10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
107 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mustikas55
Õppematerjali autor
PÕHIVARA ARVESTUS Põhivara arvestust reguleerivad EFS järgi: RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad Osaliselt ka RTJ 1 raamatupidamisprintsiipide ja hinnangute muutuste mõju kajastamine RTJ 2 nõuded põhivaraga seotud informatsiooni esitusviisile RTJ 9 renditavate põhivarade kajastamine RTJ 12 sihtfinantseerimise teel soetatud põhivara PÕHIVARA LIIGITUS BILANSIS Varad ja kohustused liigitatakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Bilansis on põhivara järjestatud likviidsuse järgi ning kajastub nelja põhirühmana: 1. Finantsinvesteeringud 2. Nõuded ja ettemaksed 3. Kinnisvarainvesteeringud 4. Materiaalsed põhivarad 5. Immateriaalsed põhivarad 6. Bioloogilised varad
Põhivara võib muutuda kinnisvarainvesteeringuks ja vastupidi. Kinnisvarainvesteeringu võib ümber klassifitseerida ka käibevaraks (varud), nt siis, kui majandusüksus on otsustanud alustada kinnisvarainvesteeringu arendamist ja see tulevikus müüa. 9 Kinnisvarainvesteeringud Kui kinnisvarainvesteeringu arvestuses kasutatakse reaalväärtuse meetodit ja kinnisvarainvesteering kvalifitseeritakse põhivaraks, loetakse põhivara soetusmaksumuseks kinnisvarainvesteeringu reaalväärtus ümberkvalifitseerimise päeval. Sellest päevast alates alustatakse ka põhivara amortiseerimist sobivaima amortisatsioonimeetodi järgi. 10 Kinnisvarainvesteeringud Kui kinnisvarainvesteeringu arvestuses kasutatakse reaalväärtuse meetodit, aga ümberkvalifitseerimisele läheb materiaalse põhivara objekt, on tõenäoline, et
IMMATERIAALSED PÕHIVARAD Essee Õppeaines: FINANTSARVESTUS II Teenusmajanduse instituut Õpperühm: KMA 11/21 Juhendaja: Siiri Luts Mõdriku 2021 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE PÕHIVARA...............................................................4 1.1 Materiaalne põhivara..................................................................................................................4 1.2 Immateriaalse põhivara.............................................................................................................5 1.3 Materiaalse ja immateriaalse põhivara allahindlused.................................................................6 1.4 Materiaalse ja immateriaalse põhivara eemaldamine bilansist................................................
Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid.
siseeeskirjades. Raha ja väärtpaberite veoks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt eraldi kord (VV määrus nr 187 vastu võetud 11.05.2004 “Raha ja väärtpaberite veo kord”), mis reguleerib raha ja väärtpaberite veo korda. Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja igasuguse kahju eest, mis on ettevõttele tekitatud nii tahtmatu kui tahtliku tegevuse tagajärjel, vastutab kassapidaja. Kassapidajaga sõlmitakse materiaalse vastutuse leping, millega sätestatakse kassapidaja materiaalne vastutus. Tööajal hoitakse kassas vajalikku hulka sularaha tehingute teostamiseks, mis paigutatakse kindla summa täitumisel või kindlatel tähtaegadel seifi. Tööpäeva lõpul tuleb kassasse makstud raha ja väljamaksmata raha paigutada seifi. Kui ettevõttes on palju kassasid, näiteks jaekaubanduses, siis on vahetusraha väljaandjaks ja kogumiseks eraldi töötaja, kes vastutab kogu sularahakäibe- ja arvestuse eest
Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse
PÕHIVARADE ARVESTUS Arvestus põhivaradega koosneb soetusmaksumuse määramisest, põhivarade säilitamisest, inventeerimisest, kulumi arvutamisest. Soetusmaksumuse määramine Soetusmaksumus on eelkõige ostuhind.Soetusmaksumusele lisatakse soetamisega otseselt seotud kulud: kokkumonteerimine, transport, paigaldamine, laadimine. Soetusmaksumus ei olene maksmisviisist. Kõik kulud lisatakse ilma käibemaksuta. Kui ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole , siis on tema jaoks põhivara soetusmaksumuseks kogu summa, mis selle eest on tasutud. Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse kontot “Pooleliolevad või lõpetamata ehitused”.Ehitus võetakse arvele aktiga kõigi kulude summas, mis olid kogunenud pooleliolevate ehituste kontole. Põhivara soetusmaksumus on jääv suurus, mida ei muudeta nii kaua kuni põhivara ei ole maha kantud, selles summas jääb pearaamatusse deebet saldona ja näidatakse bilansi aktiva poolel
........................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19 6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk.......................................................19 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest..................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid