Moore'i automaat (0)

Kutsekool - Informaatika - Mikroprotsessortehnika

1 Hindamata

Lõik failist

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Mehhatroonika õppetool
MH-10

Moore ’i automaat
Sihtmärgi positsioneerimise juhtseade
Maris Jänes
Juhendaja :
Viktor Dremljuga
Väimela 2012

Sisukord

Sissejuhatus 3
Seadme kirjeldus 4
Seadme joonis 5
Graaf 6
Sisendite loogikafunktsioonid 7
YS0 funktsioon 7
YR0 funktsioon 7
YS1 funktsioon 7
YR1 funktsioon 7
YS2 funktsioon 7
YR2 funktsioon 7
YS3 funktsioon 8
YS3 funktsioon 8
Sisendfunktsioonide skeemid 9
YS0 9
YR0 9
YS1 10
YR1 10
YS2 11
YR2 11
YS3 12
YR3 12
Trigerite ühendamine 13
Väljundfunktsioonide tuletamine 14
Yv 14
Yp 14
Ypd 14
Väljundfunktsioonide skeemid 15
Yv 15
Yp 15
Ypd 16
Valmis skeem MultiSim ’i keskkonnas 17
Kokkuvõte 18
Kasutatud materjalid 19

Sissejuhatus

Antud töö näeb ette tööle saada sihtmärgi positsioneerimise seade. Selleks on vaja tuletada sisend - ja väljundfunktsioonid, nende vastavad skeemid ning kõik ühendada. Et skeem töötaks peab vahele ühendama ka trigerid . Seade peab hakkama tööle etteantud parameetritega.

Seadme kirjeldus

Automaadil on mitu olekut ( diskreetsus ). Juhtseadmel peaksid olema sisendid , väljundid. Sisendite ja väljundite kombinatsioonidest hakkab olema automaadi olek. Moore’i automaadil määrab mälu elementide kombinatsioonide olekut sisendite ja mäluelementide oleku kombinatsioon. Mealy automaadi olekut määrab ainult sisendite olek.
Moore’i automaat.

Nimi: Sihtmärgi positsioneerimise juhtseade

Seadme töö kirjeldus:

Sihtmärgi positsionnerimist keskkohas;

Vaja viia sihtmärk turvalisse kohta märgi vahetamiseks;

Panna liikuma sihtmärki vasakule-paremale;

Peab olema võimalik suvalisel aja hetkel peatada sihtmärk, pärast seisma jäämist uuesti käivitada vastavalt vajadusele vasakule – paremale, seismajäämisel rakendub pidur.

Tagasiside kui seiskame, kas jäi seisma;

Liikumiseks keskasendisse anname käsu, liigub sinna ja jääb seisma;

Riistvara:

Nupud (stop, vasakule, keskele paremale)

Kiiruse andur

Positsiooni andur (vasakule, keskele, paremale)

Releed (vasakule, paremale, pidur)

Seadme joonis

Graaf

Et määrata mäluelementide arvu, tuleb kokku lugeda vastavad graafil olevad “ pallid ”. Kuna neid on kokku 10, siis on meil vaja 4 trigerit, sest 24 = 16 . Trigeriteks võivad olla nii RS kui ka JK trigerid.

Sisendite loogikafunktsioonid

Kokku on kaheksa sisendit ja neile tuleb kirjutada vastavad loogikafunktsioonid, et pärast MultiSimis genereerida vastavad skeemid ja need minimeerida.
Et koostada funktsiooni, tuleb võtta näiteks S0 jaoks kõige noorem bit, mis asub paremal(vanem bit asub vasakul). Selle funktsiooni

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TheNordstream Õppematerjali autor

Moore’i automaat.
1. Nimi: Sihtmärgi positsioneerimise juhtseade
2. Seadme töö kirjeldus:
a. Sihtmärgi positsionnerimist keskkohas;
b. Vaja viia sihtmärk turvalisse kohta märgi vahetamiseks;
c. Panna liikuma sihtmärki vasakule-paremale;
d. Peab olema võimalik suvalisel aja hetkel peatada sihtmärk, pärast seisma jäämist uuesti käivitada vastavalt vajadusele vasakule – paremale, seismajäämisel rakendub pidur.
e. Tagasiside kui seiskame, kas jäi seisma;
f. Liikumiseks keskasendisse anname käsu, liigub sinna ja jääb seisma;
3. Riistvara:
a. Nupud (stop, vasakule, keskele paremale)
b. Kiiruse andur
c. Positsiooni andur (vasakule, keskele, paremale)
d. Releed (vasakule, paremale, pidur)

loogikafunktsioonid sisendfunktsioonid väljundfunktsioonid trigerid

Kasutatud allikad

https://www.google.ee

Sarnased õppematerjalid

doc

Soojustehnika - küsimused vastustused

Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> energee

Soojustehnika

doc

Soojusvarustussüsteemid, kodutöö

Kodune ülesanne õppeaines ,,Soojusvarustussüsteemid" 1.1 Kütekoormus Qk = V q k ( t s - t v ) 10 -6 , MW N = Qk , MWh Tabel 1. Küttekoormus Qk MW N MWh Q1 1,11 N1 2,22 Q2 0,99 N2 59,19 Q3 0,86 N3 267,11 Q4 0,74 N4 456,79 Q5 0,61 N5 786,28 Q6 0,49 N6 1200,49 Q7 0,36 N7 300,57 1.2 Ventilatsiooni koormus 1 õhuvahetus = tund , s k V G= , l/s õhuvahetus N v = G cõ ( t s - tv ) 10-3 , MWh N Qv = v , MW Õhuvahetus = 3000s Õhukulu = 22,5 l/s Tabel 2. Ventilatsioonikoormus Qk MW N MWh Q1 0,6458 N1 1,29

Soojusvarustus süsteemid

pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, mis on propor

Soojustehnika

pdf

Rekursiooni ja keerukusteooria eksami konspekt

1 Lõplikud automaadid ja regulaarsed keeled. DEF: Lõplik automaat on sellise arvuti mudel, millel puudub mälu (või seda on väga vähe). DEF: Automaadi M keeleks nimetatakse sõnede hulka A, mida M aktsepteerib. L(M)=A DEF: Keelt nimetatakse regulaarseks, kui seda aktsepteerib mingi deterministlik lõplik automaat. Reg. keelest saab teha lõpliku arvu sõnesid. Tehted regulaarsete keeltega: A∪B = {x|x ∈ A või x ∈ B} ühend nt good, girl, boy, bad A◦B ={xy|x ∈ A ja y ∈ B} konkatenatsioon nt goodboy, goodgirl, badboy, badgirl A∗ = {x1x2...xk|k>=0 ja iga xi ∈ A} sulund nt ε, good, bad, goodgood, badgood… 2 Regulaarsete keelte omadusi. Regulaarsed avaldised. Teoreem: Regularsete keelte hulk on kinnine ühendi suhtes.

Informaatika

doc

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia kõik

Soojustehnika

doc

Soojustehnika eksami küsimuste vastused

Soojustehnika

docx

Soojustehnika

1. ( ?) , , . . , , . , ( , ), . . ((p 0 v ) . () . 2. . , . . . ? . ) - , : pV=kNT (1-10) . N - V, k - . , . µ - (moolmass) , kg/kmol (tihedus), kg/m3 , : NA = 6,0228 10 23 molekuli /mool : µ/ = v µ = const - , . 3. . . ?( - , ?) - , ( , ) 2/3 . p = 2/3 n mw2/2 , (1-6) n m w2 . mw2/2 - . (1-6) ( ) - . - 2/3mw2/2 = kT (1-8) k k= 1,38 10-23 J/K , . (1-6) (1-8) V pV = nVkT (1-9) V N= nV 4. . , . ( .) pVµ = 8314 T ( ) µ, 1 ( ), : pv = R0T (1-19) R0 () R0= 8314/ µ , J/ (kgK) µ - , kg/mol R () R= 8, 314 J/ (molK) = 8314 J/ (kmolK) v , m3/kg V - , m3 R0

Vene keel

pdf

Vineeri tootmine

Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine..................................................

Ehitus

Rohkem sarnaseid