Sargon I oli Akadi riigi looja.Ta muutus Mesopotaamias ideaalse valitseja sümboliks, olles seega analoogne Karl Suure staatusega keskajal. Memphis oli vanakreeka mütoloogia tegelane, kes koos oma abikaasa Epaphosega olevat asutanud Memphise linna Vana-Egiptuses. Satraap oli kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Kükloop oli Odüsseias kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos. Minerva oli tarkusejumalanna. Killukohus oli Ateena rahvakoosolek,kus iga kodanik kirjutas savinõu killule. Anu(sumeri An) oli Mesopotaamia taevajumal ja teiste jumalate isa. Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgamesi eepose nimikangelane. Hattusa oli Hetiidi riigi pealinn. Periklest peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Efoor - riigiametnik Sparta linnriigis. Paabeli torn ehitati 3500 eKr Kesk-Mesopotaamia...
Kõige kummalisem oli Juno puhul vahest jumalanna samastamine iga üksiku naisega igal naisel öeldi olevat oma Juno. MINERVA Minerva (etruski Minerva) võrdsustasid roomlased kreeka Athena Poliasega, ehkki ta ei saanud kaasa Athena sõjalisi omandusi. Ent nii nagu Athenagi, tundis ta huvi oma kummardajate kunstialase intellektuaalse panuse vastu. Tema nimes peituvad sõnad mens(aru) ja memini(mäletama). Viljakas teadmine, kunst ja tarkus(mis väljendub leidlikkuses) on Minerva pärusmaa; seepärast kaitseb ta kunstnikke, õpetajaid, õpilasi, aga ka arste ja käsitöölisi. Tema auks peeti 18.-22.märtsini viiepäevalisi pidustusi. Sel puhul said kooliõpetajad oma honorari. QUIRINUS Quirinusel oli suur tempel Kvirinaali künkal; on ta ju seesama vana jumal, kes on künkale nime andnud. Quirinus oli sõjajumal, kes ajapikku jäi Marsi varju, ent seeeest oli tema osaks rahvakoosolekute juhtimine, millest algselt võtsid osa sõjaväeteenistuseks kõlblikud mehed
kätte oma egiidi ja piksenoole. Zeusi suhtus temasse kui lemmiklaps, ema tal puudus. Ta hoidis ühiskonnas alati õiglust. Minerva oli ka uhke sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Lisaks oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele. Ta oli ka
kudumist. Leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Kujutamine kunstis Hermes and Athena (Fresco) 1585 by Bartholomaeus Spranger Pheidias. Athena kuju Parthenonis. Pheidias oli ka templi muude skulptuurkaunistuste autor. Rekonstruktsioon. Minerva and Neptune(Athena ja poseidon) 1748 by Noel Halle Pathenon - jumalanna Athena tempel. 447-438 e.m.a. Sai rängalt. (dooria stiilis) Athena sünd 560-550 e.K.r Phrynos Jumala kajastumine tänapäevas Hotellid Ilusalongid Tantsu ja kunsti kool Kino Arvuti mäng Täname kuulamast! Allikad: http://www.greek-gods.info/greek-gods/athena/athena-paintings
KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT I HERA (JUNO) JÄÄB ILMA ERISE KULDÕUNAST Vanakreeka usundilugu seostub eelkõige OLÜMPOSe mäega, kus paiknes jumalate valitseja ZEUSi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste jumalate, nn. olümplaste eluase. Olümpose mägi on tõepoolest olemas. See paikneb Kirde-Kreekas Egeuse mere rannikul ning on Kreekamaa kõrgeim tipp (2917 m). Olümpia linn (olümpiamängude häll) asub hoopis Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Hera oli Kronose1 ja Rhea tütar, kellest sai oma venna Zeusi abikaasa. Hera armukadedus ja raev jälitasid tema võistlejaid Zeusi armukesi ning isegi nende lapsi (näiteks Heraklest). Kui troojalane Paris otsustas kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Juno Sospita. Vatikani Muuseum Juno Regina. Vatikani Muuseum Herat peeti abielu- ja sünnitusjumalannaks. Hera püha loom oli lehm ja teda ennas...
Rooma jumalad: Laias laastus jagunevad rooma jumalad 3 gruppi: 1) vanad etruski päritolu jumalad, 2) rooma jumalad, 3) vallutuste käigus imporditud jumalad. Roomlased ise jagasid: 1) dii indigetes (vanad kohalikud ja etruski omad) ja 2) dii novensiles (import). Janus oli väga vana itaalia jumal, ta oli väravate, uste, ja üldse sisse- ja väljapääsude jumalus Jupiter Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata. Algselt oli Jupiter taeva ja valguse valitseja, seepärast peeti tema pühadeks päevadeks iide, s.o. täiskuupäevi. Juno Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. teda austati märtsis ja oktoobris Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark...
(sisesta oma klass) Saku 2010 Sisukord 1) Sissejuhatus lk.3 2) Asteroidid lk.3 3) Hayabusa-Mis see on? lk.4 4) 25143 Itokawa lk.5 5) Missiooni kvaliteet lk.6 6) MINERVA minimaandur lk.6 7) Mida uut loodeti avastada ja mida uut saadi teada? lk.7 8) Kokkuvõte lk.7 9) Kasutatud kirjandus lk.8 10) Lisad lk.9 2 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on: “Asteroidide uurimine kosmoseaparaatide abil
· Jean Auguste Dominique Ingres, Napoleon keisritroonil: Valitsuskepp on paremas käes, käsi on välja sirutatud, teine oda toetub käele, jalge vahelt. · Antoine-Jean Gros,Napoleon Eylau lahinguväljal 9.veebruaril 1807. Raske lahing venelastega toimus 8. veebruaril 1807 praeguse Kaliningradi oblasti territooriumil, tänapäeval on koha nimi Bragrationovsk. · "Minerva võitlus Marsi vastu" 1771.a. sai ta II preemia maaliga "Minerva võitlus Marsi vastu". Minerva (kreeka Athena) oli rooma tarkuse- ja kunstide jumalanna. Mars oli vanarooma sõjajumal. Maalil on kujutatud sõjajumala ja tarkusejumalanna võitlust. Teose teravas koloriidis on nähtud sarnasust Davidi kunagise õpetaja Boucher'i töödele. · "Diana ja Apollo tapavad nooltega Niobe lapsed" 1772. aastal sai ta jälle II koha maali "Diana ja Apollo tapavad nooltega Niobe lapsed" eest. · "Sabiinitarid"
Kunsti ajaloo konspekt (ptk 20, 21, 25) 12. klass Peter Paul Rubens (1577-1640) - Flandria maalikunstnik; kõige barokilikum maalija; jõuka kodaniku poeg, hea haridusega, reisis palju; maalimisel kasutas palju õpilaste abi, tegi ise vaid kavandi ja viimistluse; ühendab barokis eluläheduse idealiseerimisega; paljud ta maalis on üles ehitatud diagonaalidele (nt Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest); temaatika küündib mõnikord lausa märatsuseni; maalide üldmulje toretsev ja jõuline Maalide põhitemaatikad: ● Piiblist (kristuse kannatusloo alatari pildid) ● antiikmütoloogiast (Kristuse meeleline nautlemine) ● allegoorilised teosed (ajaloolised Prantsusmaa kuninga lese tellimused) ● dekoratiivsed teosed (Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest)
Poseidon nn Mere (Vahemere ja Musta mere) ning maa-aluste jõgede valitseja Zeus ülemvalitseja, vihmajumal,käsutas piksenooli Hera abielu kaitsja Demeter viljajumalanna Athena tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares sõjajumal Hebe noorusejumalanna Hephaistos inetu ja lombakas tulejumal Persephone Hadese abikaasa Zeus Jupiter ülemvalitseja vihmajumal pilvede koguja käsutas piksenooli Athena Minerva täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas välja Zeusi peast algselt lahingujumalanna käsitöö ja põlluharijate ning linnade kaitsja ratsutamiskunsti rajaja kutsuti neitsiks Parthenoseks Koios-Phoibe ja Okeanos- Tethyse liin KOIOS PHOIBE OKEANOS TETHYS LETO IAPETOS
keskele koonduv perspektiiv. Ülejäänud pildil asetsevad inimfiguurid, kelle seas on äratuntavad väga mitmed antiikaja õpetlased, on jaotunud väikesteks gruppideks, mis on omakorda paigutunud pildiruumi suhtes ringikujuliselt. Kompositsioon on renessansiajale kohaselt hästi sümmeetriline: sirged, mööda ehitise detaile jooksvad, horisontaalsed jõujooned; kahel pool all servas teineteist tasakaalustavad inimgrupid ning ülalpool kõrguvad kahel pool Kreeka jumalate Apollo ja Minerva kujud. Ajastule omaselt on ka kaugemal asuvad objektid kujutatud selgepiiriliselt, teisisõnu pilt on üheplaaniline, ent ruumilisuse tekitab antud juhul valguse ja varjuga modelleerimine ning perspektiiv. Kohta, kus tegevus leiab aset, ei ole tegelikkuses olemas, ehkki mõningatel andmetel meenutab ehitis Püha Peetri kirikut, mille ehitus oli tol ajal alles valmimisjärgus. Tõde otsides, pidid idee kohaselt ,,Ateena kooli" filosoofid astuma vastu ruumi vastasseinas
Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus või Mulciber Demeter - Ceres Apollon - Apollo Pluton (Hades) - Pluto Nike Victoria Koios - Phoibe ja Okeanos - Tethyse liin Koios - titaan Phoibe - titaan Okeanos - titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys - titaan Iapetos - titaan Zeus taeva, tormi- ja äikesejumal. Hera abielu- ja kodujumalanna, taeva kuninganna, Zeusi õde ja abikaasa Poseidon merejumal (võimsa kolmhargiga), Zeusi vend
Taevalik perekond KREEKA JUMAL VALITSUSALA ROOMA JUMAL Zeus Peajumal, taeva-, vihma- ja Jupiter äikesejumal Hera Taeva- ja abielu jumalanna Juno Poseidon Merejumal Neptunus Hades Allmaailmajumal Pluto Hestia Kodukoldejumalanna Vesta Ares Sõjajumal Mars Athena Tarkusejumalanna Minerva Apollon Valguse- ja ennustusjumal Apollo Aphrodite Armastus- ja ilujumalanna Venus Hermes Teekäijate ja kaupmeeste Mercurius jumal Artemis Jahi-, kuu- ja Diana nõidusejumalanna Hephaistos Tule- ja sepatööjumal Vulcanus
Tegevusala Kreeka jumal Rooma jumal Peajumal, taeva-, pikse- ja Zeus Jupiter tormijumal Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta
- Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. - Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. - Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna
Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Vana-Kreeka religioon Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna 10) Ares (Mars) sõjajumal, vägivalla jumal 11) Aphortite armastuse jumalanna 12) Hephaestus sepatöö kaitsejumal Teisi jumalaid: Hades valitseb surnute maailma Hestea (Vesta) kodukolde kaitsejumalanna Asklepius meditsiini kaitsejumal Eros erootilise armastuse ka...
Rooma religioon ja kristlus · Roomlaste religioon sarnanes kreeklaste omadele. Zeus Jupiter Ares Mars Hera Juno Athena Minerva Aphrodite Venus · Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine. · Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele, kuid teiste jumalate kõrval pidi
ebapraktilisteks muusadeks. 6 Vallutuste käigus omandatud jumalad Uute alade vallutamisega võeti omaks ka teiste rahvaste jumalaid. Vallutatud alade jumalaid austati tavaliselt samamoodi nagu rooma jumalaid. Paljudel juhtudel paigutati uued jumalad Roomas uutesse pühamutesse. Linna elama asunud võõramaalastel lubati jätkata oma jumalate kultust. Peale Castori ja Polluxi tõid vallutused Itaalias rooma panteoni nähtavasti ka Diana, Minerva, Herculese, Venuse ja teised, vähemad jumalused, kellest mõned olid itali jumalused, teised algselt pärit Vana-Kreekast. Tähtsad rooma jumalused samastati lõpuks antropomorfsemate kreeka jumalate ja jumalannadega, kellelt võeti üle ka atribuudid ja müüdid. Et mõned templid olid pühendatud Roomale, siis on oletatud, et oli olemas Roma-nimeline jumalus. Tegelikult on see üksnes retooriline allegooria, riigi sümboolne personifikatsioon, mis
Kolme katku vahel Balthasar Russow aka Pall Rüsso- peategelane Annika Russow- Pallu vanem õde Siimon Rüsso- Pallu ja Annika isa Jakob- Siimoni noorem vend Tädi Kati- Jakobi naine Jürgen- Jakobi ja Kati poeg Meus Frolink- sakslasest kooliõpetaja, hiljem preester; naine Annika; nimi tähendab tõlkes rõõmus Tegelmeister- rektor Marsenkbmer Märten Bergkam- Pallu sõber, töötab vaenuajal laeval „Minerva” Juhan, Mikk, Peep- Siimoni sulased Mallo- Pallu ema Traani-Krõõt- Siimoni naabrinaine Balzer Vegesack- bügermeistri poeg (raehärrapoja), Pallu sai tema järgi nime Jakob Kimmepenning- pistemaaker (pudipadipoenik) Henrik Claesson Horn- Soome hertsogi nõunik Hermann- piiskop Johan- Soome hertsog Hans Holstein- Suur Gildi esimees Beelholt- raehärra Dr. Matthias Friesner- Pastoraadimaja omanik, kus Pallu koos Meusi ja Annikaga elasid ning tuntud arst Katharina- doktori naine Epp- Jakobi sulane, kellega Pallul arm...
Üks Olümpose kolmest neitsist.Lisaks kõigele oli ta veel kudumise ju kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele. Ta oli ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena nimelt sündis Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle opli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull.
ZEUS(JUPITER) ARTEMIS(DIANA) Piksejumal(valitseb kogu ilma) Jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna Kaks venda Loomade valitsejanna Palju armuseiku Kuujumalanna Sümbol:Piksenool ja kotkas Sümbol:Nool, oda, hirv POSEIDON(NEPTUNUS) HERPHAISTOS(VULCANOS) Zeusi vend tule-ja sepatööjumal Merejumal(maapõue isand) inetu sellepärast ka vanemad pelgasid teda Üks 12 olümposlasest rahva poolt armastatud Kui ta vihastas tekkisid maavärinad ja tormid valmistas ehteid, relvi Sümbol:Kolmhark HADES(PLUUTO) Allmaailmajumal Teda kardeti Hüüdnimi:Maa-alune Zeus Nimi tähendas hiljem surnute riiki HESTIA(VESTA) Kodukoldejumal ja perekonna kaitsja Vähe lugusid Sümbol:Koldetuli HERA(JUNA) Zeusi naine(õde) Armukade...
KREEKA JUMALAD Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna. See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: 1. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, (tormi-), vihma- ja äikesejumal 2. Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 3. Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal 4. Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal 5. Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna 6. Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (r...
näriliste üle. 5. Ares Mars Sõjajumal Relvad, kilp, kiivrid 6. Artemis Diana Jahijumalann Teda kujutati a jahikoera, vibu ja nooltega. Loomaks emahirv 7. Athena Minerva Tarkuse Öökull jumalanna 8. Demeter Ceres Maa- ja Viljapead viljakusjumala nna 9. Diomyso Baccho Veini ja Viinapuupärg s s ehk viljakusjumala , Bacchu nna viinamarjako s bar, veinipeeker 10. Ha Pluton Allilma jumal, Granaatõun
Jupiter Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata. Juno Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark. Ceres viljakoristuse jumalanna, alati kirjeldatud kandmas viljapundart. Vulcan ta oli seppade, allmaailma ja vulkaanide jumal, kui ta liiga kõvasti lõi, siis võisid hakata vulkaanid purskama. Diana jahinduse ja kuu jumalanna.
ZEUS-JUPITER-kreeka peajumal,taeva valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,ve...
samad, ainult teiste nimedega. Jupiter Taeva-, pikse- ja tormijumal. Samastati Zeusiga. Tähtsaim pühamu oli tempel Kapitooliumil. Tal oli palju lapsi. Õhu valitseja, tema sõnumitoojaks oli kotkas. Juno Jumalate kuninganna, Jupiteri naine. Naiste ning abielu jumalanna. Tema tunnuseks on paabulind. Iga kuu esimene päev kuulus Junole. Minerva Tarkusejumalanna, Jupiteri tütar. Kreeka mütoloogias samastatakse temaga Athenat. Sündis samamoodi nagu Athena, oma isa (ehk Jupiter) peast. Tema sümboliks oli öökull. Janus Üks omapärasemaid jumalaid. Sõjajumal, uste ja piiride kaitsja. Kahenäoline, üks nägu vaatamas ette ja teine taha. Januse järgi on nime saanud jaanuarikuu. AITÄH KUULAMAST!
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
maailmakäsitluse üle - Platon näitab sõrmega üles, taeva poole, Aristoteles alla, maa poole. Freskol on kaks võimast skulptuuri. Vasakul orvas seisab päikesejumal Apollon, käes lüüra. Apolloni kohalolek sümboliseerib harmooniat, filosoofilise mõtte selgust, mõistuse väge. Valgusejumala Apolloni poos põhineb Michelangelo skulptuuri "Surev ori" jäljendamisel. Fresko parempoolses orvas seisab tarkusejumalanna Minerva, peas kiiver, käes kilp Medusa peaga. Minerva valvab rahu ning tagab teaduse ja loomingu järjekestvuse. Kolmas seinamaal allkirjaruumis kujutab luulemaailma ,,Parnassi". Parnassi künkal seisavad üheksa muusat vioolat mängiva Apolloni ümber. Poeedid nii antiikajast, keskajast kui renessansist (Homeros, Sappho, Vergilius, Dante, Petrarca, Boccaccio jt) on Raffael paigutanud parnassi jalamile. Pime laulik Homeros seisab paljajalu, peas loorberipärg, ja kuulab suletud silmil taevalikke muusikahelisid
võimukandjad, antiikkultuur ja kristlus, mida kroonib jõuline Medicite vapp ümmarguste kuldsete viljadega. Rubensi ajal kasutati allegooriat eelkõige abstraktsete ideede, sõnumite väljendamiseks. Näiteks allegoorilise maali ,,Rahu õnnistused" (16291630) olevat Rubens kinkinud Charles Ile. Ta püüdis kuningat veenda Hispaaniaga rahu sõlmima. See ka õnnestus. Maalis vastandab Rubens rahu õnnistuse sõja koledustele. Minerva, kiivriga tarkusejumalanna, ajab ära Marsi ja tema kohutava kaaslase sõjafuuria. Minerva kaitsva selja taga annab Rahu lapsele rinda, faun silmitseb külluslikku puuviljakimpu. Bakchose kaaslased bakhandid tantsivad tamburiini saatel, hoides käes kuldpeekrite ja kalliskividega täidetud kaussi. Kolm äreva näoga last on põgenenud sõjakoleduste eest. Leopard vallatleb nagu suur kass.
Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine
· Aquilo- põhjatuulejumal · Aurora- koidujumalanna Kreeka suured jumalad said ka Rooma jumalateks ( muudeti ainult nimesid veidike), kuna Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli väga tugev, seetõttu muudeti Vana- Rooma jumalad Kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Nimede muutused roomlaste poolt : Zeusist Jupiter , Herast Juno, Poseidonist Neptunus, Hestiast Vesta, Aresest Mars, Athenast Minerva , Aphroditest Venus , Hermesest Mercurius, Artemisest Diana, Hephaistosest Vulcanus või Mulciber , Demeterist Ceres. Apolloni nimelt võeti lõpust ära ainult n- täht ning Hadest hakati nüüd kutsuma ainult Plutoks ning Dionysost Bacchuseks.
Hispaania ja flaami kunst 17.sajandil Hispaania Hispaania skulptuur ei ole Itaalia poolt mõjutatud, kuid jätkus keskaegne puuskulptuuride traditsioon. Katoliku kirikud vajasid palju värvilisi kujusid, barokk muutis neid realistlikumaks, isegi naturalistlikuks. Kasutati ka nt. klaassilmi, päris juukseid ja riideid. Velasquez Caravaggio eeskujul, aga tema looming heledam, õhulisem, kergem. Olustikumaalid, ka mütoloogilised. Esialgu polnud maalidel kordumatud isikud, vaid oma klassi anonüümsed esindajad. Hiljem sai õukonna portreteerijaks ,,Vulcanuse sepikoda" Apollon tuli Vulcanust hoiatama, ainuke jumal, keda töötavana kujutatud ,,Õuedaamid" keeruline kompositsioon. Keskel infanta Margareta, peeglist paistavad kuningas ja kuninganna, kunstnik maalib ilmselt neid, veel mitmed kääbused ja ümmardajad. Infant Balthasar Carlos Hispaania kuninganna Mariana Innocentius X ,,liiga sarnane" ,,Breda alistamine" hispaa...
Ta oli halastamatu, järeleandmatu , kuid samas õiglane jumal. Ares Roomalased tundsid teda kui Marsi. Ta oli Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad teda aga põlgasid. Ares oli sõjajumal, keda peeti tapahimuliseks, verejanuliseks, surelike kehastunud needuseks, kuid samas ka argpüksiks, kes haavata saades kohe jooku paneb. Arese kohta ei leia me müütidest kuigi palju. Athena E..roomlaste Minerva. Tema oli ainult Zeusi tütar. Nii imelik, kui see ka pole, polevat tal ema. Ta olevat lihtsalt täiskasvanuna ja täies relvastuses kord Zeusi peast välja karanud. Teda on kirjeldatus kui pöörast, hoolimatud lahingujumalannat. Ta oli linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, samas ka ratsutamiskunsti rajaja. Tema oli Zeusi lemmiklaps, kellele Zeus julges usaldada isegi oma piksenoole
Märgi iga jumala järele tema ,,haldusala" 1) Poseidon KREEKA JUMAL veekogude jumal 2) Apollo valgus, päike 3) Mars sõjajumal 4) Hephaistos K J tuli, vulkaanid 5) Artemis K J jaht ja loodus 6) Ares K J sõjajumal 7) Hermes K J kaubandus, jumalate käskjalg 8) Vulcanus tuli, vulkaanid 9) Diana jaht, loodus 10) Apollon K J valgus ja päike 11) Jupiter peajumal 12) Venus ilu, armastus 13) Minerva tarkus, mõistus 14) Juno taevakuninganna, peajumala abikaasa 15) Athena K J tarkuse- ja mõistusejumalanna 16) Hera K J taevakuninganna 17) Aphrodite K J ilu ja armastus 18) Neptunus veekogud 19) Mercurius kaubandus, käskjalg 20) Zeus K J - peajumal
6. Rooma jumalad o Kreeklaste ja etruskide suur mõju o Algselt loodusjõudude austamine, hinged o Kreekasarnased jumalad o Preestrid (pontifex, pontifex maximus) o Ennustuskunst (linnulend, sibülliraamatud) o Idamaiste jumaluste mõju, Isis o Müsteeriumid 7. Rooma olulisimad jumalad o Zeus > Jupiter peajumal, piksejumal o Hera > Juno perekonna kaitsja o Athena > Minerva sõja- ja tarkusejum. o Ares > Mars sõjajumal o Kronos > Saturnus viljakaitsja, Jupiteri isa o Vesta kodukolde jumalanna, Vesta neitsid o Janus kahepealine alguse ja lõpu jumal 8. Ristiusu tekkimine o Palestiina olukorra arvestamine Rooma poolt o Juudi soost rändjutlustaja Jeesus Kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki Rõhutas universaalsust, võrdsust
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
Vana-Kreeka jumalad Zeus ( Jupiter ) · Peajumal · Jumalate ja inimeste isa · Taeva-, vihma- ja piksejumal · Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd · Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal. · Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga Hephaistos (Vukanus) · Hera poeg · Aphrodite abikaasa · Tule- ja sepakunstijumal · Inetu ja lonkur, käis ringi kepiga · Kujutatud sepavasara ja tangidega Athena (Minerva) · Zeusi kõige armastatum tütar · Tark...
Kreeka-Mükeene periood- Kujunes välja kiri, Homerose ajajärk- kujunes välja eraomandus, tegeleti põllumajandusega. Arhailine periood- kujunes välja orjanduslik periood, tekkisid linnriigid 776.enne meieaega Olümpia. Atika periood-ateena õitsenguaeg, kreeka-pärsia sõjad. Kreeka teater. Hellenismi periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane.(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas. Hades(pluuto)-surnute valitseja, nähtamatuks tegev kiiver. Ares(mars) sõjajumal, tugev.Hephaiston(vulkanos) tulejumal, inetu kuldsete kätega.Apollon-ema surelik, isa zeus, valguse ja tõejumal. Selfiin lüüra ja loorberipuu.Dionysos- veini ja viljakuse ja teatri jumal. Temale püh, pidustustustest kujunes teater. Hera( Juno)zeusi õde ja ...
1.Barokkstiili üldiselt ja arhitektuuri iseloomustab merekarbimotiiv, kunstide süntees arhitektuuri , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor kipskaunistused. Kahepoolsed trepid, Baluster( balustraad) toetajad, trepikäsipuu, rõdul toesed Voluut, kuppel, ümarkaar, Bastionid muldkindlustused, servadel kõrged kivimüürid. Väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga 2.Barokk sai alguse 16.sajandi lõpul Itaalias. 3. Kunstide süntees arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Voluut - spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Stukkdekoor kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Kartuss ehistahvel. Nt. Kadrioru lossi sümmeet...
Fabian Gottlieb von Bellingshausen Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (Faddei Faddejevits Bellingshausen)), 20. september 1778 Lahetaguse mõis, Saaremaa 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest esimestena Antarktikat näinud mehest. Varasem elukäik Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (17351784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. 1789. aastal, kui ta oli kümne aastane, saadeti ta Kroonlinnas asuvasse elitaarsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse.1797 1803 teenis ta mitsmanina Tallinnas Balti laevastiku Tallinna eskaadris. 1803 1806 võttis ta kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva "Melpomena" komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Ri...
ROOMA 1. Milline oli roomlaste varasem usund ? Nimetae ja iseloomustage tähtsamaid jumlaid. Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad. · Geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka) Juno & Minerva abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka) Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka) Apollo valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka) Venus armastus- ja ilujumalanna = Aphrodite(Kreeka) Diana jahi-, kuu-, nõidusejumalanna = Artemis(Kreeka) 2. Kuidas oli riik seotud religiooniga ?
Barrokkunst Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640.1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa...
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
Mars Ares Vesta Hestia Juno Hera Apollo Apollon Poseidon Neptunus Diana Artemis Hades Plutio Mercurius Hermes Cares Demeter Venus Aphrodite Prosepina Persephone Bacchus Dionysos Minerva Athena b. Kuidas ennustati Roomas? Ennustasid enamasti määratud preestrid - augurid. Võis lugeda välja igast asjast: ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtudest jne. 4. lk.170-171 Millal võeti vastu Roomas ristiusk? a. Aastaarvud: · Millal asutati Rooma linn? 753. eKr · Millal võeti vastu ristiusk? 395 ristiusust saab Rooma riigiusk · Millal oli Lääne-Rooma langemine? b. Kus elas rikas roomlane?
Balti laevastik oli Venemaa Keisririigi põhiline merejõud . Elukäik Olles ainult 25aastane võttis osa Adam Johann von Krusensterni juhitud maailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaardi Sõudelaevastiku flotilli ülemaks Riiga. 1812. aastal aga viidi ta ületeenistusse Mustale merele , kus määrati fregatt Minerva komandöriks. Elukäik 1819. aastal viidi ta üle Kroonlinna, kus oli laeva "Vostok" komandöriks. 1819. aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, millest ühe teekond pidi olema lõunamerede suunas ja teine põhjmerede suunas. Bellinghausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni. Elukäik
Miks asendus polüteism monoteismiga? Kuni I sajandini eKr oli Roomas paganausk. Austati loodusjõude ja vaime. Iga loodusnähtus, asi ja elusolend oli roomlaste meelest hingestatud. Nende loodusjõudude ja vaimude kõrval austati ka antropomorfseid jumalaid. Neist tähtsamad olid Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Vulcanus, Mercurius, Apollo, Venus, Diana, Mars, Saturnus ja Bacchus. I sajandil eKr hakkas polüteism järk-järgult asenduma monoteismiga. Sellel on mitmeid põhjusi ning oma arutluses tahaksingi mõned neist välja tuua. Esiteks oli paganausus liiga palju jumalaid. Igale jumalale toodi ohvreid. Kuna jumalaid oli palju, pidi ka ohvreid tooma suurel hulgal. Inimestele ei meeldinud, et nad peavad suure osa oma saagist annetama jumalatele. Ühiskonna arenedes hakkas ära kaduma
Plebeid:Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega amfiteater – suur ringikujuline hoone, kus korraldati gladiaatorite võitlusi provintsid – Itaaliast väljaspool asuvad roomlaste vallutatud alad patriitsid – Rooma põliselanikud, enamasti jõukad suurmaaoman...
Athena Athena, vanarooma mütoloogias Minerva, on tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja. Lisaks kõigele on ta ka kudumise jumalanna. Ta sündis Zeusi peast: kui Zeus tundis kohutavat peavalu, lasi ta sepajumal Hephaistosel oma pea lõhki lüüa ning sellest hüppas välja täisrelvis täiskasvanud Athena. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Samuti on Ateena kaitsejumalanna. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Maal jutustab loo Athenast ja Arachnest. Sarnaselt teiste jumalatega ei sallinud ka Athena inimeste häbematut käitumist. Athena hindas ja innustas inimeste taibukust kõikidest Olümpose jumalatest kõige rohkem, ometi ei uskunud ta oma kõrvu, kuuldes oma õpilast Arachnet kiitlemas, et viimasel on Athenaga võrdeslt osavad käed. At...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
