50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
107 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaspar Moik
Õppematerjali autor
Külm sõda, raudne eesriie Külm sõda tähendab lääne demokraatia ja ida kommunismi vastasseisu ilma otsese sõjata. Teine maailmasõda muutis igal pool riigipiire ja seetõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Sõda muutis ka jõudude vahekorda, USA tõusis esile ja Prantsusmaa, Suurbritannia osatähtsus langes. Maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA kõval ka NSV Liit, kes eraldas oma alad raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Pärast Hitleri surma sai selgeks, et Stalin valmistus konfliktiks läänega. Samal ajal kutsus USA läänt üles kommunismile vastu seisma. Kuna lääs ei tahtnud uut konflikti, oldi valmis Stalinile järele andma. Sellest innustust saanud Stalin unistas maailmavallutusideest ja likvideerid igasugused demokraatia jäljed raudse eesriide taga ning valmistus sõjaks
Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine NSV Liidus surid üksteise järel riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985.a. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri.
sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. · Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine · Põhivormid: 1) võidurelvastumine. See puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust (USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NSV Liidul tavarelvades). Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon) 2) Ideoloogiline võitlus. Nõukogude propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus, mida peavad järgima kõik rahvad, ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääneriigid kaitsesid demokraatia- ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust jne. Siia võib arvata ka kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle, seda eriti
Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks. Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus: sellal, kui läänt tabas araabia maade naftaembargo, mis sundis tõhusamalt majandama, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupa ning toiduaineid, sealhulgas teravilja. Niimoodi säilis küll näiline majanduslik stabiilsus, kuid sisuline mahajäämus aina suurenes. Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus, kuid seegi ei suutnud Läänega sammu pidada
kommunistlikke parteisid üle maailma). Kodusõja ajal suudab võimule jääda. Vangilaagrite süsteem. Vangid pidid tööd tegema, nt. metsatööd. NEP (uus majanduspoliitika) - eesmärk tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. 6 liiduvabariiki. Lenin tahtis, et riigid oleksid iseseisvad, aga moodustaksid liidu. 2. NSV Liidu lagunemine 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades.Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas
Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953)
- Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. - Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. - Natsireziimi sõjatööstuse väljaarendamine. - Hitleri arvates oli Saksa rahva eluruumi vaja laiendada. 2. Millised olid Saksa ja NSV Liidu agressiooni eesmärgid ja tulemused 1939-1940. SAKSAMAA NSVL 1.sept.1939 IIms algus, Saksa väed 17.09.1939 Nõukogude väed tungisid tungisid Lääne-Poolasse. Ida-Poolasse. 28.09.1939 Sõlmiti Saksa-Nõukogude sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSVL Saksamaale osa vallutatud Poolaaladest ning sai vastutasuks oma mõjusfääri Leedu. Kummaline sõda Prantsusmaa ja 30.11.1939 tungisid Nõukogude väed Inglismaaga, kus istuti kaevikutes, aga Soome. Algas Soome Talvesõda, mis
tekkinud karistamatuse tunne, tekkis soov mõni naabermaa täielikult endale saada 1979. tekkis Afg-s konflikt, kutsuti NSVL appi NSVL juhtidel mõte Agf-s toimuvat ära kasutada ja täielikult oma kontrolli alla saada 1979. otsustas poliitbüroo Afg-s riigipöörde korraldada ja valitsejaks keegi otse Moskvale alluv 27. dets 1979 tungisid NSVL väed üle piiri, eriüksus Alfa ründas Nõukogude langevarjurite toetusel presidendi paleed Kabulis, tappis president Amini koos perega maailm ei kavatsenud NSVL tegevusele läbi sõrmede vaadata USA ja teiste lääneriikide reageering järsk: Moskva olümpiamänge boikoteeriti, tema tegevust ei mõistnud ka muidu sõbralikud riigid NSVL sissetung ühendas vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu → sissisõda, mille võitmine NSVL-le üle jõu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid