Kaarma Kool
Meteoorid .
Referaat
9.klass
Koostaja :
Juhendaja :
2009
Sisukord:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaiu17
Õppematerjali autor
Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks. meteoor
Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks.
Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. 3. Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni. Tihedus jäävad vahemikku 300...8000 kg/m³. Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s
.................................................................lk 8,9 3.3 Komeetide ehitus........................................................................lk 9 3.4 Orbiidid ja tiirlemisperiood............................................................lk 9 3.5 Nähtamatud komeedid ohustavad inimkonda?..................................................lk 10 3.6 Tuntud komeedikütid...................................................................lk 10 4. Meteoorid ja meteoriidid........................................................................................lk 11 4.1 Mis on meteoorid?.............................................................................................lk 11 4.2 Kust tulevad meteoorid?....................................................................................lk 11 4.3 Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju..................................lk 11 4.4 Mis on meteoriidid?.............................
miljonit · Koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest · Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed · Kõige tuntumaks komeediks on Halley komeet · Komeetide tuumade läbimõõt on kümmekond kilomeetrit · Oletatakse, et tuum on kaetud koorikutaolise võrdlemisi õhukese kihiga · Komeedi kuju mõjutab ka Päikese magnetväli Meteoor · on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks · Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem · Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks · Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s · Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine
Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2-3 miljonit. (http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html) Hale'i Boppi komeet METEOORID Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on selge ilm ja piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põle. Meteoori kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega
Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähed tähtkujudeks. · Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. · Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. · Meteoor ehk lendtäht - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. · Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. · Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. · Linnutee- Pimedal ööl selgelt üle taevavõlvi laotuv hele piimjas linik. See koosneb paljudest tähtedest
Komeedi tuuma on pildistatud vaid kord. Koosnevad valdavalt veest, vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Orbiidid on väga piklikud. Tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Koguarvuks hinnatakse 2 3 miljonit. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Rahvapäraselt kutsutakse komeeti Sabatäheks. 10. Mis on meteoorid, meteoriidid. Nende suurus ja koostis. Kuida rahvas neid kutsub ja miks nad on nähtavad? Mis juhtub kui meteoor on väga suur? Too näiteid meteoriidikraatritest. Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoori
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid