Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Piima ja piimatoodete kasulikkus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mõjuvad piim ja piimatooted inimese soolestikule?
  • Millist piima eelistada?

Lõik failist

Piima ja piimatoodete kasulikkus 
Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks . Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre.
Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium . Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal.
Piima ja piimatoodete kasulikkus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor asdfghja Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Kasulikud toiduained

tervisliku toitumise nurgakividest. Nüüdisajal on piimaletil olevate toodete valik lai ja nende kvaliteet kõrge ning igaühel võimalik valida nende seast endale meelepäraseim. Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav energia aga noorele kasvavale organismile. NATUKE KOOSTISEST Piimast saadavate piimatoodete populaarsust on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodetes on rikkalikult täisväärtuslikke toiduvalke, vitamiine ja vajalikke rasvhappeid. Hapnemine vähendab nii laktoosisisaldust kui ka piimavalkude allergeenseid omadusi. Kõik hapendatud tooted soodustavad seedenäärmete tegevust. Seega on biojogurteid igati soovitav kasutada antibiootikumiravi järgselt

thumbnail
22
ppt

Piimatooted

Kasutatakse : kitse-, pühvli-,kaameli-,põhjapõdra ja hobusepiima ning lehmapiima. Kõige rasvarikkam põhjapõdra piim ja süsivesikurikkam hobusepiim Piima töötlemine. Eesmärk on kahjulike mikroobide tõkestamine ja kasulike aineid välja tuua. Jahutamine- pärast lüpsmist. Filteerimine-mehaaniliste lisandite eraldamine. Pastöriseerimine-kahjulike mikroobide hävitamine,piima säilivuse pikendamine.Viiakse 80kraadi juures. Normaliseerimine- piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele , toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega Lõss- nimetatakse piima, millest on peaaegu kogu piimarasv koore näol eraldatud Millist piima eelistada? Võib juua : toorpiima, valida mõnevõrra lühema säilivusajaga pastöriseeritud piim või mitmekuulise säilimisajaga kõrgpastöriseeritud piim . Toorpiima eelis on piima biokeemilise koostise (vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed jne) lüpsijärgne säilimine muutumatul kujul

Informaatika
thumbnail
24
doc

Toiduaine õpetuse

Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1. Konsistents peab olema ühtlane, ei tohi esineda sadet. 2. Maitse ja lõhn peavad olema puhtad 3. Värvus peab olema ühtlaselt valge, kollaka varjundiga 4. Rasvata piimal sinakas varjund 5. Maitsestatud piimal lisandi varjund

Kokandus
thumbnail
26
docx

Toiduainete õpetuse konspekt

Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1. Konsistents peab olema ühtlane, ei tohi esineda sadet. 2. Maitse ja lõhn peavad olema puhtad 3. Värvus peab olema ühtlaselt valge, kollaka varjundiga 4. Rasvata piimal sinakas varjund 5. Maitsestatud piimal lisandi varjund 3

Toiduainete õpetus
thumbnail
48
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

Sageli lisatakse mahladele enne nende turustamist ka vett ja/või suhkrut. Erinevate puu- ja köögiviljade ning marjade mahlu võib ka omavahel segada, mispuhul on saaduseks segumahl. 1.7 Juust ,,Juust on piimast, koorest, kooritud piimast, lõssist, petipiimast, kitsepiimast, lambapiimast või nende piimasortide segust hapendamisel seente, pärmi ja bakterikultuuride toimel või laabifermendi abil valmistatav valgu- ja rasvarohke piimatoode. Pärast suurema osa vadaku eemaldamist süüakse järelejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures." (Meyers Enzyklopädisches Lexikon, 1975.) Lihtsam juustu selgitus pärineb Saksamaa 1976. aasta juustumäärusest: ,,Juustuks nimetatakse tooreid või erinevate valmimisastmete juures olevaid tooteid, mida valmistatakse kalgendatud juustukõlblikust piimast." Vaieldakse selle üle, kui palju juustusorte maailmas üldse valmistatakse. On pakutud, et sortiment ulatub 4000ni

Toiduaineõpetus
thumbnail
110
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp

................................51 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................53 SISSEJUHATUS Õpimapi esimeses peatükis on välja toodud kaubamärgi üldine mõiste, kaubamärgi arengu ajalooline taust ja kaubamärkide kaitse. Teises peatükis olen kirjeldanud Leiburi ja E-piima kaubamärgi ajaloolist arengut ja nende tootevalikut kahes erinevas kaupluses. Kolmandas peatükis on toodud ülevaade kohvi ja kohvijookide ning piima ja piimatoodete kaubakategooria kohta. Kirjeldatud on: toorainete saamine ja töötlemine sordid, omadused; huvitavaid faktid maailmast. Neljandas peatükis on käsitletud toidukaupade pakenditel kasutatavad märgistused, koos isiklike selgitustega. Viiendas peatükis on arutelu loetud kirjanduse põhjal. Materjali õpimapi jaoks leidsin toidukauba õpikutest ja internetist. Töö lõpus on põhjalik kasutatud kirjanduse loetelu. 1 KAUBAMÄRK

Toidukaubaõpetus
thumbnail
80
docx

Toidukauba õpimapp

ning gluteeni vabad (tatar, riis, hirss). Esimesi tohiks tarbida ainult siis kui neid on leotatud, idandatud või kääritatud. Tsöliaakia (e gluteenitalumatus) on seedesüsteemihaigus, mis kahjustab peensooles olevaid hatte, põhjustades kroonilist põletikku viies võimetuseni toitu seedida. Need hatid võimaldavad toitu seedida. Hatte kahjustab gluteen, mida võib leida järgmistes teraviljades: nisu, rukis ja oder. Osad inimesed ei talu ka hirssi ja kaera ning piima. Inimestel, kellel on diagnoositud tsöliaakia ning kes tarbivad gluteeni, hakkab immuunsüsteem kahjustama peensoolt, mis ajapikku põhjustab alatoitumist vähesest toitainete omandamisest. See omakorda võib põhjustada anoreksiat kuid ka ülekaalulisust. Ala- ja ülekaalulisus on üks gluteenitalumatuse märke. 2.2 Teraviljasaadused. Teraviljasaadusteks on tangained, jahu ja tärklis. 2.2.1 Tanngained. Tangained on terved või purustatud viljaterad. Tangude saamine võib olla tootmise

toiduainete sensoorse hindamise alused
thumbnail
44
doc

Toit

säilitamisel ja nägemisfunktsioonis. Tauriini tausta iseloomustatakse märksõnaga stabiliseerimine. TÄIS- JA VÄHEVÄÄRTUSLIK TOIDUVALK Toiduvalgud jaotatakse asendamatute aminohapete sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Kuigi erinevate, ainult taimsete valkude kooskasutus võib toitujale tagada enam-vähem täisväärtusliku, tasakaalustatud valgusegu, pole sellisel kombineerimisel sügavat mõtet. Rõhutame siinkohal, et see eeldab väga

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun