Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks Soome on edukas PISA uuringutes? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks Soome on edukas PISA uuringutes?
  • Miks Soome riik on nii edukas PISA uuringutes?

Lõik failist

TARTU ÜLIKOOL
FILOSOOFIA TEADUSKOD



Miks Soome on edukas PISA uuringutes?
Referaat


Tartu
2011

Оглавление


Оглавление 1
Sissejuhatus 3
Soome edu PISA uuringutes 3
Ajalooline- ja ühiskondlik tegur 4
Muud tegurid, mis on seotud haridusega 4
Kokkuvõtte 4
Kirjandus 5







Miks Soome on edukas PISA uuringutes #1 Miks Soome on edukas PISA uuringutes #2 Miks Soome on edukas PISA uuringutes #3 Miks Soome on edukas PISA uuringutes #4 Miks Soome on edukas PISA uuringutes #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor a83240 Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Haridus Soomes

Tallinna ülikool Heaoluriigi mudel Haridus Soome heaoluriigis Sisukord Heaoluriigi mudel................................................................................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Hariduspoliitika Soomes.

Heaoluriikide mudel
thumbnail
8
docx

EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM

väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil tuleb lahendada. Miks? Haridusküsimused puudutavad väga suurt osa kogu elanikkonnast. Haridus tegevus tuleb pikaks ajaks ette planeerida, lähtuvalt vaatest tuleviku ühiskonda (milline oleks vajalik ettevalmistus inimesele, kes tuleks toime tuleviku ühiskonnas). Kuna haridusküsimused puudutavad väga suurt osa elanikkonnast, siis nõuavad muutused majanduslikult suuri ressursse. · Miks riigid on huvitatud haridusvaldkonna edendamises

Kirjandus
thumbnail
9
doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

piiblitõlge 1546 - surn. Eislebenis Reformatsiooni põhiseisukoht: Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust. Emakeelset piiblit. Lugemisoskust. Piiblitõlked: M. Lutheri piiblitõlked saksa keelde: 1522 ­ Uus Testament 1534 ­ kogu Piibel Muud piiblitõlked: 1466 ­ saksa keelde 1477 ­ prantsuse keelde 1525 ­ inglise keelde 1541 ­ rootsi keelde 1548 ­ soome keelde 1739 ­ eesti keelde Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses Algatajateks: Martin Luther ja Philipp Melanchthon 1) Rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost. Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses 2) Katoliku kiriku poolt tuima ja üksluise õpetamise asemele tõi M.Luther lapsepärasuse nõude, s.t. õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega. Selleks ilmusid M

Pedagoogika alused
thumbnail
50
docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

3 SISSEJUHATUS Aasta-aastalt muutub üha populaarsemaks elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks autor selle teema valis, on autori suur huvi ise Taani õppima minna ning selgitada välja, mis on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti

Geograafia
thumbnail
17
pdf

OECD referaat

Praegu kuulub OECD-sse 34 riiki: Kanada (10.04.1961), Ühendkuningriik (02.05.1961), Ameerika Ühendriigid (12.05.1961), Taani (30.05.1961), Island (05.06.1961), Norra (04.07.1961), Türgi (02.08.1961), Hispaania (03.08.1961), Portugal (04.08.1961), Prantsusmaa (07.08.1961), Iirimaa (17.08.1961), Belgia (13.09.1961), Kreeka (27.09.1961), Saksamaa (27.09.1961), Rootsi (28.09.1961), Sveits (28.09.1961), Austria (29.09.1961), Luksemburg (07.12.1961), Itaalia (29.03.1962), Jaapan (28.04.1964), Soome (28.01.1969), Austraalia (07.06.1971), Uus- Meremaa (29.05.1973), Mehhiko (18.05.1994), Tsehhi (21.12.1995), Ungari (07.05.1996), Ungari (07.05.1996), Poola (22.11.1996), Korea (12.12.1996), Slovakkia (14.12.2000), Holland (13.11.1961), Tsiili (07.05.2010), Iisrael (07.09.2010), Sloveenia(16.05.2007), Eesti (09.12.2010) 2. OECD KRITEERIUMID JA EESMÄRGID OECD liikmestaatuse kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine

Rahvusvaheline majandus
thumbnail
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

võimete testidel põhineva uuringu tulemused vormistas Juhan Tork oma 1939. aastal kaitstud doktoritöös “Eesti laste intelligents”. Tema uuringus selgunud paljud seaduspärasused on leidnud kinnitust ka tänapäeval, nagu osutab J. Allik oma ülevaates Torki tööst (Allik, 2009). Nii näiteks leidis Tork, et geneetiliselt sarnasemate isikute vaimsed võimed on sarnasemad – nagu enamikus nüüdsel ajal kaksikute kohta tehtud uuringutes, selgus ka Torki uuritud kaksikute puhul väga kõrge seos nende IQ vahel (r = 0,76), mis viitab pärilikkuse suurele osakaalule vaimsetes võimetes. Allik osutab oma artiklis muu hulgas sellele, et elu jooksul kasvab pärilikkuse mõju vaimsetele võimetele, ulatudes umbes 40 protsendist noorukieas kuni 80 protsendini elu teises pooles. Veel leidis Tork oma tulemuste alusel sõltu- vuse sünnijärjekorra ja vaimsete võimete vahel: esimesena ja teisena sün-

Psühholoogia
thumbnail
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

Eesti jaoks kõige sobivam keelekümbluse mudel. Kümne kuu jooksul töötas Haridusministeerium koos asjaosalistega välja raamkava, mis lähtub keelekümblusprogrammi rakendamise soovitud tulemustest. 3.2. Keelekümbluse elluviimine 2000. aasta märtsis käivitus Kanada Rahvusvahelise Arengu Agentuuri toetusel Eesti Haridusministeeriumi ning Toronto Koolivalitsuse nelja-aastane ühisprojekt. Projektiga ühinesid ka Vaasa Ülikool ja Soome Kooliamet. Programmis osalevad üldhariduskoolid valiti alguses välja konkursi alusel, konkursi komisjoni koosseisu kuulusid mitmete pädevate huvirühmade, sealhulgas ka venekeelse taustaga elanikkonna esindajad. 2000. aasta septembris alustas neljas üldhariduskoolis täieliku varase keelekümbluse põhimõttel tööd viis esimest klassi ühtekokku 134 õpilasega. Programmi elluviimiseks loodud keelekümbluskeskus avas uksed 2000. aasta

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse
thumbnail
24
odt

Õpilaste väärtushinnangud

...............................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?..............................................................................................................9 1.4. Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal?.................................................................10 1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks?.........................................................10 2.Millised väärtused vajavad kaitset?.......................................................................................11 2.1

Uurimistöö




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun