Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ohtlikud veosed - sarnased materjalid

esti, veod, tellija, vaatavad, sildu, koosk, logistilise, sihtkohta, kiirusele, idud, konkurents, ltida, veosed, plahvatus, eriotstarbelised, veol, rgised
thumbnail
18
odt

Ohtlikud veosed

Table of Contents Paakkonteineri või teisaldatava paagi operaatori ohutusalased kohustused :.............................6 1 1.SISSEJUHATUS Ohtlikud veosed defineeritakse kui ainete ja kaubaartiklitena, mis võivad kujutada ohtu tekitamaks vigastusi inimestele kui ka kahju varadele, toodetele ja keskkonnale. Oht tuleneb vastavate ainete omadustest : mürgisus, süttivus, plahvatus- ja söövitusohtlikkus. Paljud tooted, millega inimesed igapäevaselt kokku puutuvad, omavad ohtlikku toimet nendega kokkupuutumisel kas liiga tihti või liialt pika ajaperioodi jooksul. Selliste ainete pakenditel on märgistused nende ohu tõttu ning juhend, kuidas toimida ette kavatse- mata maha valamise, pillamise või alla neelamise puhul. Vastava regulatsiooni tõttu on tarnijad kohustatud märgistused lisama. Aeg-ajalt märgistatakse tooted ka sümbolitega, näiteks kergesti- sütti

Logistika
26 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ohtlikud veosed

1. Sissejuhatus Ohtlike veoste autoveo eeskiri on autoveoseaduse alusel kehtestatud määrus, mis reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol. Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. (www.riigiteataja.ee) 2. Ohtlikud ained Ohtlikud ained jaotatakse üheksasse klassi. Ühte klassi on grupeeritud ühesuguste ohtlike omadustega keemilised ained. Ohtlike ainete klassid: 1 Lõhkeained - keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel tekitavad plahvatuse, millega kaasneb valgusefekt, ülikõrge temperatuur ning suur kogus plahvatusgaase. 1. Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on gaasilises olekus. Jagunev

Logistika
4 allalaadimist
thumbnail
12
docx

ADR- ohltikud veosed

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus osakond ADR- Ohtlikud veosed Referaat Juhendaja Tartu SISSEJUHATUS Valisin oma iseseisva töö teemaks ADR- ohtlikud veosed, kuna arvasin, et selle teema uurimine võib olla huvitav. Enamus materjali on võetud seadusest, kuna selle teema kohta ei olnud väga palju materjali. Oma töös räägin mis on ADR ja mis on ohtlikud veosed, ohtlike veoste klassidest, ADR koolitusest ja eksamist, veol vajalikest katsevahenditest. Samuti ohtlike veoste transpordist, administratiivsest kontrollist ning ohtlike veoste pakendamisest. 1. ADR- OHTLIKUD VEOSED ADR- Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe. Ohtlikud veosed - ained ja esemed, mille vedu on ADR-i kohaselt keelatud või lubatud ainult selles kindlaks määratud tingimustel. ADR-i kohaselt on ohtlike veoste klassid järgmised: Klass 1 Plahvatavad ained

Logistika
112 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ohtlikud ained

Kemikaaliseadus- annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra. ELi uued kemikaaliõigusaktid kehtivad kõigis kemikaale kasutavates tööstussektorites kogu tarneahela ulatuses. Need kohustavad ettevõtjaid vastutama turustatavate kemikaalide ohutuse eest. REACH-määrus on Euroopa Liidu määrus, mis on vastu võetud, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. CLP-määrusega tagatakse, et Euroopa Liidu töötajaid ja tarbijaid teavitatakse selgelt kemikaalidega kaasnevatest ohtudest kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise kaudu. Ohtlike veoste autoveo eeskiri on autoveoseaduse alusel kehtestatud määrus, mis reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol. Ohtlike veoste autoveo eeskir

Logistika
10 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Ohtlikud veosed presentatsioon

Ohtlikud veosed Ohtlikud veod ● Ohtlikeks veosteks loetakse aineid ja esemeid, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Kogu veoprotsessis osalejad (vedajad, kaubasaatjad ja -saajad) peavad teadma ning ohu korral tarvitusele võtma vajalikke meetmeid, et vältida võimalikke kahjustusi ja vigastusi, ning vajaduse korral koheselt tegutsema, et vähendada nende mõju

Veokorraldus
13 allalaadimist
thumbnail
52
ppt

Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed mille tekkekogust Eestis hinnatakse umbes 20 tuh. tonnile aastas. Kusjuures Tallinn koos Harjumaaga on piirkond kus selliseid ohtlike jäätmeid tekkib Eestis kõige enam, mis on tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna ümbrusse. JS § 6. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtli

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
86 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

misega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalen- nukiteks. Tänapäevase ärilogistika juured on suures osas sõjanduses. Analoogiliselt ärilogistika vaja- dusega toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri kaubakoguseid on läbi ajaloo olnud väejuhid probleemide ees, kui on tekkinud vajadus liikuda mit- mekümnest või mitmesajatuhandelisest sõdurist koosneva sõjaväega sadu ja tuhandeid kilomeet- reid. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoos-

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ohtlikud ja eriotstarbelised veosed

Ohtlike veoste liigid Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlike aineid sisaldavate saadetiste puhul on oluline silmas pidada, et inimeste tervis, keskkond ning kaubad ei oleks ohustatud. Samuti peab ohtlike ainete käsitlemine olema vastavuses kehtivate õigusaktidega. Ohtlike veoseid liigitatakse järgmiselt: klass 1 lõhkeained ja neid sisaldavad esemed; klass 2 gaasid; klass 3 kergestisüttivad vedelikud; klass 4.1 kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained; klass 4.2 isesüttivad ained; klass 4.3 ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase; klass 5.1 oksüdeerivad ained; klass 5.2 orgaanilised peroksiidid;

Baaslogistika
16 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Transport logistikas

· Kaubakäsitluse lihtsus ­ Sarnased kaubad ( tooraine,kastid, tünnid) või kaubad,mida saab olemasoleva kaubakäsitlustehnikaga laadida on odavamad ning nende transpordikulud on seega väiksemad. · Kahjustuvus ( lability) ­ kõrge ühikuväärtusega ( hinnaga), kergesti kahjustuvate ja vargusohtlike kaupade transport on reegline kulukam, kuna selliste veoste puhul on vedajal kõrgem vastutusrisk, mille veo tellija kinni maksab. · Asendatavus (subtituablility) ­ kui toodet saab hõlpsalt asendada alternatiivse tootega teiselt tarnijalt, võib olla mõtekas kasutada kiiret kuid kulukat transpordiliiku, et tagada kliendi tellimus. · Eriomadused ( special characteristics) ­ ohtlikud, ajapiiranguga tooted. Ohtlike veoste puhul peab transportimine vastama teatud erinõudmistele, mis piirab transpordialternatiivide valikut ja suurendab transpordikulusid

Logistika
239 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Logistika konspekt

Liigsed varud, allahindlused ja mahakantud varad (write-offs). Sagedane tellitud kauba puudumine laos ja kohaletoimetamise kärus. Õigeaegse kohaletoimetamise probleemid. varade kasutamise madal efektiivsus ­ varude ringluskiirus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta. Klienditeeninduse probleemid. Probleemid tarnijatega. Vastavalt materiaalsete väärtuste Eikumisele mööda kujutatud tarneahelat võib kogu logistilise tegevuse jaotada kolmeks suhteliselt iseseisvaks astmeks: ~ Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest; Materjalilogistika (materials management) ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogudejuhtim--m--eto--otmis(täötlemis)protsessi käigus;

Logistika
445 allalaadimist
thumbnail
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine

Logistika alused
283 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Kauba kaitlemine

Avalikud laod ehk nn laohotellid on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoiustatakse firma transpordiga kohale veetud klientide kaupu. Laohotellid pakuvad teenuseid im- portööridele, eksportööridele, hulgimüüjatele ja tootmisettevõtetele, väljastades kaupu tootmiseks, tarbimiseks või eksportimiseks. Avalik-lepingulistes ladudes osutatakse laoteenuseid nii avalike kui ka lepinguliste ladude klientidele. Need on enamasti kompleksse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeeninduse- ga tänapäevased laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele ka lisateenuseid (sildista- mine, kasutusjuhendite lisamine, müügi- ja tootekomplektide koostamine, toodete testimine jne). Logistikafirmade laod on nn kolmanda osapoole (3PL) laod, kus kliendile kuuluvad tooted on ladustatud logistikafirma ruumides. Klient tagab kaupade olemasolu ja müügi, teenuste tarnija

Logistika
54 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Merevedude essee - ohtlik kaup

Ohtlike ainete omadused võivad põhjustada, kas iseseisvalt või reageerides teiste ainetega kahjustusi inimestele, keskkonnale või varale. Seetõttu on nende veol väga tähtis vältida vigu. Väike eksimus võib maksta terve varanduse kui näiteks laev koos kaubaga põhja läheb. Selleks, et ohtu minimaliseerida on loodud erinevad nõuded ja seadused, mida järgides on võimalik ohtlikke kaupu vedada väiksema riskiga. IMDG koodeks on rahvusvaheline eeskiri, mis paneb paika ohtlike kaupade või materjalide ohutu veo meritsi. Seda peavad järgima kõik riigid, kes on liitunud konventsiooniga SOLAS (Safety of Life at Sea), mis on rahvusvaheline kokkulepe inimelude ohutusest merel. Samuti on see kohustuslik MARPOL (Prevention of Pollution from Ships) 73/78 liitujatele, mis on 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimisest, mis on põhjustatud laevade poolt ja selle 1978. aasta protokoll. [1], [2] Rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo eeskirja uuendatakse iga kahe

Logistika
11 allalaadimist
thumbnail
20
docx

LOGISTIKU ABC

sihtkohas/ Tarnitud terminalis kokkulepitud terminali punktis maha laaditud. -sadamas) Ekspordiformaalsused korraldab müüja, impordiformaalsused ostja. DAP (sihtkoht) Delivered at Place Müüja organiseerib kauba kokkulepitud sihtkohta. Tarnitud kohale Mahalaadimise orangiseerib tavaliselt ostja. Ekspordiformaalsused organiseerib müüja, impordi ostja. DDP (sihtkoht) Delivered Duty Paid Müüja organiseerib kauba kokkulepitud sihtkohani, Tarnitud, toll tasutud organiseerib tolliformaalsused ja maksab kõik

Logistika
14 allalaadimist
thumbnail
398
ppt

ELEA Organisatsioon

rakenduvad uues situatsioonis Kohus ei tarvitse olla paindlik nende printsiipide rakendamisel. Speditsioonileping ­ huvide kompromiss Negotiation of Forwarding Contract: The Compromise of Interests Mõlemas õigussüsteemis on pooltel suur vabadus leppida kokku lepingu tingimustes Huvid vastuolus Ekspedeerija: minimiseerida lepingu finantsriskid Kliendi huvi: saada usaldusväärne teenus ­ vedaja heastagu kõik võimalikud kaubakahjud Ekspedeerija: tellija aktsepteerigu üldtingimusi, mis määratlevad ekspedeerija vastutuse. Ta ei taha vastutada viivituse eest. Tellija: igal saadetisel olgu oma lepingutingimused. Ta võib nõustuda üldtingimustega, kus vedajal pole vastutust viivituse eest tavakaupade puhul, kuid tähtajatundliku kauba hilinemisel võib nõuda hüvitust Ekspedeerija ootab mööndusi, mida klient ei ole valmis tegema andestama aeglast kättetoimetamist tähtajatundliku kauba puhul

Logistika
56 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Tarneahela olemus/referaat

Järvamaa Kutsehariduskeskus MÜÜGIKORRALDUS 1 Anu Salujärv TARNEAHELA OLEMUS Referaat Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7 2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused.............................lk 8 2.3.Tarne

Logistika
229 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Turunduslogistika kordamiseks

o Veoste pakkimisele kehtivad väiksesed nõuded o Lühike veoaeg o Väike kapitalikulu o Veovahendite mitmekesisus · Puudused: o Suhteliselt kõrge omahind o Suhteliselt väike kandevõime ja tehnilised piirangud o Suur keskkonnasaaste ja liiklusummikute põhjustaja. · Peamised kasutusvaldkonnad: o Kokku- ja laialiveod (jaotuskeskusest terminali ja vice versa) o Kombineeritud veod (rong- auto, laev-rong-auto jne) o Eriveod (ülisuurte ja raskete vedude teostamiseks) o Rahvusvahelised veod (autorongid ja treilerid) Raudteetransport · Raudteeveo eelised: o Võimaldab toimetada suuri kaubakoguseid suurte vahemaade taha o Vedude suhteliselt madal omahind o Vedude hea regulaarsus o Vedude sõltumatus ilmastikust o Keskkonnasäästlik o Laadimistööd teostamise efektiivsus

Baaslogistika
59 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Riskid tarneahelas

Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Logistika Riskid tarneahelas Juhendaja: Tiina Kraav 2011 Sissejuhatus Alustades oma tööd polnud mul eriti aimu, mis on tarneahela riskid mis üldse tarneahela tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta. Tunnen, et on lihtne tellida ja osta kuid sellel ajal ei mõtle keegi sellele, kui raske võib olla tarbijani kauba toimetamine. Ja mis riske võib olla. Mis on tarneahel ? Tarneahelat on defineeritud alljärgnevalt: tarneahel on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine tarbijast kuni tarneahela alguseni (esimese tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasuli

Logistika
119 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kordamisküsimused Logistikas

kulud kasvavad. Optimaalne ladude arv on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. Jaotussüsteemi funtsioneerimiseks minimaalselt vaja olevate varude suuruse sõltuvust ladude arvust kirjeldab valem: SS(ohutusvaru üh)nDC(ladude/jaotuskeskmiste arv regioonis)=SS*nDC 5. Logistika eeldab süsteemset lähenemist, tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks, et leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte aga maksimaalse efektiivsuse madalamal tasandil. Integreeritus võimaldab siduda ettevõtte erinevate allüksuste sageli üksteisele vastukäivad eesmärgid. 6. EVA ehk majanduslik lisaväärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See on majanduslikult mõõdetav: Käive-tegevuskulud-kapitalikulud=EVA. Võimaldab mõõta ettevõtte poolt lisandunud väärtust ajaperioodi jooksul. 7

Logistika
204 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Transport - logistika 1 töö konspekt

vastuolus antud kokkuleppega; - regulaarne sõidukaartide või meerikute kontroll 9.05.2010 Transport ETV0120 14 7 9.05.2010 Transport ETV0120 15 Kaubaveoleping Võlaõigusseaduses · 42 ptk ­ Veoleping, 1. jagu ­ Kaubaveoleping · Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). · Vedaja võib saatjalt nõuda veokirja väljastamist. Saatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokiri tõendab kuni vastupidise tõendamiseni veolepingu sõlmimist ja tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt. · Kui veolepingu esemeks on kolimine (kolimisleping), on vedaja kohustuseks ka kolitava mööbli ja muu sisustuse

49 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................

Laomajandus
639 allalaadimist
thumbnail
10
docx

ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED

Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähendamine. Lisaks kulude kompromissile on väga levinud kompromisslahenduste väljatöötamine, mis leiaks kompromissi paindlikkuse ja tõhususe vahel. Suboptimeerimine ­ maksimaalsete tulemuste saavutamine eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii logistilise tegevuse maksimaalsele efektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused logistikasüsteemi allüksuste tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama. Vajalik on leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise kogutõhususe, mitte aga maksimaalse tõhususe madalamal tasemel. Kui ladude arv suureneb, siis vähenevad tellimuste kohaletoimetamise kulud. Ülejäänud kulud seevastu kasvavad seega erinevad logistilised kulud satuvad

Logistika ja tarneahelad
20 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Globaalse tarneahelaga seonduvad riskid, ohud ja probleemid

Baaslogistika Kodutöö Globaalse tarneahelaga seonduvad riskid, ohud ja probleemid Julia Anderson KS-22 Tallinn 2014 Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad, osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele.Tarneahela riskide temaatika on muutumas maailmas üha olulisemaks. Peamised risked võivad olla: 1. Ettevõtte juhtkonna liikmete vastuolulised ootused. Juhtkond ise võib olla riskide põhjustajaks, kuna osa selle liikmeid ei pruugi mõista, kuidas toimib tarneahel. Lõppkokkuvõttes võivad juhtkonna liikmed hakata survestama tarneahela juhtimise meeskonda ja suurendada sellega erinevaid riske. 2. Välised osapooled. Teatud määral võib kolmanda osapoole kaasamine ettevõtte tegevu

Baaslogistika
5 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad looduskaitse looduskaitse või

Ökoloogia
27 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Keskkonna mõisted

1. Põhimõisted:  Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul  Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv.  Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule.  Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud.  Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik suhtumine

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ökoloogia eksam

2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse poolt-kasvuhoone

Ökoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
110
pdf

Sinise planeedi projekt

......... 86 6 ¾ TULNUKATE TEOSTATUD INIMRÖÖVID ................................................... 88 ¾ "The Monitors" (jälgijad)............................................................................................. 88 ¾ Tulnukate teostatud inimröövid ................................................................................... 88 ¾ Enamlevinud piirkonnad, mille tulnukad läbi vaatavad............................................... 92 ¾ Bioloogilised proovinäidud, mida võetakse tavaliselt röövitutelt ja/või tunnistajatelt 95 ¾ Rasedus......................................................................................................................... 96 ¾ Meie geneetiline kood on piiramisrõngas .................................................................... 97 ¾ Elueliksiiri olemus (Metagene Faktor).........................

Filosoofia
39 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
51
doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D ­ Anu Viitak Konsultandid: MSc ­Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................

Bioloogia
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun