ÄRIRUUMI ÜÜRILEPING Käesoleva äriruumi üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel äripinnana [äriruumide asukoht] asuvad ruumid üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2, (edaspidi: Üüriobjekt). Üüriobjekti täpsem plaan on sätestatud Lepingu Lisana 1. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktig
Poolte kohustused üürilepingu puhul olid järgmised: · üürniku või rentniku põhikohustuseks on kasutada asja vastavalt selle kasutamise eesmärgile, tasuda kokkulepidud tähtpäevaks üüri- või rendiraha ja lepingu tähtaja lõppemisel asi korras olekus tagasi anda. Üürniku seisund on selles mõttes võrdlemisi kindlustamata, et ta, esiteks, pole valdaja vaid pidaja ja, teiseks, üürileping lõpeb üüri objekti müügi puhul ka enne lepingu tähtaja saabumist. Ka võis omanik asja lihtsalt isiklikuks kasutamiseks enne tähtaega ära võtta. · üürile andja peamiseks kohustuseks on asja koos päraldistega kasutusse andmine ja taksituseta kasutamise võimaldamine. 7 4 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 139-141 5 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 149 6 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 144 7 E
ELURUUMI ÜÜRILEPING Tallinnas, "____" _______________ _______ ________________________, isikukood /või/ registrikood, edaspidi nimetatud üürileandja, __________________, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige _____________________ ja _______________________, isikukood /või/ registrikood ___________________, edaspidi nimetatud üürnik, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige ___________________, keda mõlemat koos nimetatakse edaspidi poolteks, sõlmivad käesoleva eluruumi üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepinguga annab üürileandja üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks üürileandjale kuuluva korteri nr ___, mis asub Tallinnas ___________ tänaval, elamus nr ____, üldpinnaga ______ m 2, mis koosneb ___ toast, ___ köögist, ____ vannitoast, __tualettruumist, _____ rõdust, ____ panipaigast, edaspidi kõik
Üürileping Käesolev leping on sõlmitud Tartus, "28" Märts 2009 a.Mati Sarapuu, isikukood 38008237890, aadress, Tartu linn, Kastani 155-3 (edaspidi nimetatud Üürileandja) ja Mari Kisakõri, isikukood 48907157865, aadress, Tallinn, Katleri 66-45 (edaspidi nimetatud Üürnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Üürilepingu objekt ja tähtaeg 1.1. Käesolevaga on Pooled kokku leppinud, et Üürileandja annab Üürniku kasutusse selles elamiseks eluruumi aadressil Tartu linn, Pepleri 10-3. Üürniku kasutusse antava eluruumi üldpind on 45 m2, mis koosneb 2 toast, 1 köögist, 1 vannitoast, 1 WC-st (edaspidi nimetatud Eluruum). 1.2. Koos Eluruumiga annab Üürileandja Üürniku kasutusse Eluruumis olevad kodumasinad, seadmed ja mööbli (edaspidi nimetatud Sisustus). 1.3. Üürileandja kohustub üle andma Eluruumi hiljemalt "14" Aprillil 2009.a
(kolmekümnendaks) kuupäevaks Üürileandjale jooksva kuu kommunaalteenuste tarbimist mõõtvate arvestite näidud; , 6.5. Lepingu lõppemise päeval andma korteri üle Üürileandjale heas seisukorras. . 7. ÜÜRILEPINGU LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE 7.1. Üürileping lõpeb käesoleva lepingu punktis 3.1 sätestatud tähtaja möödumisel. , . 3.1 7.2.Lepingu osapooltel on õigus üürileping lõpetada, teatades sellest teist Poolt kirjalikult ette vähemalt 1 (üks) kuu. , , 1 . 7.3. Üürileandja võib lõpetada käesoleva lepingu ennetähtaegselt teatades sellest Üürnikule kirjalikult ette vähemalt üks kuu, järgmistel juhtudel: , , : kui Üürnik ei ole täitnud lepinguga endale võetud kohustusi; , ,
Üüri- ja rendilepingu eristamisel on määravaks see, kas asja kasutajal tekib õigus ka asja viljadele või mitte. Seega rendilepingu puhul on peamiseks eesmärgiks vilja saamine ja vilja saamise õigus rentnikul. Riigikohus on leidnud, et rendileping eristub üürilepingust oma eesmärgi poolest, st rendilepingu puhul on esmatähtis renditud eseme korrapärase majandamise käigus kasu saamine. Kuna üürileping on oma olemuselt kasutusleping ja üürilepingu alusel saab kasutusse anda kõiki asju võib isikutel tõusetuda küsimus, et mille poolest erineb üürileping rendilepingust. Nagu eelpool juba öeldud, siis lepingute peamiseks eristamise kriteeriumiks on see, et rendilepingu puhul tekib rentnikul õigus ka korrapärase majandamise käigus saadavale viljale. See asjaolu peab olema üheks oluliseks lepingupoolte eesmärgiks. Kas tegemist on üüri- või
ÜÜRILEPING Üürileping on sõlmitud Türil. Siim Uba, (edaspidi nimetatud üürileandja), ühelt poolt ja Luule Külm, (edaspidi nimetatud üürnik), teiselt poolt, keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, sõlmisid eluruumi üürilepingu (edaspidi leping) alljärgnevas 1. LEPINGU ÜLDSÄTTED 1.1 Pooled lähtuvad lepingu tõlgendamisel lepingu dokumentidest, võlaõigusseadusest ning vajadusel teistest õigusaktidest. 1.2 Lepingu dokumendid on eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ning lisad, milles lepitakse kokku peale lepingu allkirjastamist. 2. LEPINGU ESE JA TÄHTAEG 2.1 Üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandjale kuuluva ühetoalise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit. VÕS §389. Eluruumi üürniku perekonnaliikmete majutamine. 2.2 Leping jõustub ning on tähtajatu. Leping lõppeb 3. oktoobril 2015. Eelnevalt on öeldud, et tegemist on tähtajatu lepinguga. VÕS §274. Eluruu
olevale lepingule. Vara tasuta kasutamise leping-kinnisasi, vara tasuta kasutamise leping-vallasasi • Vara tasuta kasutamise lepinguga annab üks isik teise isiku kasutusse lepingus kindlaks määratud eseme (vallas- või kinnisasja) ilma, et kasutaja peaks kasutusõiguse eest kasutusse andjale tasu maksma. Küll peab aga kasutaja tasuma kasutusse antava eseme säilitamise ja hooldamisega seotud kulud ning avalik-õiguslikud koormatised ja maksud. Seadme üürileping • Seadme üürilepinguga annab üürileandja üürniku kasutusse seadme, mida üürnik võib kasutada ainult seadme iseloomust tulenevate eesmärkide saavutamiseks. Kuigi üürnikule läheb üle seadme valdus ja täielik kasutamise õigus, ei tohi üürnik üüriobjekti edasi üürida ega anda muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Laenuleping • Laenulepingu näidis on mõeldud ühe isiku poolt
Kõik kommentaarid