50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
176 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kersti Tamm
Õppematerjali autor
Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid
ühiskondlikke suhteid. Perekonnaseaduse toimesfääri satub peaaegu iga inimene. Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest
Tauri Must Abiellumine ja seadus Abielu on inimese riigi poolt registreeritud kooselu vorm. 1. Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate ühine soov. 2. Abielu ei või sõlmida: · Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. · Kui üks või mõlemad abiellujad ei ole otsustusvõimelises seisundis. Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg. · Kui abielluja ei ole abiellumisealine. · Isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. · Otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel. · Vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel. · Lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel. · Isikute vahel, kellest vähemalt ühele on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu. · Samast soost isikuga. 3
Abiellumine ja seadus 1. Abielu sõlmimise eeldused: o Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. o Abielluda võivad täisealised isikud. o Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Abielu ei või sõlmida : o Otsejoones üleneja(vanemad ja nende eellased) ja alaneja(lapsed ja nende järglased) sugulane o Vend ja õde ning poolvend ja poolõde. o Isikud, kelle sugulussuhe põhineb lapsendamisel. o Isikud, kellest vähemalt üks on juba abielus.
Perekonna õigus Abielu Abielu on suhete kogum, kus abikaasad on omavahel seotud õiguste ja kohustustega, toetades teineteist. Abielu on oma olemuselt riiklikult reguleeritud leping. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, kus abiellujad pevad olema vähemalt 15-aastased, üldjuhul 18-aastane. Abielu sõlmitakse alati isiklikult perekonnaseisuametniku juures olekul. Abiellumisel allkirjastatakse abiellumise avaldus ning abielu kohta väljastatakse tunnistus. Abielluda ei või: 1)samasoolised 2)otsejoones üleneja/alaneja 3)vennad/õed 4)lapsendaja/lapsendatu 5)rohkem kui üks abikaasa (mitme samaaegse abielu puhul kehtib alati esimene) Kui üks abikaasa vahetab abielu kestel sugu loetakse abielu automaatselt lõppenuks teise soo reigistreerimisega rahvastikuregistrisse. Abielu tühisuse alused: 1)abiellunud on samast soost isikud 2)abielu on sõlminud selleks pädevust mitte omav isik
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid.
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond
Rühmatöö Inimeseõpetus Millisel abielul on õiguslik alus? · Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. · 15-17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks Mis on perekonnaseisuakt? Millised on perekonnaseisutunnistused? Millised asutused koostavad ja annavad välja neid dokumente? Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ja abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 1) sünnitunnistus; 2) surmatunnistus; 3) abielutunnistus; 4) abielulahutuse tunnistus; 5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisuakte koostavad valla- ja linnavalitsused, maavalitsused ja Eesti välisesindused ning siseministrilt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid