Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis iseloomustab barokiajastut (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Mis iseloomustab barokiajastut.
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ja 18. sajandi Euroopa maalikunstile, arhitektuurile moele ja muusikale .
Bokiajastu kõige suurem väärtus oli kindlasti maalikunstil.
Mis iseloomustab barokiajastut #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gev Õppematerjali autor
ajaloo kirjand - mis iseloomustab barokiajastut

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Baroki lühikokkuvõte

1641). Nooruses töötas ta Rubensi juures abilisena, hiljem saavutas ta loomingulise iseseisvuse. Van Dyck`i peetakse üheks paraadportree rajajaks. Rubensiga võrreldes on ta kujutamislaad pehmem, õrnem ja lüürilisem. Tema üheks parimaks tööks peetakse inglise kuningas "Charles I portreed". Kuningat on kujutatud jahiülikonnas suurejoonelise maastiku taustal. Kolmas flaami maalikunstnik, JACOB JORDEAENS (1593-1678) (samuti Rubensi õpilane) oli täielik vastand Dyckile. Tema töid iseloomustab elulähedus ja jõulisus, isegi proosalisus. Jordaensi suureks eeskujuks oli Caravaggio. Kujutas peamiselt elurõõmsat talurahvast perekondlikke pidustusi pidamas. HOLLANDI MAALIKUNST Nagu juba öeldud, oli Põhja-Euroopas, iseäranis Hollandis kunst väga erinev itaalia ja flaami kunstist. Hollandi maalikunst elas 17. sajandil üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailma kunstiajaloos. Kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega

Kunstiajalugu
thumbnail
6
odt

BAROKK

TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM Karolina Joanurm BAROKK Referaat ajaloos Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Mina, valisin selle teema, kuna mulle meeldib kunst ja eriti see kuidas barokki kirjeldatakse kui "ebatavaline" oma hooga,tunnete,kirega ning isegui ülepaisustustega ja liialdusega, aga pakub ikka vaatajale huvi,ootamatust ning rabab ja üllatab teda. 16,.sajandil reformaatorite poolt algatatud karoliku kiriku vastane usuline võistlus kujunes 17.sajandil ilmalikuks võimuvõistluseks. Kogu Euroopas peeti usu nimel veriseid sõdu,mis viisid poliitiliste võimusuhte täieliku ümberkujunemiseni. Nii püsimatu nagu tolle raske ja äreva perioodi ajalugu, oli ka selle aja kunst. Ühelegi varasemal ajajärgul polnud valitsenud sellinme hoiakute ja kunstialaste vaadete mitmekesisus nagu barokiajastul. BAROKKOARHITEKTUUR Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verin

Ajalugu
thumbnail
12
docx

Renessanss, Barokk Klassitsism - kunsti konspekt

Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras inimene ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Barokk

BAROKK 1600-1750 17. sajandit nimetatakse barokisajandiks, it. k. ,barocco' ­ eriskummaline. Levis üle kogu Euroopa, sai alguse Itaaliast, kus pääses esile kirikuarhitektuuris. Kirik püüdis näidata oma võimu ja tugevust. Itaalia barokkarhitektid on töötanud ka Venemaal ja mujal Euroopas, seetõttu jõuab see ka Eestisse (Kadrioru loss). Arhitektuur Barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Barokkarhitektuuris puudub rahu, sageli kavandati põhiplaanid kõverjoonelised. Kadus side hoone terviku ja fassaadi vahel. Fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu kuhjati kõikvõimalikke kaunistuselemente. Taotleti maalilisust, valguse ja varju mängu saavutamiseks lasti hoone osadel eenduda ja taanduda, kasutati sambaid ja poolsambaid. Sambad on paaridena, kusjuures üks sammastest sageli eendub ­ see tekitab rahutu efekti. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid, kuhu paigutatakse skulptuure. Kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokis esineb teatav vägivald. V?

Kunstiajalugu
thumbnail
6
doc

Muusika ajalugu

Antiikaeg Antiikaeg kestis I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini. See algas klasside ja riigi tekkimisega ning ulatus keskaja alguseni. Antiikaeg oli kreeka ja rooma ühiskonna ning kultuuri ajajärk mille keskmes oli inimene. Filosoofia - Kreeka filosoofia tekkis orjandusliku korra kujunemise ajal. Algul oli see ratsionaalsete teadmiste liigendamata kogum, mille filosoofiliste ideede ja loodusteaduste algete kõrval leidus ka mütoloogilisi elemente. Varaseimad materialismilähedased koolkonnad olid Joonia ja Mileetose koolkonnad, nad lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest ning rajasid õpetuse ainuliselt materiaalsest ürgalgest Arhitektuur - Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Ehitise kõik detailid olid proportsionaalses sõltuvuses ning allusid kindlale loogilisele süsteemile. Nii üldpildis kui ka detailides valitses suurejooneline, rahu

Muusika
thumbnail
14
doc

Barokiajastu

Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss. Kujutavas kunstis o

Kultuur
thumbnail
22
pdf

Konspekt

· Alba madonna on ümmarguse vormiga ning see nõudis palju läbi töödatud kavandeid. · Ateena kool on seinamaal Vatikanis. Keskel on Platon ja Aristhoteles. 5 peatükk. KÕRGRENESSANSS TIZIAN JA GIORGIONE Tizian (1490-1576) · tema tööd olid alguses unistavad ja lüürilised · tööde teemaks olid madonnad, pidistused ja mütoloogia · kasutas tumedaid kloriite - kulda ja pruuni · tema töid iseloomustab diagonaalne kompositsioon ja vabamaalilisus. tähtsaim pildil oli värv, ei rõhuta kontuure. · oli juba eluajal kuulus mees, sai Paavst Paulus III, Karl V jpm kuulsatelt inimestelt tellimusi. · Urbino veenus (1538) · 1511 töötas Paadovas · 1514-1520 Veneetsia riigi kunstnik · 1545 töötas Roomas Paul III kutsel, seal valmis tal töö "Danae" (1554) · vanemas eas armastas maalida aktifotosid ja eriti paljaid naisi

Kunstiajalugu
thumbnail
14
doc

Renessanss - periodiseering, maalid ja kunstnikud

Renessanss 14. saj. FRECENTO ­ eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO ­ vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO ­ kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suurene

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun