte teha, lubada
või mitte lubada, võimalikkus võimaldada ja mitte võimaldada. NL õlletööstuses,
lihakombinaatides varastati asju, või kui asju enam ei saanud, siis aega loeti
lehti, jutustati teistega.
Eestlaste töökultuur on neg. hinnanguga Euroopa ühiskonnale. Tase on olulisemalt
madalam, austus töö vastu hoopis erinev. Eestis passiivsete inimeste osakaal
ühiskonnas üha suureneb.
on näide, mida saab teha, kui ei või.
Inimene, kes juhib ühiskonda, temal on tohutu suur võimalus kanda.
(2009-03-09) POLIITILISE ELIIDI TEOORIAD
Eliidi teooria rajajad/käsitlejad:
VILFREDO PARETO
GAETANO MOSCA (1858-1941)
MAX WEBER
GAETANO MOSCA (1858-1941)
Eliit = poliitiline klass
Olemas on 2 poliitilist klassi:
1) juhid e. eliit:
a) on monopoliseerinud võimu;
b) kasutavad
Eesti vabariigi tähtsamad mehed, riigimeeste ülesanded