3—ained, mis klass 5.1—oksüdeerivad ained veega kokku puutudes eraldavad klass 5.2—orgaanilised peroksiidid kergestisüttivaid klass 6.1—mürgised ained gaase; klass 6.2 — nakatavad ained klass 7—radioaktiivsed materjalid klass 8—sööbivad ained klass 9—muud ohtlikud ained ja eseme Ohtlike veoste vedamine ja ohutus Iga ohtlikke veoseid vedav veoüksus peab olema varustatud üldiste ning isiklike kaitsevahenditega. Vahendid valitakse vastavalt koormaks oleva veose ohumärgi numbrile. Ohumärgid võib leida veodokumendist. Peab olema sõiduki ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus Peab olema kaasas kirjalik ohutusjuhend Lepinguosaliste pädevad asutused võivad oma riigi territooriumil igal
klass 2 gaasid; klass 3 kergestisüttivad vedelikud; klass 4.1 kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained; klass 4.2 isesüttivad ained; klass 4.3 ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase; klass 5.1 oksüdeerivad ained; klass 5.2 orgaanilised peroksiidid; klass 6.1 mürgised ained; klass 6.2 nakatavad ained; klass 7 radioaktiivsed materjalid; klass 8 sööbivad ained; klass 9 muud ohtlikud ained ja esemed. 1 Klass 1. Lõhkematerjaliseadus defineerib järgmised mõisted: Lõhkematerjal on lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus osakond ADR- Ohtlikud veosed Referaat Juhendaja Tartu SISSEJUHATUS Valisin oma iseseisva töö teemaks ADR- ohtlikud veosed, kuna arvasin, et selle teema uurimine võib olla huvitav. Enamus materjali on võetud seadusest, kuna selle teema kohta ei olnud väga palju materjali. Oma töös räägin mis on ADR ja mis on ohtlikud veosed, ohtlike veoste klassidest, ADR koolitusest ja eksamist, veol vajalikest katsevahenditest. Samuti ohtlike veoste transpordist, administratiivsest kontrollist ning ohtlike veoste pakendamisest. 1. ADR- OHTLIKUD VEOSED ADR- Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe. Ohtlikud veosed - ained ja esemed, mille vedu on ADR-i kohaselt keelatud või lubatud ainult selles kindlaks määratud tingimustel. ADR-i kohaselt on ohtlike veoste klassid järgmised:
VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED SISUKORD VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED......................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................1 1.LAOD.......................................................................................................................................2 1.HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE.................................................................................. 6 2.VASTUVÕTUKONTROLL....................................................................................................6 3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE.........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8
Genfis 1957, Eesti ühines 1993 Sõiduk - mis tahes mootorsõiduk, mis ei kuulu lepingupoole kaitsejõududele ega ole nende käsutuses, mis on ette nähtud kasutamiseks maanteel, on komplekteeritud või mittekomplekteeritud, millel on vähemalt neli ratast ja mille ettenähtud maksimaalkiirus ületab 25 km/h, koos haagistega, välja arvatud põllumajandus- ja metsaveotraktorid ja kõik liikurmasinad. Ohtlikud ained Klass I lõhkeained Klass II suru-, veeldatud ja lahustatud gaasid Klass III põlevad vedelikud Klass IV kergestisüttivad tahked ained Klass V oksüdeerivad ained Klass VI mürgised ained Klass VII radioaktiivsed ained Klass VIII söövitavad ained Klass IX muud 7 Määratlemata ohtlikud ained (N.O.S.)
29. Millised on enamlevinud vahekoridoride laiused madalates peenkaubaladudes? 8 30. Milline on laos nõutav vahekoridori laius tugiratastõstukite ja milline liikuvmastiga tõstukite kasutamisel? 2. Kauba mahalaadimine Laotöö algab veoste mahalaadimisega veovahenditest või veoühikutest. Veosed on kaubad, mida veetakse kindlal ajavahemikul ühest punktist teise eesmärgiga luua neile juurde lisaväärtust. Veovahendite all mõeldakse transpordivahendeid, mis suudavad liikuda oma jõuallika (mootori) abil. Maanteetranspordis on veovahenditeks üldjuhul lastiruumi või veoplatvormi omavad veoautod, kaubikud ja lastiruumita veokid, mis veavad selle raamile kinnituvaid erinevat tüüpi poolhaagiseid. Veoühikute all
27. Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka? 28. Mis on laoseadmed ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka? 29. Millised on enamlevinud vahekoridoride laiused madalates peenkaubaladudes? 30. Milline on laos nõutav vahekoridori laius tugiratastõstukite ja milline liikuvmastiga tõstukite kasutamisel? 2. Kauba mahalaadimine Laotöö algab veoste mahalaadimisega veovahenditest või veoühikutest. Veosed on kaubad, mida veetakse kindlal ajavahemikul ühest punktist teise eesmärgiga luua neile juurde lisaväärtust. Veovahendite all mõeldakse transpordivahendeid, mis suudavad liikuda oma jõuallika (mootori) abil. Maanteetranspordis on veovahenditeks üldjuhul lastiruumi või veoplatvormi omavad veoautod, kaubikud ja lastiruumita veokid, mis veavad selle raamile kinnituvaid 10
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid