Ressursi ja tarbimise arvestuseks kasutatakse andmeid, mis on kogutud järgmiste statistiliste vaatlustega: ,,Loomakasvatus"; ,,Piima kokkuost ja kasutamine"; ,,Põllumajandussaaduste ja toodete varu" Väliskaubandusstatistika -- Intrastati ja Extrastati süsteemi kaudu kogutud kaubavahetuse andmed. Import, eksport -- põllumajandussaaduste, sh töödeldud saaduste riiki sissevedu ja riigist väljavedu, sh Euroopa Liidu riikide omavaheline kaubavahetus. Inimtarbimine -- põllumajandussaaduste tarbimine olenemata toidu töötlusastmest. Tarbimine kokku -- tarbimine seemne, söödana, samuti tööstuslik tarbimine, inimtarbimine ja kadu. Selgitusi järgnevatel slaididel nähtavatele rühmadele: Värske piima tooted, v.a värske koor*: * Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, koor, jogurt ning muud fermenteeritud tooted, piimapõhised joogid, muud piimatooted. .
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Oskar Hoyer Jana Karavajeva PIIM JA PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Aune Põldma Tallinn 2014 SISUKORD LISAD Lisa 1 Piimakari Lisa 2 Säilitamine 2 1 SISSEJUHATUS Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima ja nii on kirjutatud ka see töö põhiosas just lehma ehk suguküpse emase veise piimast (lisa 1). Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim
Piim ja piimatooted Piim on väärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitained ja peale selle stimuleerib ka toitainete omastamist teistest toiduainetest. KOOSTIS Piimas on keskmiselt: 87,5% vett, milles on lahustunud kõik teised koostisosad; rasva on lehmpiimas 2-6%; valku 3,5-4%, mida organism ka hästi omastab; piimasuhkur ehk laktoos, mis lahustub vees ja hakkab käärima piimahappebakterite toimel, millele rajaneb ka hapupiimatoodete valmistamine; lehmapiimas sisaldub keskmiselt 4,7% piimasuhkrut; mineraalainetes on kõige rohkem kaltsiumi kõiki tänapäeval tuntud vitamiine; kõige rohkem A-vitamiini on rõõsas koores, hapukoores ning võis Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Keemistemperatuur on piimas 100,2°C. Kuumutamisel 50-60°C
Piim ja hapupiimajoogid Mis on piim? • Piim on imetajate piimanäärmetes moodustuv vedel toiduaine, mis sisaldab eluks vajalikke mikro- ja makrotoitaineid. • ? Mis on mikro- ja makrotoitained? Piima koostis: http://et.wikipedia.org/wiki/Piim Piimarasvad, kas kahjulikud või kasulikud? • Piimarasvad on kergesti omastatavad • Piimas sisalduvatest rasvhapetest vaid 14% võivad tõsta kolesteroolitaset veres • 45% rasvhapetest aga pigem langetab kolesterooli taset • Ühes klaasis 3,5% piimas on 28- 32mg kolesterooli (päevane norm 300- 340mg) • ? Miks on orgamismile kolesterool Piimavalgud • Piim sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid piim on täisväärtusliku valgu allikas • Põhilise osa valkudest piimas (80%) moodustab kaseiin- sadeneb happe toimel • Lisaks veel albumiinid ja globuliinid • Erinevad ensüümid
Rasvasisaldus on piimal 3...5%, min.ainetest Ca, P; K,Mg. Vitamiinidest on A;D;B;E rühma vitamiine, suvises piimas on C ja A rohkem, fermente on rohkem äsjalüpstud piimas Kõrvuti lehmapiimaga kasutatakse veel kitse-, pühvli-, kaameli, põhjapõdra, hobuse piima. Kõige rasvarikkam põhjapõdra piim, kõige süsivesikuterikkam hobusepiim. Piima töötlemine. Eesmärk on kahjulike mikroobide tegevuse tõkestamine ja kasulike arendamine soovitud suunas. · Jahutamine- pärast lüpsmist · Filtreerimine mehaaniliste lisandite eraldamine · Pastöriseerimine kahjulike mikroobide ja fermentide hävitamine, piima säilivuse pikendamine. Viiakse läbi 80 kraadi juures. Alaliik on kõrgpastöriseerimine kuumutamine 2...3 sek jooksul 140 kraadisel temperatuuril, et vältida maitseomaduste muutumist( ,, Milla" piim) · Normaliseerimine piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele, mis toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega
Piim sisaldab suurel hulgal erinevaid ensüüme. Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad biokeemilisi reaktsioone elusorganismides. Ensüümid on kõik spetsiifilised ja katalüüsivad ainult teatud kindlaid reaktsioone. Piimanduskeele ABC KT!!!! Lõss- kooritud piim (0,05% rasva) Pett- võipiim, võiks koore kokkulõõmisel järele jääv plasma Vadak- kalgendist valgu (juustu või kohupiimana) eemaldamisel järele jääv seerum, rohekas- kollaks ,,piima vesi" Juuretis- piimhappebakterite puhaskultuuride kontsentraat (suunab hapnemisprotsessi ,,õigele rajale") · Ekvivalentkogused kilogrammi piimatoote kohta on järgmised: juust 10,5 kg piima; pehme juust- 8,5 kg piima; kodujuust- 7 kg piima; kohupiim- 5 kg piima; jogurt- 0,9 kg piima PIIMA TOOTMINE Piima toodeti 2011 a. I poolaastal statistikaameti andmetel 344 tuhat t, mis oli 2010 aasta sama perioodiga võrreldes 1,7% ehk 5,8 tuhat tonni enam
Kui piim oli saavutanud 92°C, lisati 1 kg kohupiima. Kuumutati aeglaselt pidevalt segades kuni eraldus vadak (kollakas vedelik).Pärast seda nõrutati kohupiim hästi kuivaks. Seejärel sulatati kastrulis 60 g võid, lisati juurde nõrutatud kohupiim, segati, lisati köömned ja muna. Kuumutati 70°C-ni. Seejärel maitsesime ja lisasime ~1 tl soola juurde. ARVUTUSED JA TULEMUSED: Tulemuseks oli maitsev kohupiim ja sõir. Allkiri: Kuupäev:17.10.201 2
TÖÖ PEALKIRI: Piima eeltöötlemine. TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärgiks on piima puhastamine võõrlisanditest, mis on piima sattunud lüpsmisel, piima esmasel käitlemisel ja transpordil. Piima mehaanilise töötlemise protsessid on separeerimine, normaliseerimine, homogeniseerimine, pastöriseerimine. KATSE KÄIK: Piim separeeriti temperatuuril 42°C. Piim lahutati tsentrifugaaljõu mõjul separaatori pöörlevas trumlis, saadi koor ja lõss (lõssi rasvaprotsent on 0,05%). Rasvasisalduse reguleerimine voolus viidi läbi samaaegselt separeerimisega, reguleerides separaatorist väljuva koore rasvasisaldust. Seejärel räägiti piima homogeniseerimisest, mis kujutab endast rasvakuulikeste pihustamise protsessi. Jahutatud piimas adsorbeeruvad rasvakuulikeste pinnale vadakuvalgud, mis kutsub esile rasvakuulikeste liitumise. Liitunud rasvakuulikeste pinnalekerkimise kiirus on märksa suurem kui väikestel rasvakuulikestel. Juba mõnetunnise seismise järel tekib piima pinna
Kõik kommentaarid