MENDELI SEADUSED MENDEL
Augustiinlaste ordu munk/reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja.
Kasvatas kloostriaias erinevaid taimi, mida ta oma katsetes tolmeldas ja tulemusi uuris (põhiliselt herneid).
Kaheksa aasta jooksul uuris üle 10 000 hübriidtaime, põhiline tähelepanu 7 tunnusel.
Need olid herneste kuju ja värvus, kaunade kuju ja värvus, õite asend taimedel ja värvus ning taime pikkus. MENDELI ESIMENE SEADUS
Homosügootsete taimede ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. MENDELI TEINE SEADUS
Monohübriidsel ristamisel toimub teises
hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspära suhtes. KATSE
Ristas Osales üks geenipaar monohübriidselt Vanemate genotüübid
Veendus AA ja aa homosügootsuses P AA x aa
Tolmeldas risti Gameedid A A a a
Esimene põlvkond F1 Aa Aa Aa Aa järglased identsed F2
Teine põlvkond järglased erinevad
3:1 MENDELI KOLMAS SEADUS
Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest
sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. KATSE
Ristas dihübriidselt Osales kaks geenipaari
Kontrollis P AABB x aabb homosügootsust Gameedid 4x AB 4x ab
Tolmeldas risti F1 4x AaBb
Esimese põlvkonna F2 järglased identsed
Teine põlvkond 4 erineva välimusega järglased
9:3:3:1 Mendeli kolmandal seadusel on oluline kitsendus : tunnused lahknevad üksteisest
sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad erinevates kromosoomides. Täname kuulamast!
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
86 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helena nulk
Õppematerjali autor
Seejuures ka matemaatikat, ning kasvatas kloostriaias taimi (herneid) jt köögivilju, lilli. Tegi katseid. Katsete analüüsil avastas Mendel geenid, kui pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid, ning avaldas esimesed pärandumise seaduspärasused euroopas. Katse põhi meetodiks oli hübridiseerimine e. ristamine. Ristamist kus jälgitakse ühe tunnuse pärandamist nim. monohübriidseks ristamiseks. Kahe dihübriidseks ja mitmete e. paljude polühübriidseks ristamiseks. Mendeli I ja II seadus on monohübriidse ristamise kohta ja III dihübriidse kohta. Mendel ristab hernetaimi, jälgib nende värvust nii seemnete kui õite osas. N: ristab ta kahte aedherne vormi, millest üks annab kollaseid ja teine rohelisi seemneid. Hernes on ise tolmneja aga ta ristas need vormid. Esimeses põlvkonnas andsid kõik taimed kollaseid seemneid. Siit esimene järeldus, et geeni erivorm = alleel, mis määrab kollase värvuse on dominantne ja alleel, mis jääb varjatuks ja ei avaldu =
Mendel katsetas erinevate taimedega ja isegi mesilastega, kuid edu saavutas ta siiski eeskätt aedhernestega. Katsed hernestega olid lõpule viidud juba 1863. aastaks. Mendel kulutas veel paar aastat tulemuste analüüsimiseks, kuid kahjuks ei pälvinud tema artikkel tähelepanu selle sajandi alguseni. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20- nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. Aastal 1900 otsisid sõltumatult kolm botaanikut Hugo de Vries Hollandist, Carl Correns Saksamaalt ning Eric von Tschermak-Seysenegg Austriast varem publitseeritud andmeid, mis kinnitaksid nende endi katsetulemusi pärilikkuseteoorias ja leidsid, et Gregor Mendel oli samad seaduspärasused kirjeldanud juba 35 aastat tagasi
Mendel katsetas erinevate taimedega ja isegi mesilastega, kuid edu saavutas ta siiski eeskätt aedhernestega. Katsed hernestega olid lõpule viidud juba 1863. aastaks. Mendel kulutas veel paar aastat tulemuste analüüsimiseks, kuid kahjuks ei pälvinud tema artikkel tähelepanu selle sajandi alguseni. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20- nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. Aastal 1900 otsisid sõltumatult kolm botaanikut Hugo de Vries Hollandist, Carl Correns Saksamaalt ning Eric von Tschermak-Seysenegg Austriast varem publitseeritud andmeid, mis kinnitaksid nende endi katsetulemusi pärilikkuseteoorias ja leidsid, et Gregor Mendel oli samad seaduspärasused kirjeldanud juba 35 aastat tagasi
Mendel katsetas erinevate taimedega ja isegi mesilastega, kuid edu saavutas ta siiski eeskätt aedhernestega. Katsed hernestega olid lõpule viidud juba 1863. aastaks. Mendel kulutas veel paar aastat tulemuste analüüsimiseks, kuid kahjuks ei pälvinud tema artikkel tähelepanu selle sajandi alguseni. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20- nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. Aastal 1900 otsisid sõltumatult kolm botaanikut Hugo de Vries Hollandist, Carl Correns Saksamaalt ning Eric von Tschermak-Seysenegg Austriast varem publitseeritud andmeid, mis kinnitaksid nende endi katsetulemusi pärilikkuseteoorias ja leidsid, et Gregor Mendel oli samad seaduspärasused kirjeldanud juba 35 aastat tagasi
AB Ab aB ab ab AaBb Aabb aaBb aabb GENOTÜÜ P 25% hallid ja 25% hallid ja 25% valged ja 25% valged FENOTÜÜ normaalkarvaga pikakarvaga normaalkarvaga ja P pikakarvaga Mendeli seadused kehtivad ainult siis, kui vaadeldavad tunnused paiknevad erinevates kromosoomides. Thomas Hunt Morgan (1866-1945) Puuviljakärbses on 4 kromosoomi paari ehk 8 kromosoomi. Morgani reegel ehk geenide aheldatus Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti koos, kusjuures koospärandumise tõenäosus on seda suurem, mida lähemal nad teineteisele paiknevad. Sugukromosoomid ja suguliitelised haigused Somaatiline rakk on keharakk ja sugurakk on gameet.
· Intermediaarsus-Geenipaari seisund, mille puhul kumbki aleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldubvahepealne tunnus. · Analüüsiv ristamine- ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust. · Sugukromosoom-isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y. MENDELI SEADUSED Gregor Mendel oli Austria munk, keda peetakse "geneetika isaks". Tuginedes aedhernestega tehtud eksperimentidele, postuleeris ta pärilikkuse põhiseadused. MENDELI 1 SEADUS Ühetaolisuse seadus.Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Kui omavahel ristatakse kaks homosügootset rassi (emapõlvkonda, P), siis esimese põlvkonna järglased esimene tütarpõlvkond, F1) on kõik ühesugused. P
Ülesanne nr 3. DNA ATC CCC GGG AAA RNA UAG GGG CCC UUU valk Stop Gly Pro Phe Geeni avaldamise regulatsioon 1. Repressor · Promootori kohale kinnitub molekul repressor ja ei lase sabageeni RNAsse viia · Repressor takistab RNA sünteesi 2. Aktivaator · Soodustab transkriptsiooni 3. Regulaatorained · Vitamiinid, hormoonid · Mõjutavad aktivaatorite või repressorite seondumist DNAga Mendeli Seadused · Homosügootsus kromosoomi paaris on ühesugused geenid(Kromosoomi paarid;silmad PruunPruun) · Heterosügootsus kromosoomi paaris erinevad geeniteisendid või alleelid ( Kromosoomi paarid; silmad Pruun Sinine) · Alleel ühe geeni erivormid (silmavärvust määraval geenil on pruun alleel, sinine alleel, roheline alleel, hall alleel; veregrupil 0;A;B) · Dominantne alleel A, määrab alati organismi tunnuse(pruun värv) (ühes pruun alleel teises
A A a a (gameedid ehk sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoodid) Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt sama, (heterosügootsed) ja fenotüübiliselt sarnased. Fenotüüp: sile krobeline P: genotüüp F1 : genotüüp Fenotüüp: siledad Kodus õppida! • Õp lk 149 – 150 • Mendeli I seadus ja selle sõnastus Heterosügootsete vanemate järglased • F1 kollaseseemnelised hernetaimed Aa • Vanemad F1 Aa x Aa • Gameedid: A a A a • Järglased F2 AA Aa Aa aa • Genotüüp 1 : 2 : 1 • Fenotüüp 3 : 1 Mendeli teine ehk lahknemisseadus Homosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 tunnuste lahknemine seaduspäraselt (genotüübilises suhtes 1:2:1, fenotüübilt 1:2:1 või domineerimise korral 3:1 )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid