50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-06-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karola Mahhova
Õppematerjali autor
Seksapiil vastassugupoole veetlus, külgetõmbejõud Suguelu suguküpse organismi sugutumisega seotud käitumisviisid, füsioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed protsessid ja suhted, mis põhinevad suguihal ning mille abil suguiha rahuldatakse; kihud ja instintkid (K.Lonradi järgi) mida põhjustavad organismi seesmised tegurid, instinktid, mida vallandavad välisärritajad Suguühe e suguakt e koitus inimeste lähedane suhe, kus mehe suguti viiakse naise tuppe ja sellega kaasnevad erutus ja hingelised seksuaalsed tunded (K.Kõiv) Erogeenne suguiha tekitav; erogeensed piirkonnad väljaspool suguelundeid (huuled, rinnad jne), mille puudutamine või ärritus tekitab suguiha, sekundaarsed erootilised piirkonnad Erootika armuelamuste valdkond, armastusse puutuv, armu- ja suguelu Sooindentsus gender, mitte sex; sotsiaalsed faktorid, mis mõjutavad sooidentsuse kujunemist, teadlikkus oma mehe- või naiselikkusest
a Kreeka mütoloogia jagamine: · müüdid, mida räägiti jumalatest. Hesiodose mütoloogia · müüdid, mida räägiti inimkangelastest- rohkem. Osad ei puuduta mütoloogiat (Trooja sõda jne) Need põimuvad omavahel. Seotud on rituaalidega. Hetkel rõhk jumalamütoloogial Kreekas usk või religioon kui selline puudus, selleks ei olnud isegi vastavat sõna. Theos- jumal thea- jumalanna theous sebesthai- jumalaid austama theous nomizein- jumalaid austama tava kohaselt ehk riitusi läbi viima eusebia- jumalakartlikkus asebia- jumala mitteaustamine atheos- jumalatu entheos- jumalast täidetus enthusiasmos- jumalast täidetus hieros- püha hieron- pühamu hieros- preeser hierea- preestrinna hagios- püha mantis- õpetaja, see kes pühadust õpetab, ennustaja. Manteion- oraakel hiero-mantis- pühaduseõpetaja Mida kreeklased oma jumalatelt ootasid? Jumalad seisid inimlike normide eest. Selleks, et jumalaid saaks austada, tuli jälgida inimlike norme
mees ei läinud isa ravima, vaid tal on seal hoopis teine naine, mis vallandab Fiammettas armukadeduse, tekib soov endalt elu võtta. Psühholoogiline proosa. "DEKAMERON". Juttude, novellide kogu. On dateeritud erinevalt. Praego on u 1349-53.aastal. sel ajal oli must surm, katk 1348.aastal. enne seda ta ei saanud seda kirjutada. Kui lugeda sissejuhatava osa, kus on katku peegeldus, mille ajal seltskond 3 noormeest ja 7 neidu varjavad end Firenze lähedal villas, ootavad, kuni katk läbi saab. Et aeg mööda läheks, loevad nad üksteisele lugusid. 10 päeva, iga päev 10 lugu. Vorm ise on raamjutustus, st et on mingi raam, mille sees on novellid ja kuidagi on nad ühendatud. 24. märts Dekameron on Boccaccio peateos. Andis edasi väga hästi intiimsust ja armastust. Boccacciol ei olnud sellist ärksust laiema elu suhtes, kui oli seda Petrarcal ja Dantel. Eraelulised teemad, pühakud, paavstid, üllad teod. Esikohal siiski armastuse teema.
4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Juba II aastatuhande esimesel poolel oli Kreetal rikkalik materiaalne kultuur, kõrgesti arenenud kunst ja kirjaoskus. Lineaar kiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (desifreeritu). Sellest ajast pärit tekstid sisaldavad jumala- ja isikunimesid, mida kasutasid kreeka kirjanikud. Kreeta-Mükeene kultuuril oli suur mõju mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate müütide tegevuskohad on mükeene kultuuri keskused, sealt pärinevad kangelaseeposte motiivid, müüdid. See ajajärk on olnud ka heroiliste muistendite ajalooliseks baasiks. Mükeene ajast on pärit ka heksameetri värsimõõt. 5. * Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? * Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? * Millest oli juttu Teie loetud Homerose eeposte lauludes? Mõlemad eeposed keskenduvad ühele tegevusliinile, on kompositsioonilt
olid kõnekeelest kaugel. 4. sajandil eKr tekkis kreeklaste ühiskeel koinee (hellenismi ajal, mõjutatud atika ja joonia murdest). 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? ~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku kirja lõid lineaarkirja B. Lisaks on Kreeta-Mükeene ajajärgust pärit kangelaseeposte motiivid ning see ajajärk etendas määravat osa Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaigad on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. See ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad rohkesti mütologiseeritud ajaloo elemente. 10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul? Vana-Kreeka: 1) arhailine ajajärk 8.6. sajandil eKr; 2) klassikaline periood 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika
taas ülestõusev jumal). · Kasutati ära Demeteri kultus (müsteeriumid, võeti üle katsumuste tee jõuti tõe tunnetamiseni). · Kasutati ära Apolloni kultus (laenab teatrile esitusmaneeri. Apollonilt rapsoodid, kes esitasid lugulaule pikki kangelaslugusid; võeti üle kirjanduslik tekst ja selle esitusmaneer; meenutas retsitiivi). Apollon ise oli traagiline kangelane, kes väljenduslaadilt sarnanes rapsoodiga käib läbi kannatustetee (Demeter) ja seda kõike Dionysose koori saatel. Jäi üle see kõik veel paigutada arhitektuuri taustale ja ette panna maskid. Mask oli identiteediloojaks tegi näitlejast tegelase. Lugu ise võeti mütoloogiast. Teatrietendus oli nagu areopaagi kohtuistung: kangelane annab aru koorile, koor kehastab alati kodanikke. Koor pidi käivitama nö kohtuistungi. Teater=linnakultus, kujutas endast jumalate kultuste ärandamist. Zeusi tappis tegelikult demokraatia mitte madu.
lõikuvatest lahtedest tingitult on siin aastatuhandeid peamine ühendustee olnud meri. Kreekat tuleb pidada tsivilisatsiooni lähtekohaks Euroopas. Kreeklased olid ammusest ajast teadlikud Lähis-Ida kõrgkultuuridest. Nad võtsid sealt mitmeski valdkonnas õppust, kuid mugandasid omaksvõetu loominguliselt oma tarvidustele ja kujundasid omanäolise tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda mõjutas suurel määral läänepoolseid Vahemeremaid, suunates otsustavalt Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Kreeka ajaloo varaseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk. Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis mõni sajand hiljem ka Mandri-Kreekasse, kus selle kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel
1.saj eKr – rooma kirjanduse klassikaline ehk kuldne ajajärk – sajandi esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteoseid (Catullus), kõrgtasemele jõudis proosa (Cicero, Caesar), kirjanduskeele välja arenemine. Sajandi II pool – luule õitseaeg (Vergilius, Horatius, Ovidius). Toogakomöödia asendub mantlikomöödiaga. Attellanist saab omaette žanr. Augustuse ajal stabiilsus, stagnatsioon. Traditsioonilisus, ajaloo ülistamine, indiviidikesksus. 1.saj – 2.saj algus – hõbedane ajajärk. Hilise impeeriumi periood kuni keskaeg – ladinakeelne kirjandus kristliku kirjandusena. Kuldvillaku otsimine Üks Kreeka kuningas nimega Athamas tüdines oma naisest, jättis selle maha ja abiellus teisega, printsess Inoga. Esimene naine Nephele kartis, et printsess Ino võib ta lapsed, eriti aga poja Phrixose ära tappa, et oma poega kuningriigi valitsejaks teha ja nii oligi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid