Päikesesüsteem (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
-Kooli nimi-
- koostaja -
12. RL klass
PÄIKESESÜSTEEM
füüsika referaat
Juhendaja : -juhendaja-
Rakvere 2010

SISUKORD



SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.1 Avastamise ajaloo järgi: 4
1.2 Koostise järgi: 4
1.3 Suuruse järgi: 4
1.4 Kauguse järgi Päikesest: 5
1.5 Asendi järgi Maa orbiidi suhtes: 5
5
2.1 Ajalugu 6
2.2 Merkuuri omapära 6
2.3 Merkuuri astangud 7
2.4 Merkuuri keemilised ja füüsikalised omadused 7
8
Pilt 2. Merkuuri pind 8
3. VEENUS 9
3.1 Ajalugu 9
3.2 Veenuse omadused 9
3.3 Veenuse pilved 10
4. MAA 11
4.1 Maa omadused 11
4.2 Maa ehitus 11
4.3 Kuu 12
5. MARSS 14
5.1 Marsi omadused 14
5.2 Marsi pinnas 14
5.3 Marsi kuud 16
6. JUPITER 17
6.1 Jupiteri omadused 17
6.2 Jupiteri keemilised omadused 17
6.3 Jupiteri kuud. Jupiteri rõngad. 18
Pilt 6. Jupiter ja tema kuud. 18
7. SATURN 19
7.1 Saturni omadused 19
7.2 Saturni keemilised ja füüsikalised omadused 19
7.3 Saturni rõngad ja kaaslased 20
8. URAAN 21
8.1 Uraani ajaloost 21
8.2 Uraani omadused 21
8.3 Uraani rõngad 22
23
Pilt 8. Uraan ja tema rõngad 23
9. NEPTUUN 24
9.1 Neptuuni avastuslugu 24
9.2 Neptuuni omadused 24
9.3 Neptuuni rõngad 25
9.4 Neptuuni kaaslased 25
KOKKUVÕTE 26


SISSEJUHATUS



Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab üheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto ) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel asteroidid , komeedid , Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas . Tahkete kehade kogupindala päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2.
Valisin selle teema, kuna tahtsin rohkem teada saada päikesesüsteemist. Leian, et tegemist on väga huvitava teemaga.
Oma referaadis käsitlen planeetide ajalugu, liigitamist, nende olemust ja omadusi.
1. KUIDAS LIIGITADA PLANEETE

Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Tutvustan lähemalt 5 viisi.

1.1 Avastamise ajaloo järgi:

  • Klassikalised planeedid : Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn.

Neid planeete tunti juba antiikajal .
  • Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto.

Avastatud kaasajal , ei ole palja silmaga nähtavad.

1.2 Koostise järgi:


Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi.
  • Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.

Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi.

1.3 Suuruse järgi:


  • Väikesed planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto.

Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km.
  • Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.

Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km.

1.4 Kauguse järgi Päikesest:


  • Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss.

Asuvad seespool asteroidide vööd.
  • Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto.

Asuvad väljaspool asteroidide vööd.

1.5 Asendi järgi Maa orbiidi suhtes:


  • Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul.
  • Välisplaneedid (ingl. superior planets): Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.

Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti.[4] (pilt1)
Pilt 1. Planeetide järjestus


2. MERKUUR

2.1 Ajalugu


Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Asudes Päikesest keskmiselt vaid 0,4 a.ü. kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuurist oli seni väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne Päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas. [6]

Teleskoobis nähtavate ebamääraste püsivate laikude jälgimise põhjal arvati, et Merkuuri pöörlemisperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Päikese ning ta on seega pööratud Päikese poole alati ühe ja sama küljega. Kuid 1965. a. tehtud raadiolokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on tegelikult natuke vähem kui 59 päeva, st. moodustab täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. See pole juhuslik kokkusattumus, vaid on tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. [6]

2.2 Merkuuri omapära


Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Päike liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt - jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes 8 maise ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel oma tavalist teekonda taevavõlvil. Eriti huvitav on vaatepilt kohtades, kus Päike sel ajal parajasti tõuseb või loojub . Siin kaob Päike korraks silmapiiri taha, et siis uuesti nähtavale ilmuda . Selline hüppamine toimub ajal, mil Merkuur asub periheelis, sest siis tema orbitaalne nurkkiirus on teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiiruset. [2]

Raadiolokatsiooni põhjal teati Merkuuri pinnast 1974. aastani vaid seda, et ta on väga ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetidevahelise automaatjaama " Mariner 10" kolm möödalendu Merkuurist 1974. ja 1975. aastal, mis senini on jäänud ka ainsateks. Automaatjaama minimaalne kaugus Merkuurist oli 300 km ning planeedi pinnast õnnestus pildistada umbes poolt, kuna kõigil "Mariner 10" lähenemistel oli valgustatud üks ja seesama poolkera . Piltide lahutusvõime vastas ligikaudu Maalt teleskoopidega saadud Kuu fotodele.
Kui kraatrite olemasolu Merkuuril võis vähemalt aimata, siis magnetvälja avastamine "Mariner 10" poolt oli tõeline üllatus. Merkuuri magnetväli on küll väike, moodustades Maa magnetvälja tugevusest vaid ühe protsendi, kuid Kuul ja Veenusel puudub see hoopiski. Seni seostati magnetvälja olemasolu planeedil tema kiire pöörlemisega (nn. dünamo-teooria), Merkuur pöörleb aga väga aeglaselt. Võimalik, et Merkuuri rauast tuum on püsimagnet. Teine hüpotees seletab Merkuuri magnetvälja teket päikesetuule mõjuga.[1]

2.3 Merkuuri astangud


Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud, mida pole leitud ei Kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokkutõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Seejuures vähenes raadius umbes 1 km. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi, näiteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks, " Viktoria " Magalhaesi ainsana tagasipöördunud laeva auks jmt. Merkuuri kraatritele pannakse Rahvusvahelise Astronoomia Uniooni otsuse põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimed. Nii on Merkuuril Beethoveni, Puškini, Shakespeare , Raffaeli , Rodini, Lermontovi , Händeli jt. nimelised kraatrid. Kokku oli Merkuuril 1984. aastaks pandud nimi 268 pinnamoodustisele.[6]

2.4 Merkuuri keemilised ja füüsikalised omadused


"Mariner 10" tehtud piltidelt paistavad Merkuuri pinnavormid teravate, ümardamata servadega, mis näitab, et sellel planeedil pole kunagi olnud märkimisväärset atmosfääri. Automaatjaama pardal olevad gaaside avastamiseks mõeldud aparaadid leidsid planeedi lähedusest vaid tühisel hulgal heeliumi ja vesiniku aatomeid. "Mariner 10" mõõtis ka Merkuuri pinnatemperatuuri. Päevapoolkeral on temperatuur kuni 430°C (sellisel temperatuuril sulab tina ja isegi tsink), ööpoolkeral langeb aga -173°C-ni. Veenuse pinnatemperatuur on veidike veel kõrgem, kuid selline 600 kraadini küündiv temperatuuri ööpäevane kõikumine on Päikesesüsteemis rekordiline. See-eest näitavad Maalt tehtud raadioastronoomilised vaatlused, et juba mõnekümne sentimeetri sügavusel on temperatuur ühtlane kogu Merkuuri
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Päikesesüsteem #1 Päikesesüsteem #2 Päikesesüsteem #3 Päikesesüsteem #4 Päikesesüsteem #5 Päikesesüsteem #6 Päikesesüsteem #7 Päikesesüsteem #8 Päikesesüsteem #9 Päikesesüsteem #10 Päikesesüsteem #11 Päikesesüsteem #12 Päikesesüsteem #13 Päikesesüsteem #14 Päikesesüsteem #15 Päikesesüsteem #16 Päikesesüsteem #17 Päikesesüsteem #18 Päikesesüsteem #19 Päikesesüsteem #20 Päikesesüsteem #21 Päikesesüsteem #22 Päikesesüsteem #23 Päikesesüsteem #24 Päikesesüsteem #25 Päikesesüsteem #26 Päikesesüsteem #27
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Revain Warren Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Sisaldab pilte ja on väga põhjalik. Vormistatud. Kasutatud allikad on ära toodud.
kuidas liigitada planeete , planeetide liigitus , merkuur , veenus , maa , kuu , marss , jupiter , saturn , uraan , neptuun

Mõisted

Sisukord

  • koostaja
  • PÄIKESESÜSTEEM
  • SISSEJUHATUS
  • KUIDAS LIIGITADA PLANEETE
  • VEENUS
  • MARSS
  • JUPITER
  • SATURN
  • URAAN
  • NEPTUUN
  • KOKKUVÕTE
  • KASUTATUD ALLIKAD

Teemad

  • SISUKORD
  • KUIDAS LIIGITADA PLANEETE
  • Avastamise ajaloo järgi
  • Koostise järgi
  • Suuruse järgi
  • Kauguse järgi Päikesest
  • Asendi järgi Maa orbiidi suhtes
  • MERKUUR
  • Ajalugu
  • Merkuuri omapära
  • Merkuuri astangud
  • Merkuuri keemilised ja füüsikalised omadused
  • VEENUS
  • Ajalugu
  • Veenuse omadused
  • Veenuse pilved
  • MAA
  • Maa omadused
  • Maa ehitus
  • Kuu
  • MARSS
  • Marsi omadused
  • Marsi pinnas
  • Marsi kuud
  • JUPITER
  • Jupiteri omadused
  • Jupiteri keemilised omadused
  • Jupiteri kuud. Jupiteri rõngad
  • SATURN
  • Saturni omadused
  • Saturni keemilised ja füüsikalised omadused
  • Saturni rõngad ja kaaslased
  • URAAN
  • Uraani ajaloost
  • Uraani omadused
  • Uraani rõngad
  • NEPTUUN
  • Neptuuni avastuslugu
  • Neptuuni omadused
  • Neptuuni rõngad
  • Neptuuni kaaslased

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

34
doc
Päikesesüsteem
6
docx
Päikesesüsteem
12
doc
Päikesesüsteem
24
doc
Päikesesüsteem
17
doc
Mis on Päikesesüsteem
5
doc
Päikesesüsteem
33
doc
Päikesesüsteem - referaat
7
doc
Päikesesüsteem





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !