Elektrimaterjalid Töö nr. 4 Magnetmaterjalid Juhendaja: Üliõpilased: Rühm: AAVB41 Tallinn 2014 1. Töö eesmärk [1] Tutvumine magnetmaterjalide põhiliste karakteristikutega ja nende määramise meetoditega. 2. Töö programm [ 1 ] 1. Tutvuda töö teoreetiliste alustega. 2. Kontrollida mõõteseadme korrasolekut. 3. Mõõta vajalikud andmed kõverate B = (f) H ja µ ~ = f ( H ) kujundamiseks. 4. Kanda paberile hüstereesisilmused maksimaalse magnetvälja tugevuse juures erikadude ja koertsitiivjõu leidmiseks. 5. Koostada aruanne, mis sisaldaks: a. mõõteseadme skeemi, b. proovitavate materjalide kirjelduse, c. vajalikud arvutused koos valemitega, d. tulemuste kokkuvõtte tabelina (nt: Hmax, Bmax, Hc, Br, µmax, p1, p2) e. töö tulemuste graafikud ning f. töö tulemuste analüüsi ja saadud andmete võrdluse kirjandus...
Magneetimise efektid: 1) demoeenide kasv.; 2) domeenide magnetmomentide pöördumine välise välja suunda.---- Kui need lõppevad, siis saavutatakse küllastus. Välise magnetvälja perioodilisel muutumisel tekib nn hüstereesisilmus- iseloomustavad parameetrid on küllastusinduktsioon, jääkinduktsioon, koertsitiivjõud. Ferrimagneetiukud erinevad ferromaganetitest, sest osa spinne on vastupidises suunas ja magnetmomendid väiksemad- nim ferriiitideks. Esindaja magnetiit Fe2O3. 30.Magnetmaterjalid. Ferromagnetid on Fe, Co, Ni. Ferrimagnetid on ferriidid. Magnatmaterjalid jaotatakse magnetilselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks- erinevus hüstereesisilmuses. Magnatiliselt phmetel on see kitsas ja suur magnetiline läbitavus, küvadel aga väike magnetiline läbitavus. Magnetiliselt pehmed materjalid- kasutatakse vahelduvas magnetväljas. Esinevad energia kaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siiis on vaja suurema eritakistusega materjale. Materjalid:
1. Metallid ............................................................................ 3 2. Materjalide omadused ............................................................ 4 3. Teras ............................................................................... 5 4. Malmid .............................................................................. 5 5. Plastid ............................................................................................. 6 6. Magnetmaterjalid ................................................................... 7 7. Vask ja vasesulamid ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... .... .... ... .... .... .. .. 7 8. Plastid ................................................................................. 9 9. Klaas .................................................................................. 12 10. Värvid ............................................................................... 13 1. Metallid 1
sulgub sisselülitamisel esimesena. 6. Hõbe kontaktmaterjali omadused? Plussid Hea elektri- ja soojusjuht Väike kontakttakistus Väikeste voolude puhul kulumiskindel. Odavaim väärismetall kontaktide jaoks Miinused Tundlik väävli suhtes Väike kaarekindlus Saab kasutada väikeste voolude puhul (Kuni 20 amprit) 7. Magnet pehme terase omadused ja kasutusala? Pehmed magnetmaterjalid (raud, pehme teras). Nende materjalidega on võimalik saada suurt magnetvoo tihedust suhteliselt väikese magnetvälja tugevuse juures, kuid seejuures magneetuvad nad kergesti lahti. Pehmeid magnetmaterjale kasutatakse seal, kus on tegemist perioodilise ümbermagneetimisega nagu elektromagnetite südamikena. Pehmeid magnetmaterjale iseloomustab kitsas hüstereesisilmus. Trahvode südamikud EL.Mootori rootor , Asünkroon mootori staator:
6. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega. 7. Mis on aatomite elektronegatiivsus? Kahe aatomi ühinemisel üks elektron annab elektroni ära ja teine saab selle endale. Seda elementi mille aatom saab elektron, nimetatakse elektronegatiivseks. Elektronegatiivsed elemendid on enamasti mittemetallid. 8. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste põhjal. Mittemagnet materjalid ja magnetmaterjalid Mittemagnet materjalideks nimetatakse aineid mille magneetiline läbitavus on 1 Selle alla kuuluvad Diamagneetikud, Paramagneetikud, Antiderromagneetikud Diamagneetikutel puudub püsiv magnetmoment, paramagneetikutes on püsiv magnetmoment olemas, kuid see on juhusliku suunaga, antiferromagneetikutes esinevad püsiva magnetmomendi piirkonnad, kus magnetmomendid on orienteeritud antiparalleelselt. Magnetmaterjalideks loetakse selliseid aineid mille magneetiline läbitavus on >>1
Nahksisu ise on üks luksusliku auto põhitunnuseid. Odavama klassi tootjad proovivad lehma kehakatet asendada kunstnahaga, aga tulemus ei ole alati kõige parem. Lisaks nahale valmistatakse istmekatteid ka veluurist, sametist ning muust materjalist. Pulbermaterjalid Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moodustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnetmaterjalid, poorsed materjalid, kermised, rasksulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus ca 2/3. Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõikeriistadest ja kaevandustööriistadest. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tavaliste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks iseärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasutusala
samaaegselt omama väikest elektritakistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), keevitumiskindlust, samuti keemilist ja mehaanilist vastupidavust. Ükski metall ega kee keemiline ühend ei täida kõiki eelnimetatud nõudeid. Kõiki nõudeid on võimalik täita komposiit- materjale, näiteks Ag-Mo, Ag-C, Cu-C jt., kasutades. Avatavate ja liugkontaktide valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale. Magnetmaterjalid liigitatakse pehme- ja kõvamagnetmaterjalideks. Toodetakse nii traditsioonilise koostisega pulbermagnetmaterjale, mida saab toota tavatehnoloogiaid kasutades (valu, survega töötlemine), kui ka ainuüksi pulbermetallurgiale iseloomulikke pulbermagnetmaterjale. Viimaste hulka kuuluvad näiteks
kasutatakse? Vask: Valgevask, Uushõbedaks e. alpakaks, pronksid. Vask oli kaua aega põhiline juhtmematerjal ning praegugi eelistatakse teda teistele materjalidele tema väikese elektritakistuse, küllaldase mehaanilise tugevuse, korrosioonikindluse jne. tõttu 46.Millised on vase, tina, tsingi, nikli, volframi, ja hõbeda kasutusalad ning kasutusviis ehedal kujul elektritehnikas? Kasutatakse elektrilampides ja elektronseadmeis, samuti kontaktide materjalina. MAGNETMATERJALID 47.Nimetage magnetmaterjalide liigid, kasutusalad ja neid iseloomustavad parameetrid? Kirjeldage magnet hüstereesisilmust? 1.)Pehmemagnetmaterjalid, kasutatakse magnetjuhtidena, eriti vahelduvvoolu korral, kuna peale ümbermagneetimiskadude sõltuvad kaod ka ümber- magneetimise sagedusest ja vahelduvvoolu võrgu seadmetest, trafodes,releedes. on kitsas hüstereesisilmus (väike koert- sitiivjõud HC < 400 A/m) , suur magnetiline läbitavus.
Dipoolsete molekulide orienteerumisega 7. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste elektriväljas kaasneb sisehõõrdumine ning seega põhjal. energiakadu. Temperatuuril, mil viskoosus on Materjalid jagunevad magnetiliste omaduste väga suur, ei saa molekulid orienteeruda ning põhjal: seega kaod puuduvad. Samuti kõrgel 1. magnetmaterjalid (>>1) : temperatuuril, kui viskoosus on väga madal, ferromagneetikud, ferrimagneetikud saavad molekulid orienteeruda sisehõõrdejõudusid ületamata. Seega on dipoolpolarisatsiooni kaod 2. Mittemagnetmaterjalid (=1) : mingil vahepealsel temperatuuril suurimad. diamagneetikud, paramagneetikud ja
ülekandumisena; 2)vabade elektronide energia plekandumisena. Metallidel on peamine ülekandemehhanism vabade elektronide abil. Metallide soojusjuhtivus on suurim. 24.Ferromagnetism ja ferrimagnetism. on vaakumi magnetiline läbitavus. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille r >> 1. 2) paramagneetikud, mille r 1 3) diamagneetikud, mille r 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad
Flag question Question text Aheraine ja tuha eraldamiseks malmi tootmisel kasutatakse Select one: a. räbu b. räbustit c. ferrosulameid d. rauamaaki Question 37 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Terase "keemisel" eraldub Select one: a. P b. Mn c. Si d. C Question 38 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milliste metallide baasil valmistatakse pehmed magnetmaterjalid? Select one: a. aluminiumi ja nikli baasil b. nikli ja kobalti baasil c. nikli ja raua baasil d. alumiiniumi ja räni baasil Question 39 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Rauamaakidest suurima rauasisaldusega on Select one: a. limoniit 2Fe2O3·3H2O b. hematiit Fe2O3 c. sideriit FeCO3 d. magnetiit Fe3O4 Question 40 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Küsimuse tekst Toorvase saamisel on lõppetapiks Vali üks: a. flotatsioon b. õhuga läbipuhumine konverteris c. elektrolüüs d. särdamine Küsimus 10 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Raua redutseerimine maagist tehakse Vali üks: a. CO2 b. CO c. CaO osalusel d. N2 Küsimus 11 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliste metallide baasil valmistatakse pehmed magnetmaterjalid? Vali üks: a. nikli ja kobalti baasil b. aluminiumi ja nikli baasil c. raua ja räni baasil d. alumiiniumi ja räni baasil Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Vali üks: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir c. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus d. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine Küsimus 13 Valmis
o dielektrikud ehk elektrilised isolaator materjalid (isolaatorid, kondensaatorid); o pooljuhid (võimendid, alaldid, mittelineaarsed takistid); o pehmemagnetmaterjalid (raadiotehnilised ja elektrimootorite detailid ning trafode ja releede südamikud); o kõvamagnetmaterjalid (püsimagnetid, alalisvoolu masinates, side-ja kõrgsagedusvoolu seadmetes). Samal ajal võivad magnetmaterjalid olla elektrijuhid, pooljuhid või ülijuhid. Kasutuskoht määrab valitava materjali vajalikud omadused. Elektrijuhid on tavaliselt metallid või nende sulamid võimalikult väikese elektrilise eritakistuse, piisava mehaaniliste tugevuste, kõvaduste ja vajalike füüsikalis-keemiliste omadustega nagu korrosiooni-, kuumus- ning ilmastikukindlus. Neid kasutatakse kontakt-, juhtmematerjalina ja mähistraadina. Dielektrikud tahked (mittemetallid), vedelad ja
mõõtmete ja massi vähendamine sides ja infotehnoloogias, töötamine raskendatud tingimustes (erinevad temperatuurid,kiirgused jms) esitavad järjest rangemaid nõudmisi elektrimaterjalidele ja nõuavad uute materjalide väljatöötamist ning evitamist. Oluline on ka majanduslik külg, materjali valik, mis võimaldaks antud tehnilistele tingimustele vastava kõige optimaalsema lahenduse. Klassikaliselt jagunevad elektrimaterjalid: dielektrikud (isoleermaterjalid), pooljuhid, elektrijuhid, magnetmaterjalid. Lisaks on tänapäeval lisandunud elektrimaterjale, mis omadustelt kuuluvad mitmesse liiki või ei sobi üldse varasemalt antud klassikalise klassifikatsiooniga. Käesolevad töös annan ülevaate dielektrikutest ehk (elektri)isoleermaterjalidest.Mõiste dielektrik on siiski mõnevõrra laiem mõiste,kuna lisaks isoleermaterjalidele kuuluvad sinna ka näiteks elektreedid ja piesoelektrikud. 1.DIELEKTRIKUD 1.1 Elektrilised põhiomadused
kergesti. Mõned tanniidid on värvilised ning neid kasutatakse vesi-või etanoollahuste kujul puidupeitsidena puidu värvimiseks ning on ka antioksüdandid ning bioaktiivsed. Vaikhapped ja terpeenid esinevad enamasti koos vaigus(enamasti okaspuudes) ja kujutab endast paljude vees lahustumatute ühendite poolvedelat segu. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused(sellest koosneb nt viiruk). Vaik nt mürr ning draakonipuu vaik. (Magnetmaterjalid on ferromagneetikud, mis säilivad oma magnetvälja välisvälja puudumisel (Fe, Co, Ni). Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega, kuid nendest ei saa teha püsimagneteid. Head materjalid trafode, mootorite, generaatorite südamike valmistamiseks. Kuni 4,5% Si feriiti stabiliseerimiseks. Kõvad säilitavad püsimagneti omadused pika aja vältelMagniko Fe + (24%), Ni (14%), Al (8%), Cu (3%).) Magnetmaterjalid sisaldavad põhikomponendina rauda. Pehmed magnetmaterjalid
kindlad füüsikalis-keemilised omadused. Tahkeid dielektrikuid kasutatakse lisaks ka kinnitus- ja kaldeelementidena. Vedelaid ja gaasilisi dielektrikuid kasutatkse ka jahutus ja elektrikaare kustutuskeskkonnana. Materjalide klassifikatsioon Pooljuhid (diood, transistor, türistor jm) juhtivuse poolest asuvad juhtide ja dielektrikute vahel, juhtivus sõltub välistest teguritest (valgustugevus, temperatuur). kasutatakse räni ja germaaniumi kristelle. Magnetmaterjalid magnetpehmed ja magnetiliselt kõvad materjalid. kasutatakse raadiotehnikas, valmistatakse südamikke trafodele, kasutatakse püsimagnetitena. neid iseloomustab suhteline magnetiline läbitavus . jagunevad ferro, ferri ja antiferromagneetikuteks. Räni diood Materjalide klassifikatsioon Konstruktsiooni materjalide kasutusvaldkond sõltub nende: mehaanilistest omadustest: tugevus, kõvadus ja elastsus, füüsikalis-keemilistest omadustest:
Ferrimagneetikud erinevad ferromagneetikutest selle poolest, et neis on osa spinne orienteeritud vastupidises suunas ja nende magnetmomendid on väiksemad. Neid nimetatakse ferriitideks. Tüüpiline esindaja on magnetiit.Nende μ ja Bs on veidi väiksemad kui ferromagneetikutel. Magnetilised omadused sõltuvad temperatuurist. Ülalpool teatud temperatuuri ferromagnetilised omadused kaovad, kuna domeenide struktuur kaob. 21. Magnetmaterjalid. Magnetiliselt pehmed ja kõvad materjalid, nende omadused ja kasutamine. Tüüpilised ferromagneetilised materjalid on Fe, Co ja Ni. Mitmed keraamilised materjalid on ferrimagneetikud. Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on hüstereesisilmuses. Magnetiliselt pehme materjali hüstereesisilmus on kitsas, neil on suur μ ja väike Hc. Magnetiliselt kõvadel on väiksem μ ja suurem Hc.
Ferromagneetikute magnetilised omadused sõltuvad temperatuurist ja mingil temperatuuril (TCurie) magnetilised omadused kaovad. Omaette rühma ferromagneetikute hulgas moodustavad ferrimagneetikud ehk ferriidid. Neil on domeenides spinnid orienteeritud kahes antiparalleelses suunas. Selle tõttu on neil väiksem B s ja r. Ka nende eritakistus on tunduvalt suurem, kuna nad on sisuliselt pooljuhid. 4.2 Tavalised magnetmaterjalid, nende omadused ja kasutamine Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja kõvadeks. Magnetiliselt pehmetel materjalidel on väike Hc (kitsas hüstereesisilmus) ja suur magnetiline läbitavus r. Magnetiliselt kõvadel materjalidel on suur Hc (lai hüstereesisilmus) ja väiksem magnetiline läbitavus. Vastavad hüstereesisilmused on esitatud joonisel 4.4. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode, elektromagnetite ja poolide südamikud)
remondi- ja hooldustöödel käsutatavaid materjale. Otstarbest lähtudes võib need liigitada isoleer-, juhtme-, pooljuht-, magnet-, konstruktsiooni- ja abimaterjalideks. Kasutuskoht määrab reeglina ara ka nende vajalikud omadused.Isoleermaterjalidel peab olema eelkõige suur elektritakistus, küllaldane temperatuuri- ja niiskusekindlus, samuti mehaaniline tugevus. Klassikaliselt jagunevad elektrimaterjalid: dielektrikud (isoleermaterjalid), pooljuhid, elektrijuhid, magnetmaterjalid. Lisaks on tänapäeval lisandunud elektrimaterjale, mis omadustelt kuuluvad mitmesse liiki või ei sobi üldse varasemalt antud klassikalise klassifikatsiooniga. ISOLEERMATERJALID Isoleermaterjalide liigitus Isoleermaterjalideks ehk dielektrikuteks nimetatakse materjale, mida käsutatakse elektriseadmeis erineva potentsiaaliga osade eraldamiseks (isoleerimiseks). Agregaatoleku (olekuvormi) järgi tehakse vahet gaasiliste, vedelate ja tahkete isoleer-
Kui sulametalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, sadeneb C välja kerajate moodustistena (struktuurilt sarnane tempermalmile). Tekib ülitugev malm, mis on ka piisavalt plasiline. Tõmbetugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele, kuid odavam. Kasutatakse näiteks mootorite klappide, pumpade korpuste, hammasrataste jm valmistamiseks. 7.1.3 Muud raua sulamid Peale terase ja malmi kasutatakse ka teisi sulameid, kus raud on enamuskomponent. Näiteks Fe ja Ni sulamid (permalloidid) on magnetmaterjalid. Fe, Al ja Si sulamid (alsiferid) on suure takistusega, kasutatakse küttelementide valmistamiseks. 10. Vask ja alumiinium, nende sulamid. Puhas vask on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, kuid samal ajal väga pehme ja plastiline (tõmbetugevus 220 MPa). Puhast vaske saab elektrolüüsi teel. Väga hästi külmalt töödeldav ja korrosioonikindel. Puhtal kujul kasutamist takistabki pehmus. Termilise töötlemisega mehaanilisi omadusi ei saa parandada. Seda
Termoisolatsiooniks kasutatavatel materjalidel peab olema võimalikult väike soojusjuhtivus. 19. Ferromagnetism ja ferrimagnetism (11.2.1), antud joon 11-5 ja 11-7 Välist magnetvälja iseloomustab magnetvälja tugevus H. Magnetvälja materjali sees iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille r >>1 2) paramagneetikud, mille r 1 3) diamagneetikud, mille r 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt (joon 13-4). Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub.
Termoisolatsiooniks kasutatavatel materjalidel peab olema võimalikult väike soojusjuhtivus. 20. Ferromagnetism ja ferrimagnetism (11.2.1), antud joon 11-5 ja 11-7 Välist magnetvälja iseloomustab magnetvälja tugevus H. Magnetvälja materjali sees iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille r >>1 2) paramagneetikud, mille r 1 3) diamagneetikud, mille r 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt (joon 13-4). Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub.
magnetvälja tugevus avaldub: H= n I/ l, A/ m Kus n pooli keerdude arv; I voolutugevus, A; L pooli pikkus, m. Magnetvälja materjali sees iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B: B = µ H, T(tesla) kus materjali magnetiline läbitavus (H/m). Tavaliselt kasutatakse suhtelist magnetilist läbitavust: µr = µ/ µ0 kus 0 on vaakumi magnetiline läbitavus. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille µr >>1 2) paramagneetikud, mille µr 1 3) diamagneetikud, mille µr 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt. Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24
takistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), keevitumiskindlust, samuti keemilist ja meh-aanilist vastupidavust. Ükski metall ega keemiline ühend ei täida kõiki eelnimetatud nõudeid. Kõiki nõudeid on võimalik täita komposiitmaterjale, näiteks Ag- Mo, Ag-C, Cu-C jt., kasutades. Avatavate ja liugkontaktide valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale. Magnetmaterjalid liigitatakse pehme- ja kõvamagnetmaterjalideks. Toodetakse nii traditsioo-nilise koostisega pulbermagnetmaterjale, mida saab toota tavatehnoloogiaid kasutades (valu, survega tööt- lemine), kui ka ainuüksi pulbermetallurgiale ise-loomulikke pulbermagnetmaterjale. Viimaste hulka kuu- luvad näiteks ferriidid MeOFe2O3, kus MeO tä-histab eri metallide oksiide (NiO, MgO, BaO, ZnO jt.). Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W, Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning
...................... 74 3.2.2. Isoleermaterjalid ja nende kasutusala........................................................................................ 78 3.3. Pooljuhid ............................................................................................................................................ 83 3.4. Elektrijuhid ......................................................................................................................................... 84 3.5. Magnetmaterjalid ............................................................................................................................... 85 SISSEJUHATUS Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Miks ühe saega saab saagida isegi metalli, aga Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest teine nürineb juba kõva tammepuu saagimisel? sõnast materia, mis tähendabki ainet. Milline terasemark võtta, kui jalgratta esirattale oleks
Domeenide korrastatus info salvestamisel magnetlindile või -kettale. Domeenide mõõtmed ja salvestatava info maht. Magnetpea signaalide diskreetimine RZ- koodis. Magnetoptiline Kerri efekt ja sellega seotud mälu. Domeenide orientatsioon magnetoptilises mälumaterjalis. Curie temperatuur ja materjali oleku muutuste kasutamine info salvestamisel. Magnetoptilise mälu kirjutamise ja lugemise skeem. <-- autor: Felipe --> Magnetmaterjali hüsterees teatud magnetmaterjalid koosnevad väikestest mag. osadest, (doomenitest rühm molekule, mille magnetmomendid on ühesuunalised) mida välise magnetvälja mõju saab muuta doomenite orientatsioon. Info salvestamisel magnetlindile domeenide orientatsioon muudetakse suunaga piki magnetlinti. Magnetpartiklide mõõtmed erineva kvaliteediga magnetmaterjalides mida kvaliteetsem magnet, seda väiksem domeenide mõõde. RZ digitaalsignaal Tegemist on kodeerimismeetodiga, mis kasutab magnetlinti,
annaabi.ee 
