Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat RTJ 5 (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.




RTJ 5 MATERIAALSED JA IMMATERIAALSED PÕHIVARAD Essee Õppeaines: FINANTSARVESTUS II Teenusmajanduse instituut Õpperühm: KMA 11/21 Juhendaja: Siiri Luts Mõdriku 2021


SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE PÕHIVARA...............................................................4 1.1 Materiaalne põhivara..................................................................................................................4 1.2  Immateriaalse põhivara.............................................................................................................5 1.3 Materiaalse ja immateriaalse põhivara allahindlused.................................................................6 1.4 Materiaalse ja immateriaalse põhivara eemaldamine bilansist...................................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................7 VIIDATUD ALLIKAD........................................................................................................................8 2


SISSEJUHATUS Panen siia esseesse tähtsamad punktid materiaalsed ja immateriaalsed põhivarade kohta, et saaksin tulevikus uuesti läbi lugeda ja nende järgi oma tööd teha. Raamatupidamise   toimkonna   juhendid   on   aluseks   kõigile   raamatupidajatele   nende   kutsealases tegevuses. RTJ 5 on põhivarade kohta kõige tähtsam juhend, kus sätestab põhiprintsiibid, mis on raamatupidaja   elukutse   jaoks   vajalikud.   Raamatupidaja   elukutse   rajaneb   usaldusel   ja   arvestuse pidamise põhinõudel, mis eeldab olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamist lähtudes heast raamatupidamistavast. 3


1. MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE PÕHIVARA  Materiaalse põhivara mõiste alla kuuluvad muuhulgas maa ja hooned ja nendega seotud õigused, mida   ettevõte   kasutab   enda   majandustegevuses.   Immateriaalse   põhivara   näideteks   on   arvuti tarkvara, kaubamärgid,  patendid, litsentsid, kasutusõigused, kliendinimekirjad, kvoodid ja muud sarnased   varad.   Teatud   juhtudel   võib   vara   omada   nii   materiaalse   põhivara   kui   immateriaalse põhivara tunnuseid.[CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ]  Lähtudes olulisuse printsiibist ei kajastata bilansis põhivarana väheväärtuslikke varasid, isegi juhul, kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. Varuosad kajastatakse reeglina varudena ja kajastatakse kasumiaruandes kuluna nende kasutusele võtmise hetkel. Varuosad, mille eeldatav kasutusiga on rohkem kui üks aasta või mida saab kasutada ainult konkreetse põhivara objekti juures, käsitletakse samuti materiaalse põhivarana.[CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ] Iga   raamatupidamiskohustuslane   sätestab   oma   raamatupidamise   sise-eeskirjas   alampiiri,   millest kõrgema   soetusmaksumusega   varasid   tuleb   kapitaliseerida   põhivarana   ja   madalamaga   kanda kulusse   nende   kasutuselevõtmise   hetkel,   amortisatsiooniarvestuse   meetodid   ja amortisatsioonimäärade   vahemikud,   millest   tuleb   üldjuhul   lähtuda   põhivara   amortiseerimisel. [CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ] 1.1 Materiaalne põhivara  Materiaalne põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele, võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb[CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ]:  1. ostuhinnast (kaasa arvatud tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud);  2. soetamisega otseselt seotud kulutustest;  3. vara   tulevase   demonteerimisega  ja  asukoha  taastamisega  seotud  hinnanguliste   kulutuste nüüdisväärtusest.  Soetamisega   otseselt   seotuks   loetakse   kulutused,   mis   on   vajalikud   vara   viimiseks   tema tööseisundisse ja -asukohta, sealhulgas[CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ]:  1. varaobjekti projekteerimis- ja muud sarnased tasud;  2. vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk ja palgamaksud;  3. vara   valmistamisega   seoses   kasutatud   materjalid   ja   töövahendid   (kaasa   arvatud valmistamisel kasutatud põhivara amortisatsioon);  4


4. transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta;  5. vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused;  6. vara testimisega seotud kulutused (miinus testimise käigus toodetud toodete müügist saadud tulu);  7. vara soetamisega otseselt seotud teenustasud (näiteks notaritasud, riigilõivud). Juhul kui materiaalse põhivara objekti olulisematel komponentidel on oluliselt erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale[CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ]. Materiaalset   põhivara   kajastatakse   bilansis   tema   soetusmaksumuses,   millest   on   maha   arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused [CITATION RTJ5 \ y  \l 1061 ]. Valitud amortisatsioonimeetod peab süstemaatiliselt peegeldama vara kasutamisest tema kasuliku eluea   jooksul   saadava   majandusliku   kasu   jaotumist   ajas   (mis   ei   pruugi   ühtida   vara   väärtuse vähenemisega ajas). Praktikas kasutatakse materiaalse põhivara amortiseerimisel sageli lineaarset meetodit[CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ]. Juhul kui esineb vara lõppväärtus või kasulik eluiga muutumist võrreldes eelmise bilansipäevaga, siis   peab   ettevõte   üle   vaatama   tehtud   hinnangud   kasutatavate   amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodite   ja   hinnanguliste   lõppväärtuste   osas   ning   vajadusel   neid   muutma. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. [CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ] 1.2  Immateriaalse põhivara  Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis ainult juhul, kui[CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ]:  1. objekt on ettevõtte poolt kontrollitav;  2. on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu;  3. objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega  otseselt  seotud kulutustest  (sh kulutused, mis on vajalikud  vara viimiseks  tema tööseisundisse   ja   –asukohta).   Immateriaalset   põhivara   kajastatakse   bilansis   tema 5


soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.[CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ] Ettevõtte   siseselt   genereeritud   firmaväärtust   (s.o   vahet   ettevõtte   turuväärtuse   ja   tema raamatupidamisliku omakapitali vahel) ei kajastata varana ettevõtte bilansis[CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ]. Kui   ettevõttel   ei   ole   võimalik   usaldusväärselt   hinnata   immateriaalse   vara   kasulikku   eluiga, amortiseeritakse see vara kuni 10 aasta jooksul[CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ]. 1.3 Materiaalse ja immateriaalse põhivara allahindlused  Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varaobjekti   kaetav   väärtus   on   väiksem   tema   bilansilisest   jääkmaksumusest.   Varade   allahindlusi kajastatakse   aruandeperioodi   kuluna.   Aruandekuupäeval   viiakse   läbi   vara   väärtuse   test   nende varade suhtes, mille osas esineb väärtuse võimaliku languse märke.[CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ] Vara õiglase  väärtuse  (miinus  müügikulutused)  hindamisel  tuleb  lähtuda  alljärgnevatest  õiglase väärtuse indikatsioonidest[CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ]:  1. siduvas müügilepingus kokku lepitud vara müügihind;  2. siduva müügilepingu puudumisel vara turuväärtus aktiivsel turul;  3. siduva   müügilepingu   ja   aktiivse   turu   puudumisel   vara   eeldatav   müügihind   sõltumatute osapoolte   vahelises   tehingus,   võttes   arvesse   hiljutisi   sarnaseid   tehinguid   samas tööstusharus. Vara   kasutusväärtuse   hindamiseks   koostatakse   realistlik   projektsioon   antud   varaga   seotud rahavoogude   kohta   järgmistel   perioodidel   ning   arvutatakse   nende   rahavoogude nüüdisväärtus[CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ]. 1.4 Materiaalse ja immateriaalse põhivara eemaldamine bilansist  Materiaalne ja immateriaalne põhivara eemaldatakse bilansist[CITATION RTJ5 \y  \l 1061 ]:  1. nende müümise hetkel; 2. kui nende edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu.  6


KOKKUVÕTE Raamatupidaja   peab   olema   aus,   objektiivne,   hoidma   firma   vahendid   enda   vahenditest   eraldi, koolitama   ennast,   olema   seadustega   kursis,   ettevõttele   lojaalne.   Ei   tohi   seadust   rikkuda,   kui tööülesanded  lähevad  vastuollu  raamatupidaja   põhimõtetega  ja   seadusega,   siis  peab  oskama   EI öelda. Väga   huvitav   oli   kutse-eetika   koodeksit   lugeda.   Panin   siia   esseesse   tähtsamad   põhimõtted,   et saaksin tulevikus uuesti läbi lugeda ja nende järgi oma tööd teha.  7


VIIDATUD ALLIKAD CITATION RTJ5 \y  \l 1061 : ,  (RTJ 5 Materiaalsed ja Immateriaalsed Põhivarad),  CITATION RTJ5 \y  \l 1061 : , (RTJ 5 Materiaalsed ja Immateriaalsed Põhivarad),  8

Document Outline

  • SISSEJUHATUS
  • 1. MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE PÕHIVARA
    • 1.1 Materiaalne põhivara
    • 1.2 Immateriaalse põhivara
    • 1.3 Materiaalse ja immateriaalse põhivara allahindlused
    • 1.4 Materiaalse ja immateriaalse põhivara eemaldamine bilansist
  • KOKKUVÕTE
  • VIIDATUD ALLIKAD

Vasakule Paremale
Referaat RTJ 5 #1 Referaat RTJ 5 #2 Referaat RTJ 5 #3 Referaat RTJ 5 #4 Referaat RTJ 5 #5 Referaat RTJ 5 #6 Referaat RTJ 5 #7 Referaat RTJ 5 #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tiinaoja Õppematerjali autor
Raamatupidamise toimkonna juhendid on aluseks kõigile raamatupidajatele nende kutsealases tegevuses. RTJ 5 on põhivarade kohta kõige tähtsam juhend, kus sätestab põhiprintsiibid, mis on raamatupidaja elukutse jaoks vajalikud

Sarnased õppematerjalid

Finantsarvestus II Põhivara arvestus
21
odt

Finantsarvestus II Põhivara arvestus

PÕHIVARA ARVESTUS Põhivara arvestust reguleerivad EFS järgi: RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad Osaliselt ka RTJ 1 raamatupidamisprintsiipide ja hinnangute muutuste mõju kajastamine RTJ 2 nõuded põhivaraga seotud informatsiooni esitusviisile RTJ 9 renditavate põhivarade kajastamine RTJ 12 sihtfinantseerimise teel soetatud põhivara PÕHIVARA LIIGITUS BILANSIS Varad ja kohustused liigitatakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Bilansis on põhivara järjestatud likviidsuse järgi ning kajastub nelja põhirühmana: 1. Finantsinvesteeringud 2. Nõuded ja ettemaksed 3. Kinnisvarainvesteeringud 4. Materiaalsed põhivarad 5. Immateriaalsed põhivarad 6. Bioloogilised varad Pikaajalised finantsinvesteeringud on

Finantsarvestus
Materiaalse põhivara mõiste ja arvelevõtmine - referaat
6
doc

Materiaalse põhivara mõiste ja arvelevõtmine - referaat

MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE JA ARVELEVÕTMINE Referaat Tallinn 2006 SISUKORD 1. MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE 3 2. MATERIAALSE PÕHIVARA ARVELEVÕTMINE 4 KASUTATUD KIRJANDUS 6 2 1. MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida majandusüksus kasutab oma majandus- või haldustegevuses tulu saamise eesmärgil. Materiaalseid põhivarasid iseloomustab

Raamatupidamine
Põhivarade arvestus
10
docx

Põhivarade arvestus

Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaajalised finantsin

Majandus
MINIUURING
23
docx

MINIUURING

Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Birgit Rool BILANSI JA SELLE LISADE VASTAVUS KEHTIVATELE NÕUETELE RIMI EESTI FOOD AS NÄITEL Miniuuring Õppejõud: Malle Kasearu Mõdriku 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MAJANDUSAASTA ARUANDE BILANSILE JA SELLE LISADELE KEHTIVAD NÕUDED.................................................................................................5 2. RIMI EESTI FOOD AS 2018 .A MAJANDUSAASTA ARUANDE BILANSI JA SELLE LISADE VASTAVUS NÕUETELE...............................................................11 KOKKUVÕTE.............................................................................................................

Kategoriseerimata
Ehitusfirma põhivara arvestus-Investeeringud põhivarasse
12
doc

Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse.

Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil

Majandus
eksami Konspekt
10
pdf

eksami Konspekt

1. Immateriaalne põhivara (vt RTJ 5) Immateriaalse põhivara näideteks on arvuti tarkvara, kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, kliendinimekirjad, kvoodid ja muud sarnased varad. Teatud juhtudel võib vara omada nii materiaalse põhivara kui immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem. Näiteks arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul kui arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks. Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis ainult juhul, kui: • objekt on ettevõtte poolt kontrollitav; • on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu; • objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. • P.S ka arenguväljaminekud, millel eraldi reeglid Arvelevõtmine: Immateriaalne põhiva

Finantsarvestus
Finantsraamatupidamise põhimõisted
48
docx

Finantsraamatupidamise põhimõisted

Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja

Raamatupidamine
Majandusarvestuse KT
7
pdf

Majandusarvestuse KT

Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust nt. 10111-kassa kontoris, 10112-

Arendustegevus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun