Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Michel de Montaigne (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


MICHEL DE 
MONTAIGNE
Kirke  Nora anni 
Elulugu.
◦ Eluiga 28.02.1533 – 13.09. 1592
◦ Michel de Montaigne pärines jõukast kaupmeheperekonnast, tema ema oli aga 
Hispaania  juudi päritolu, tema esimeseks keeleks sai ladina keel. 
◦ Tema elukäiku mõjutas ka sügav sõprus Étienne de La Boétie'ga, kelle surma järel ta 
päris selle antiikkirjanduse raamatukogu. 
◦ Kuni  1570 . aastateni töötas Montaigne mitmetes riigiametites Bordeaux  kandis
◦ Ta kuulus lühikest aega ka kuningas Charles IX õukonda. 
◦ Ent  1580 . aastal, kui ta oli ringreisil Euroopas, valiti ta Bordeaux' linnapeaks, neid 
kohuseid täitis ta kuni 1585. aastani. Seejärel pöördus ta tagasi kirjutamise juurde.
◦  Montaigne toetas Henri IV ususõdasid lepitavat poliitikat, kuid ta suri paraku enne, 
kui too kogu Prantsusmaa  tegelikuks  valitsejaks tõusis
Elulugu II
◦ Ta õppis Filosoofilist skeptitsismi ja renessanss  humanismi .
◦ Michel de Montaigne'i teekond Itaaliasse 1580– 1581
Üksikud  esseed
◦ "Üksindusest"; "Ebavõrdsusest, mis on meie vahel" 
◦ "Sellest, et filosofeerimine on surema õppimine" 
Michel de Montaigne #1 Michel de Montaigne #2 Michel de Montaigne #3 Michel de Montaigne #4 Michel de Montaigne #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KirkeNor Õppematerjali autor
Kirjanik

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

· Isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmade, skolastiliste teadmiste, seisuslike normide kammitsaist. · Individuaalsuse vabanemine ja kunstis rakendumine · Humanistide tegevus; alates Petrarcast propageerisid nad ka inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabaduse eest. Nii mahtusid humanistide alla nii pisikest antiigi teadusharu uurivad õpetlased kui elutervikule avatud kirjanikke nagu Petrarca, Boccaccio, Ersamus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. · Maadeavastused 15. saj lõpus 16. saj alguses lubasid maailma terviklikult kujutleda. · Loodusteadused said suurt hoogu ­ tunnetama ja ülistama hakati looduse täiuslikkust ja harmooniat. Inimese tajumine looduse osana. · Trükikunsti leiutamine ­ andis hoogu teaduse & kultuuri arenemisele. Raamatutele nüüd laiem lugejaskond. · Ühiskondlikud vaputsused: reformatsioon, ameerika avastamine, sealsete mõjusfääride

Kategoriseerimata
thumbnail
26
doc

Maailmakirjanduse konspekt

Tema ideaalid olid: - ühendatud itaalia, vabariik, Itaalia - isamaa - voorus Teos näitab, et ta eesmärkide saavutamiseks ebateadlikult lubab oma valitsejal kasutada kõiki vahendeid. 8. aprill Machiavelli. Kirjanikuna väga andekas, seda näitab nt näidend "Mandragora" mis tähendab taime. "Itaalia maskid" selles on tekstid, mille põhjal on meie näidendeid tehtud, aga ei ole trükitud. Kupeldamise ja abieluvälise elu teema. Ivor Ivask. Prantslane Michel de Montaigne (montenn)(1533-1592). Elas sel ajal, kui protestantide ja katoliiklaste vahel oli kodusõda Prantsusmaal. Pärit Burgundiast, mille pealinn oli Bordeaux. Jõukast kaupmehe perekonnast, mis sai aadlitiitli. Sai hea hariduse, reisis palju. Oli ka Bordeaux'i linnapea vahepeal. Oma teosed kirjutas aga omaette oma kodus. Kuulsaim teos "Esseed" (1572-1588). Annab essee zanrile klassikalise kuju, mida järgnevad põlvkonnad on järginud. Kolmes järgus avaldatud teos

Kirjandus
thumbnail
46
doc

Renessanss ajastu

rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil. Näiteks Martin Luther oli algul pigem mõjustatud nn saksa müstika mõttesuunast. Saksa müstika üheks huvitavamaks kehastajaks oli Jakob Böhme. Protestiliikumine kirjatähe

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Renessanss - referaat

tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil. Näiteks Martin Luther oli algul pigem mõjustatud nn saksa müstika mõttesuunast. Saksa müstika üheks huvitavamaks kehastajaks oli Jakob Böhme.

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Louis XVI

Louis XVI Absolutismi kujunemine Prantsusmaal Absolutism kindlustus Prantsusmaal juba kuningas Henri IV valitsemise ajal (1594-1610). Henri oli tark, ettenägelik ja sihikindel valitseja. Pärines ta Navarra pisikuningriigist (Lõuna- Prantsusmaa ja Hispaania vahel). Tema isa juhtis Lõuna-Prantsusmaa suurfeodaale võitluses Prantsusmaa kuninga vastu protestantismi kaitsmise sildi all. Tegelikult oli see võitlus poliitilise võimu pärast. Kui valitsev kuningas Henri II oma armastatule Diane de Poitiers'ile pühendatud rüütliturniiril Nostradamuse täideläinud ennustuse kohaselt vigastada sai (läbi visiiriava silmast ajusse tunginud piigikillu läbi) ning nelja-päevase piinlemise järel suri, oli ta Prantsusmaale jätnud 4 poega: Francois II, s 1544 (1559-60), abiellus Maria Stuartiga, suri tuberkuloosi; Charles IX, s 1550 (1560-74); Henri III, s 1551 (1574-89), mürgitati; Francois d'Alencon, s 1554, suri 1584 tuberkuloosi; lisaks

Ajalugu
thumbnail
60
docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

Varauusaegne areng: kolm uut suunda Ühiskondlik inimene  Kodanikuhumanism (nt N. Machiavelli “Discorsi”) Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses, õnn kogukondlik Sõltuv: asjadest, tunnustusest, teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks  Individualism (nt Michel Montaigne) Õnnetu, kuna ei suuda soove rahuldada, sõltub võrdlusest, ei tunne iseennast.  tagasitõmbumine aktiivsest elust, õnne (rahu) leidmine iseendas, ennast Lahendused: tundma õppides, sõprus on suurim õnn Ühiskondlik lahendus heas riigis (Ühiskondlikust lepingust)

Filosoofia
thumbnail
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist ­ teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses ­ vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus ­ inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamis

Üldine teatriajalugu
thumbnail
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja

Euroopa ideede ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun