Michael Schumacher referaat (0)

Autosport

......................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Oma uurimistöö otsustasin teha autospordist ja täpsemalt Vormel-1st, sest see on spordiala, millest sooviksin rohkem teada. Vormelit olen jälginud viimastel aastatel ka televisioonist, kuid varem ei teadnud ma peale sellest kuigi palju. Mäletan, et teadsin ainult ühte nime, selleks oli mitmekordne maailmameister Michael Schumacher, kes on kindlasti paljude noorte vormelisõitjate eeskujuks. Millegipärast tundus mulle mitu aastat tagasi vormel väga igav spordiala ja ma kahtlesin, kas seda üldse saab tõeliseks spordialaks nimetada. Kuid lähemalt jälgides ja vaadates, hakkas see mulle järjest põnevama tunduma ja eriti, kui leiad endale lemmik rallisõitja, kellele pöialt hoida. Vormel on ka väga ohtlik spordiala nagu kõik autospordiga seonduvad alad.

EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Marek Trei 11B EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE Aastatöö Juhendaja: Mehis Merilaine PÄRNU 2015 Sisukord 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest......................................................................................................9 Sissejuhatus Mina valisin selle teema, kuna olen viimased aastad sellega ise seotud olnud ja see huvitab mind. Oma töös räägin Eesti motokrossi ajaloost (aastad 1966-1990), perekond Leokitest, kes on üle maailma kuulus motodünastia, Gert Krestinovist ja kuidas ma ise sattusin selle ala juurde. Räägin ka sellest, kuidas ala, mis mind alguses üldse ei huvitanud, on saanud minu elu loomulikuks osaks.

Sport

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

3. ema Rutt, kes aitas kodus ja laagrites söögilaua eest hoolitseda; 4. massöör-hooldemees Meelis Albert; 5. määrdemehed Oleg Ragilo, Raul Seema ja Assar Jõepera. Enne olümpiat liitusid Kristina suusatiimiga veel neli olulist inimest: 1. spordiarst doktor Mihkel Mardna, kelle ülesandeks sai hoolitseda Kristina tervise eest ja käia dopingukontrollis kaasas; 2. psühholoog Mare Pork, kes hoolitseb Kristina vaimse seisundi eest; 3. norralane Michael Hasler, kes hoolitseb suuskade eest; 4. norralanna Inge Bråten, kes sai Kristina teiseks treeneriks. Spordiarsti lisamisega tiimi loodeti vältida Salt Lake City olümpial dopingusüüdistuse tõttu toimunud ebaõnnestumist. Psühholoogi ülesandeks sai Kristinat toetada eelkõige nõrkusehetkedel. Kuna suusatamisel sõltub sportlase edu lisaks füüsilisele vormile olulisel

Kergejõustik

Samal aastal toimusid Kingstonis juunioride MM kergejõustikus, kus Bolt võitis 200 m 20,61-ga ning tuli teiseks 4×100 ja 4×400 meetri teatejooksus aegadega vastavalt 39,15 ja 3.04,06. Sellega sai temast läbi aegade noorim juunioride maailmameister. IAAF nimetas ta aasta tõusvaks täheks. Medalisadu jätkus 2003. aastal, kui ta võitis maailma noorsoo meistrivõistlused võistluste rekordiga 20,40, hoolimata vastutuulest 1,1 m/s. Seda esitust tunnustas ka tollane maailmameister Michael Johnson, kes väljendas kartust, et poiss võib end ära kurnata, sest temalt oodatakse liiga palju. IAAF nimetas ta ka 2003. aasta tõusvaks täheks. Bolt keskendus 200 meetrile ja kordas panameerika juunioride meistrivõistlustel Roy Martini juunioride maailmarekordit 20,13, mis oli joostud juba 1988. aastal. Niisugune saavutus äratas ajakirjanduse tähelepanu ja teda hakati nimetama Michael Johnsoni saavutuste ületajaks.

Suusatamine - keskkooli referaat

Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................

Kümnevõistlus

Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabeli

Olümpiamängud

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11