Organismide kooselu Õp lk 78-125 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Bioloogia 8. klassi kordamisküsimused

rohkesti vees lahustunud hapnikku. Selle hulk veekogus väheneb ja paljudele vees elavatele organismidele ei jätku enam hingamiseks hapnikku. 16. Milline tähtsus on vetikatel looduse aineringes. Vetikad on veekogudes enamiku toiduahelate esimeseks lüliks. 17. Mida nimetatakse vee õitsenguks ehk eutrofeerumiseks? Mis selle käigus juhtub veekoguga? Miks see on loodusele kahjulik? vetikate või sinikute tavapärasest suurem vohamine veekogus, mis halvendab teiste organismide elutingimusi või põhjustab nende hukkumist. 18. Koosta toiduahel, mille esimeseks lüliks on vetikas. vetikas-konnakulles-röövkala-kajakas-rebane-hunt 19. Kolm näidet vetikate kasutamisest. põllumajanduses põlleväetiseks, meditsiinis (lehtadru) ravimina, teaduses head kaitseobjektid. 20. Hallitusseente kasu ja kahju inimesele. Näited kahju ­eritavad teistele organismidele keskkonda kahjulikke ja mürgiseid aineid, võib

Bioloogia

4

docx

Ökoloogia kordamisküsimused

taimel paljuneda nt seemnetega. · Konkurents- -/-, mõlemale poolele kahjulik. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Ökoloogilises amplituudi osad on: Alumine ja ülemine taluvuslävi- sellest väljapoole toimub organismide hukkumine. Soodsa toime vahemik- Kus on organismile kõige soodsamad tingimused elamiseks Optimum- Kõige soodsam organismi arengule. 3. Millised on erinevad organismidevahelised suhtetüübid ­ nende kasu ja/või kahju osapooltele? · Sümbioos- vastastikune suhe, mõlemale poolele kasulik +/+ · Kommensalism- +/0, üks pool ei tee midagi, ei head ega halba · Parasitism- +/0, üks pool saab kasu · Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade arvu)

Bioloogia

7

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida?

Bioloogia

5

doc

Ökoloogia

Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3. Miks on liigiline mitmekesisus oluline? Liikide vähenemine avaldab negatiivset mõju keskkonna ja inimeste heaolule. Looduse ja keskkonna kaitsmine tagab selle, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. (Ökosüsteem on tasakaalus, kui kõik see, mida organismid valmistavad, samas ka kellegi poolt varem või hiljem ära kasutatakse. Kui mõni organismide elutegevuse jääk ökosüsteemis tarbijat ei leia, siis see koguneb ning võib ökosüsteemi aineringed tasakaalust välja viia. Liigid erinevad oma toitumisvajaduste ja kasutatavate keskkonnaosade poolest. Liigirikkamas ökosüsteemis on tarbijaid enamatele ainetele ja seega tasakaal paremini tagatud). 4. Ökosüsteemi mõiste. Isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslusest

Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides

8

docx

Ökoloogia

ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid ­ tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju

Bioloogia

4

docx

ÖKOLOOGIA

omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär ­ maa elukond Bioom e. ökosüsteem ­ kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus ­ omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ­ ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid ­ organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised ­ eluta looduse tegurid: päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, veereziim, tuli, toitainete sisaldus, rõhk Biootilised ­ organismide vahelised suhted: sümbioos, parasitism, kisklus, konkurents Antropogeensed ­ inimetegevuse mõju: keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine,

Bioloogia

8

docx

Ökosüsteemid

Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Ökosüsteem-isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Biosfäär-maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem. Ökoloogilised tegurid-organismi tema elupaigas mõjutavad elus- ja eluta looduse tegurid. Konkurents-isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Kisklus e. röövlus-toitumissuhe, milles üks loom tapab teise looma ja sööb selle. Toiduahel-ahel organismidest, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine; toitainete ja energia liikumine ühest organismist teise. Toiduvõrk-omavahel seotud toiduahelad.

Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides

2

docx

Organism ja elupaik

11) Kuidas röövtoiduliste sipelgate tegevus osutub lõppkokkuvõttes taimedele kahjulikuks? Aitavad lehetäidel elada ja puid kahjustada 12) Miks ei söö sipelgad lehetäide muna, vaid viivad need talveks oma pessa? Sest nõret on hakkanud sipelgad sööma, kui sipelgas vajab magusat nõret, hoolitseb ta lehetäist. Viiakse munad pessa, et nad talvel ära ei külmuta 13) Milles avaldub rohusööjate imetajate ja üherakuliste organismide kasulik kooselu? Sümbioosi teel, nt veiste ja kitsede eesmaos ning sooles elavad bakterid ja algloomad aitavad neil toitu seedida 14) Mis juhtuks, kui mäletseja looma organismist kaoksid tselluloosi lagundavad organismid Imetajad ei saaks elada kuna nad ei saa tsellulooasi lagundada 15) Miks võib mõnda liiki seeni leida kindlate puuliikide alt? 16) Miks mullapalliga ümber istutatud taim hakkab tavaliselt paremini kasvama kui paljaste juurtega ümber istutatud taim?

Bioloogia

Kommentaarid (0)