5. Tulemused. Pingelõdvendusele on antud erinevad hinnangud. Valige alljärgnevatest väidetest üks ja tooge näiteid selle väite tõestuseks: · See oli kasulik peamiselt Nõukogude Liidule · Pingelõdvenduse peamine dokument, Helsingi lõppakt, aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ning suurenenud avatus ja läbikäimine läänemaailmaga lammutas NSV Liitu seestpoolt · Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel
1972 külastas Nixon Moskvat. Kokkulepe ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused"- pidid korrapäraselt kohtuma hakkama. 1973 Breznev vastuvisiidil USAs. Sõlmiti ligi poolsada majandus, kaubandus, teadus, tehnika ja kultuurialast koostöölepingut. 1972 kirjutas Nixon alla kahele võidurelvastumist piiravale dokile. Usa ja NSVL külmutavad viieks aastaks tuumarelva SRP1. SRP2 läbirääkimised algasid kuid Washington ei kirjutanud alla, sest pingelõdvendus oli lõppenud. 1979 Afganistani sõda. Saksa LV-Saksa DV Lääne Saksamaal oli võimul sotsiaaldemokraatlik valitsus mis normaliseeris suhteid Ida- Saksamaa ja teiste sotsialistlike riikidega. 1970 sõlmis Lääne-Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud tunnustades Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge. Sõlmiti Lääne-Berliini küsimuses neljapoolne kokkulepe mis lõpetas ummikseisu (Saksa LV-l on õigus esindada Lääne Berliini, aga seda ei liideta Saksa LV-ga.
Pingelõdvenduseks nim 1960nd lõpp kuni 1970ndad. *Uus Idapoliitika- saab alguse, kui loobutakse Halsteini doktriinist. Idalepingud(SLV hakkas sõlmima nn. idalepinguid: 1970.a. leping Poola ja SLV vahel, millega lepingupooled lubasid loobuda vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistati tingimusteta II maailmasõja järgseid piire Euroopas. 1970.a. sõlmiti samasugune leping SLV ja NSV Liidu vahel (NB! idalepingud ratifitseeriti SLV Riigipäeva poolt alles 1972.a. klausliga, et leping ei kehti ühinenud Saksamaa kohta). _ 1971.a. USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja NAV Liit leppisid kokku Lääne-Berliini staatuse osas- Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, kuid SLV-l on õigus esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus maismaaühendus SLV ja Lääne- Berliini vahel.) L-Saksamaa tunnustab Oderneisse joont. 1970 idaleping. 1972L-S parlament ratifitseerib seda 1 klausliga, et kui Saksamaad peaks ühinema, vaadatakse piiriküsimus uuesti üle. Sõlmitakse trantspordilepind L-B
PIINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduse algus: 1970. oli läänepoliitika ummikusse jõudnud; hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süst hävitamiseks puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga.
Mõlemal riigil sunniti eelnevad juhid lahkuma. Ungaris poodi isegi üles. ❖ Brežnevi doktriin, mõju Brežnevi doktriini all tuntakse Leonid Brežnevi avaldust, kes kuulutas, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. Brežnevi doktriin oli masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et NK režiim muutub mõistlikumaks. Pettumuse avaldamiseks oli dissidentluse tugevnemine. ❖ Pingelõdvendus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnadega oli kommunismi levikule ägedalt vastu seistud, kuid tegelikult ei suudetud kommunismi levikut peatada. Lääneriikides levis seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb leppida sellega koos eksisteerima. Lääs oli saanud mitmeid tagasilööke, majanduslik olukord oli halb, NSVL tundus tugevnevat. Pandi algus pingelõdvendusele ehk suhted NSVL ja lääneriikide vahel hakkasid
Mõlemal riigil sunniti eelnevad juhid lahkuma. Ungaris poodi isegi üles. ❖ Brežnevi doktriin, mõju Brežnevi doktriini all tuntakse Leonid Brežnevi avaldust, kes kuulutas, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. Brežnevi doktriin oli masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et NK režiim muutub mõistlikumaks. Pettumuse avaldamiseks oli dissidentluse tugevnemine. ❖ Pingelõdvendus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnadega oli kommunismi levikule ägedalt vastu seistud, kuid tegelikult ei suudetud kommunismi levikut peatada. Lääneriikides levis seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb leppida sellega koos eksisteerima. Lääs oli saanud mitmeid tagasilööke, majanduslik olukord oli halb, NSVL tundus tugevnevat. Pandi algus pingelõdvendusele ehk suhted NSVL ja lääneriikide vahel hakkasid
Ajaloo külma sõja kontrolltöö materjal Külm sõda (millal, mõiste, milles avaldus, kriisid, ülestõusud, lokaalsed sõjad) Millal: 1948/49 – 1991 1945 Külm sõda - vastasseis USA ja lääne demokraatia ning NSV Liidu ja sotsialismimaade vahel Milles avaldus: Võidurelvastumine Vastastikune propaganda Spionaaž, luure Vastastikuste sõjaliste blokkide moodustumine (NATO, VLO) Üleolek poliitikas, majanduses, kultuuri- ja teaduselus USA ja NSVL soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Üritati laiendada mõjuvõimu Kolmanda Maailma riikides Kriisid Kriis Aeg Osapooled Põhjused Käik, tulemused 1. Berliini 1948/4 NSVL – USA+Sbr+Pr NSVL soovib tervet NSV Liit lõpetab kriis 9 Berliini,USA+Sbr+P Berliini
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. Külma sõja poliitika suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega; *Breznev allkirjastas Saksa LV koostöölepingud nii kultuuri kui ka majandusevallas *Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksa, NL ja Poola vahel- tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge *1972 Külastas Nixon NL, sõlmiti ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused"
Kõik kommentaarid