TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
Sotsiaalteaduskond
Avaliku
halduse instituut
parteid
ja parteisüsteemid
Lugemisraport
Õppeaine: Politoloogia alused
Õppejõud:
Illimar Ploom , MA
Tallinn
2014
Parteid
on eelkõige poliitilised ning nende eesmärk on pääseda võimule.
Poliitiline partei on grupp inimesi, kellel on ühine ideoloogia ja
kindel liikmeskond. Nagu ka 1994. aasta erakonnaseaduses on
kirjutatud: “Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik
poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja
toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja
kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud
käesolevas seaduses sätestatud korras … .” Parteid on olnud
alates 20. sajandist pea igas riigis võimul ja seda siiani, pole
vahet, milline on riigi ideoloogia ja režiim.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Teatud sotsiaal-majanduslikud eeldused. Poliitilise kultuuri uuringud võrdlesid 5 maailma riiki (suhteliselt levinud hoiak). 10. Neli peamist riigiteooriat ja nende põhiväited? Pluralism- rõhutab ühiskonna eri gruppide kui survegruppide tähtsust. Ükski grupp ega indiviid ei kontrolli võimu täielikult ning ükski grupp ega indiviid ei ole võimust täiesti eemale jäetud. Uuem pluralism- tähtsad on vabad regulaarsed valimised, mille tulemusi mõjutavad pol. parteid ja survegrupid. Eliiditeooria- rõhutab väikeste gruppide poolt oma huvide realiseerimist. Võim on koondunud väikesearvulise eliidi kätte, kusjuures võimul on omadus kulmuneeruda. Marksism- rõhutab majanduslikke faktoreid ning riiki kui klassihuvide kaitsjat. Marx- kapitalistlik riik on vahend kodanluse klassi käes on huvide koostamiseks. Vastandub nii pluralismile kui elitismile. Korporatism- rõhutab majanduslikke faktoreid ja korporatiivsete gruppide huve
valitsused on hea näide erakondlikest valitsustest, kuhu on kaasatud mõned sümboolsed liikmed teisest erakonnast. See aga tähendab, et teine erakond saab valitsuses tunduvalt vähem kohti kui proportsionaalse põhimõtte järgi võiks eeldada. (Lijphart, 2009, lk. 111-114) Arvestades asjaolusid, et USA valitused on oma olemuselt enamasti üheparteivalitsused, riigis kehtib majoritaarne valimissüsteem ning domineerivad on kaks parteid, võiks nende tunnuste põhjal oletada, et Ameerika Ühendriikide puhul saab kasutada Westminsteri demokraatiamudelit (Lijphart, 2009, lk. 27-30). Tegelikult see siiski nii pole, kuna mõlema mudeli nii Westminsteri kui konsensusliku demokraatiamudeli kasutamine on presidentaalsete süsteemide puhul üleüldiselt raskendatud ega võimalda riike selgelt eristada. Küll aga võib öelda, et USAs on kohati Westminsteri mudelit peetud väga asjalikuks
Partei liikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, lubatud on teisitimõtlemine. Diktatuuriline partei - rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, liikmemaksud ja põhikiri. Parteisid võib jagada ka tegevushaarade järgi: Massiparteid - 20.saj keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli sisse viidud üldine valimisõigus. Eesmärgiks oli uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal parteid liikmed valivad antud kandidaati. Laiahaardeparteid - teke 1970. aasta. Kutsuti inimesi hääletama mingi kindla partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad enda poole hääletajaid meelitada. See tähendab, et rahvale tuleb anda lubadusi ja nii hakkavad parteide programmid sarnanema. Liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Survegrupid - inimeste ühendused, ei ürita võimule tulla, vaid
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest. Bürokraatlik partei selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on oma keskus ja oma allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga. Kuid partei liikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamus bürokraatlikud parteid. Diktatuuriline partei rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli sisse viidud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid