50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
shell
Õppematerjali autor
Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada Tõlgendatakse aga ka nt seaduseid ja Piiblit. Kirjanduslik tekst on omal moel sümboolne toiming. Mida tahab autor meile teada anda? Kas tekst on autori läkitus? Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist; Tekst annab tunnistust oma loomeprotsessist? Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Kirjandus on ka teatud süsteem Intertekstuaalsus Ka kirjanduse lugemine (retseptsioon) moodustab traditsiooni, hoolimata erinevate tõlgenduste põhimõtteliselt lõpmatust arvust Kirjandus:
ja modernde teatrikontseptsiooni erinevused. Komöödia, Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus tragoodia, draama. Eepilise teksti analüüsi põhimõisted. Eepos, Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis romaan, novell, jutustus. Positivistlik kirjandusteadus. muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks.” Hermeneutika. Kirjanduse psühholoogilise analüüsimise (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 93jj) võimalused. Kirjanduse käsitlemine sotsioloogilisest aspektist. Strukturalism. Semiootika. Uuemad kirjandusteaduslikud suunad:
Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutu
LUULE Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Zanr on kogumõiste ja võimaldab süstematiseerimist. Mõneti sarnaneb zanrite süsteem Carl Linné süsteemiga looduse klassifitseerimisel. Samas on zanrid kirjandusliku kommunikatsiooni organisatsioonivormid, millesse on ladestunud spetsiifilised kogemused maailmast. Igal zanril on oma traditsioon, mida tuleb sellesse zanrisse kuuluvate tekstide tõlgendamisel arvestada. Nad viitavad teatud taustsüsteemile (nt ajalooline kontekst, kasutusviis jms) ja võimaldavad teadmisi struktureerida. Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida defineeritakse enamasti vastanduses
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg Teksti aeg mingiks loo ajav
ära tunneme; luuletusel on ka sisemine struktuur, enamasti kuulub luuletus ilukirjanduse alla. Koomiksil on ka oma kindel väline vorm, koomiks liigitatakse madalamate zanrite alla. See, mida autor on tegelikult tahtnud tekstiga öelda, ei pruugi vastata sellele, mida lugeja konkreetses ajahetkes tekstist mõistab. 1 Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Kirjandusteadus ja lingvistika, kirjandus kui sõnakunst, Kirjandus ja ajalugu, Kirjandus ja kunst Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika - väitluskunst, kõnekunst. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik. Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist
· Bibliograafia. 1) jooksev b. fikseerib kõiki ilmuvaid tekste, 2) retrospektiivne b. tegeleb teatud ajavahemikul ilmunud tekstidega, 3) täielikud ja valitud b.-d, 4) personaalia (autorib.), 5) teadusharude ja muud b.-d · Historiograafia. Teadusharu ajalugu · Tekstoloogia (tekstiloomelugu) ja paleograafia (käsikirjade uurimine) · Heuristika. Arhiiviotsingu meetodid. Uurimisprobleemi lahendamine otsingu tegemise viisid ja meetodid · Võrdlev kirjandusteadus ehk komparativistika. 3 4. Kirjanduse sotsioloogia a) retseptsiooni uurimine. Kirjanduse ja kunsti vastuvõtmise uurimine. Teoreetilise aluse andis retseptiivne esteetika. 1970.aa Konstanzi ülikool: H.R Jauss ja W. Iser väitsid, et tekst on autori ja lugeja ootusehorisontide kohtumispaik. Ootushorisont on autori või lugeja kultuurikompetents, mis määrab ära autori ja lugeja vahekorra. Tekst
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid