PROJEKTI ARUANDLUS
ARUANDLUSE VAJALIKKUS
Aitab dokumenteerida projekti käiku
Aruande kaudu saadakse heakskiit ja kinnitus tehtud tööle.
Aitab planeerida järgmisi tegevusi ja annab ülevaate juba saavutatust.
Aitab saada heakskiitu vajalikele muudatustele projektis.
Aruandluses saab teha ka projektiväliseid soovitusi ja esitada küsimusi.
VAJALIKKUS OSAPOOLTELE
Kasusaav organisatsioon
Teostav firma
Rahastav organisatsioon
ARUANNETE TÜÜBID
Lähtearuanne
Projekti tegevusaruanne
Eksperdi tegevusaruanne
Finantsaruanne
Lõpparuanne
ARUANDE STRUKTUUR
Ti telleht
Järgmise perioodi
Sisukord
tegevuste plaan
Eessõna
Probleemid ja soovitused
Sünopsis
Ressursside kasutus
Aruandlusperioodi
Kokkuvõte
tegevused
Lisad
ARUANDE VORMISTAMINE
Oluline konkreetsus ja võimalikult lühike pikkus
Kogu vajaliku informatsiooni olemasolu
Loogiline liigendatus
Korrektsus , kirjaviga puudumine, selge sõnastatus
Soovitav köitmine, mis jätab aruandest esindusliku mulje ja seda on hiljem
korralike kaante vahel ka parem hoiustada
Atraktiivne , kuid liialdusteta välisilme
ESITLEMINE
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 9. peatükk ARUANDLUS Käesolev peatükk räägib sellest, miks on vajalik projekti aruandlus ning milliseid aruannete tüüpe rahvusvaheliste, sealhulgas Phare projektide puhul kasutatakse. Peatüki lõpus antakse näpunäiteid aruande vormistamise ja esitamise osas. Aruandluse eesmärk Projekti aruandlus täidab mitut eesmärki. Esmalt aitab ta dokumenteerida projekti käiku, Aruandlus tehtud otsuseid, muudatusi ja järeldusi. Aruandlust võib käsitleda projekti ühe Aruandluse eesmärk väljundina, kuna ta on projekti käigus loodud materiaalne väärtus. · Dokumenteerida projekti käiku; Aruandlusel on oluline tähendus ka projekti · Kinnitada tehtud töö; kestel, kuna tema kaudu saadakse heakskiit ja · Planeerida järgnevad tegevused;
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).......
I Defineeri oma sõnadega, mis on projekti sihtgrupp ja huvigrupid. Millised näitajad on sihtgrupi kirjeldamisel olulised? Projekti sihtgrupp on teatud inimesed kellele on projekt suunatud ehk kellele antud projekt korraldatakse. Projekti sihtrühm on need inimesed, kes projekti tulemust hakkavad kasutama. Projekti huvigrupid on organisatsioonid ja üksikisikud, kes on aktiivselt projektiga seotud. Seotus võib olla tingitud sellest, et projekti lõpptulemus või käik mõjutavad nende huve (positiivselt või negatiivselt). Huvigruppidel endil võib olla mõju projekti käigule või lõpptulemusele. Projekti meeskonna ülesandeks on selgitada välja kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada negatiivset ja suurendama positiivset mõju projektile. Huvigruppide väljaselgitamine on tegelikult keeruline ülesanne. Huvigrupp üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes
organisatsioonilis-funktsionaalse struktuuri ning see muutub koos EV tegevusstruktuuri muutusega. Kontrollingu tegevusvaldkondades võib eraldada 2-te valdkonda: 1) Iseseisva tegevuse/vastutuse valdkond 2) Vastava taseme juhtidega kooskõlastatud tegevuse valdkond. Organisatsiooni põhivaldkondadena eristatakse põhitegevust ja seda toetavaid valdkondi. Kontrolling toetub järgmistele süsteemidele: 1) Finantsinfo süsteem: finanstarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisemine aruandlus ja selle analüüs. 2) Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõtte sisesed vastutuskeskused. 3) Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimine. Audit seda mõistet kasutatakse valdavalt välisauditi tähenduses. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on välisauditi mõiste asendunud vandeauditi mõistega. Revisjon, revisjonikomisjon, revident revisjon on minevikus tehtule hinnangu andmine.
..............................................13 6. SISEKONTROLLISTANDARDID............................................................................15 7. SISEAUDIT........................................................................................................ 17 8. SISEAUDITI STANDARDID..................................................................................22 9. AUDITI MEETODID............................................................................................ 24 10. ARUANDLUS JA INFO LIIKUMINE......................................................................28 11. JÄRELAUDIT.................................................................................................... 30 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE Siseauditi valdkond on tekkinud 1940. aastatel ja on seotud majanduse kiireneva arengu, tegevuse laienemise ja geograafilise haarde suurenemisega. See tähendab seda, et üha enam
jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevus printsiip-
...................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu.................................................................................................8 Konsultandi kasutamisest .......................................................................................................11 TURUNDUSPLAANI KOOSTAMINE .......................................................................................
.............................................. Vt LISA 1 Sirje Nootre. Lühiuurimus Projekt Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö(ülesanne) vm ettevõtmine. Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslastega. Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve koostamisest ja veel palju teisi elus toimetulekuks tarvilikke kogemusi. Projekti võib kaasata ka erinevaid loovtöö liike olenevalt projekti teemast, näiteks lühiuurimust, erinevaid õpilaste esinemisi, esitlusi, näituste korraldamist jm. 55 Loovtöö kui muusikateos või kunstitöö Loovtöö muusikateose või kunstitööna kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav. Loovtöö võib olla nii praktiline töö kui ka vaimse idee kandja.
Kõik kommentaarid