Mis toimub tegelikult kooli
uste taga?
Maailmas on väga palju inimesi, kes on üle elanud koolivägivall,
nii vaimse kui ka füüsilise kiusamise. On palju arutletud, miks
sellised olukorrad on tekkinud ja saadud teada, et sellel on mitmeid
põhjuseid, kuid üks põhilisemaid tuleb kodust.
Nagu öeldakse, et lapse käitumine peegeldab tema perekonna
olukorda ning suhtlusviisi, agressiivse käitumisega lapsel enamus
juhtudel pole kõik korras. Sellele lapsele pole õpetatud viisakust
ning mõistlikku käitumist. Teda pekstakse kodus, karjutakse ta
peale. Samuti on ka selliseid olukordi , kus laps ei saa piisavalt
tähelepanu ja armastust vanematelt. Vanemad reisivad tööalastel
põhjustel palju ringi, hellitavad lapsi kallite kinkidega, asendades
nendega oma puudumist. Selline laps on ära hellitatud ning
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Iris Pilov
Õppematerjali autor
.. 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7
vägivallaga, kuid just osadel õpilastel on suurem oht pidevalt teiste kiusamise ohvriks sattuda. Sagedamini kiusatakse just õpilasi, kellel on koolis vähe sõpru, kellel on rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht.
Laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust; Lapsel ei vahetata mähkmeid; Lapse nutule ei reageerita; Last ei riietata vastavalt ilmastikule. (Soonets, 1997:101) Samuti on olulised lapse tervise ja hariduse eest hoolitsemine. Väikese lapsega tuleb pidevalt arstlikul kontrollil käia, täita arsti ettekirjutisi, anda lastele õiges koguses ravimeid. Täiskasvanud peaksid tähelepanu pöörama ka lapse haridusele. Vastupidisel juhul laps hilineb kooli, tal on sageli õppimata, vanemad ei taha kooliga koostööd teha ja õpetajaga rääkida, õpilane hakkab koolist põhjuseta puuduma jne. Hooletusse jätmine avaldub ka järelevalvetuses, kuid negatiivne võib- olla ka ülehoolitsus. Need kaks vastandlikku suhtumist lapsesse ilmnevad järgnevalt: Laps on pidevalt üksi; Lapse eest ei hoolitseta korralikult; Mitte keegi ei tunne huvi tema heaolu pärast; Lapsevanemad ei tea, kus nende laps asub;
Ühe staatus on kõrgem. Liidrid on populaarsemad. Klassiliidritest võivad kujuneda kiusajad ja ebapopulaarsetest õpilastest ohvrid. Kui ruttu kiusaja ja ohvri roll kujuneb, oleneb suhete intensiivsusest. Üks inimene võib olla erinevas rollis nii kiusaja kui ohver. Olweus esimesenapani alusele kiusamise kirjeldamisele. 1. aste: Väike osa kiusajaid jõuab õpetaja/täiskasvanuni 2. aste: 20% lastest arvavad, et kiusamine ei kao koolist 3. aste: Inimesed kardavad kooli minna Kiusamise 3 osapoolt: Kiusaja: loob situatsiooni, kust saab emaale tõmbuda Ohver: kardab, loodab, et eakaaslased hakkavad austama, ei usu, et täiskasvanud aitavad, karavad, et kui rääkida ära, siis kiusatakseveel rohkem Kõrvalseisja: hoiak, et kiusaja nagunii ei kao Suhtumine, et õpetaja ei sekku. (Ainult 20% kiusamisjuhtudest jõuab täiskasvanuteni, õpetajad sekkuvad vaid 1/3 neist juhtudest. Nõuanne õpetajale: Ära kõnni mööda. Ära küsi: "Miks?")
Näiteks, kaks inimest (gruppi) satuvad vaidlusesse või kaklusse (verbaalne või füüsiline), sest kired löövad lõkkele ning olukord väljub kontrolli alt. Neid konflikte tuleb koolis samuti lahendada arusaadaval ja õiglasel moel, ent need juhtumid ei sisalda endas kiusamist. Need on pigem konfliktid. Mõningatel juhtudel proovib aga üksikisik või grupp luua olukorra, kus kõik asjassesegatud vastutavad võrdselt, kuid selle taga võib peituda kavatsus halvustada mõnda isikut või teist gruppi. Nii võidakse süüdistada ohvrit kakluse algatamises ja etendada ise kannatajate osa, et vältida karistust ja varjata, et nad on ise kiusajad. On tähtis, et koolis tehtaks vahet konflikti ja kiusamise vahel ning nähtaks läbi kiusamise varjamiseks kasutatavad petuvõtted. Koolikiusamiste statistika Statistikaametil valmis 2008 aastal kogumik "Lapsed. Children", mis annab ülevaate laste ja
Koolikiusamise mõju väljendab ka Ameerika teismelise Amanda Toddi lugu. Tüdruk tegi enesetapu, kuna ei suutnud taluda oma koolikaaslaste pidevat kiusamist. Enne enesetappu postitas Amanda video, mis selgitas oma enesetapu põhjusi. Oma uurimustöös püstitasin kolm tähtsat hüpoteesi: 1. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. klassi õpilaste seas esineb rohkem kiusamist, kui 10. klassi Tamme Gümnaasiumi õpilaste seas; 2. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassis õpilaste seas toimub rohkem koolikiusamist tüdrukute kui poiste seas; 3. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamine on rohkem emotsionaalne, kui füüsiline. Minu uurimustöö teoreetilises osas käsitlen kiusamise mõiste definitsiooni, kiusamise elemente, kiusamise vorme, kiusamise kolmnurka: kiusajad, kõrvalseisjad ja ohvrid ning samuti kiusamise tagajärgi. Teoreetilises osas kasutasin peamise allikana
tüdrukud saada ka ise suurena vägivalla ohvriteks. Muidugi on suureks riskiks ja ajendajaks ka alkohol ja narkootikumid, mis panevad inimese mõistuse teisiti tööle ja tehakse igast liigutusest, mis neile ei meeldi suur skandaal mille kannataja pooleks on tavaliselt nõrgema sugupoole esindaja. Samuti meeste kohalt on suureks ajendajaks ka oma võimu näitamine ning naise alavääristamine sellega kindlustab mees enda arust võimu positsiooni, kus ta kehtestab omad reeglid, mis tegelikult annavad hoopis vastupidise reaktsiooni. Vägivalla liike on erinevaid ja põhilisemad on füüsiline, vaimne, seksuaalne, emotsionaalne ja majanduslik. Karistada saab vaid neid vägivallatsejaid, kelle poolt tekitatud kahju on fikseeritud ning tüüpilisemad vigastused on sinikad, luumurrud ja halvemal juhul ka torkehaavad. Tavaliselt ei lähe perevägivalla ohvrid politseisse ega võta ka midagi ette kuna kardetakse, et ei saada
Ühiskonnast tulenevad eesmärgid hakkasid kajastuma pedagoogikas. Vabadus, vendlus, võrdlus Kõigi võrdne õigus õnnele ja heaolule. Öeldakse et kui neid rikkuda, tuleb uuesti revolutsioon. Tänu prantsuse revolutsioonile said vaimuhaiged inimesteks, st neid tunnistati haigetena. Filantropistid 18. Saj viimane veerand Lääne-Euroopa Inimeste elutingimuste parandamine pole võimalik kooli uuendamiseta Senine haridus oli liiga elukauge. J. H. Pestalozzi (1746-1827) Sveitsi kasvatusteadlane Nii teoreetik kui praktik Püüdis otsida pedagoogilisi lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Ennekõige töö kaudu oma olukorra parandamine Rahva heaolu edendamine hariduse kaudu Käsitles kasvatust ühiskondliku kasvatusena, mis peab aitama kehvemail end ise eletada; keegi ei toohiks oma saatuse suhtes passiivseks jööda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid