Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused (7)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

1. Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine.
-teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine* loodusgeograafia (füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg( kaartide analüüs).
2. Universum , galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust?
- Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks.
Päikesesüsteem –taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid , komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas . Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest.
3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest erinevad „Maa tüüpi“ planeedid ja nimeta need.
-Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Strutn, Uraan, Neptuun . Maa-tüüpi planeedid e kiviplaneedid on need, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest . Jupiteri sarnased planeedid on need, mis koosnevad põhiliselt gaasidest , kuid mille keskmeks võib olla mineraalne tuum. Maa-tüüpi planeedid on:Merkuur, Veenus, Maa ja Marss.
4. Päikesesüsteemi arvulisi karakteristikuid:
* Maa kaugus Päikesest - ligikaudu 150 miljonit km (8 valgusminutit) e 1 astronoomiline ühik.
* Päikese ja planeetide mõõtmed: *Päike(Läbimõõt 1,4 milj km, 109 Maa läbimõõtu),
*Merkuur(Päikesesüsteemi väikseim
Vasakule Paremale
Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #1 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #2 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #3 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #4 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #5 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #6 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #7 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #8 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 180 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ragnar Kalamets Õppematerjali autor
kordamisküsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia ­ tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia ­ tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia ­ asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenem

Maateadus
thumbnail
27
odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgnevate teadusharude ülesandeks on uurida üldisemates joontes Maa põhilisi sfääre: 1. meteoroloogia ja klimatoloogia (õhumasside teke+arenemine ajas ja ruumis) 2. bioloogia 3. geoloogia 4. hüdroloogia Üldmaateaduse koht teadussüsteemis - ??? 2.Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. 1.Uurib geograafilist sfääri kui maakera ja ümbritseva universumi osa, seejuures vaadeldakse väliseid (kosmilisi ja planetaarseid) ja sisemisi (Maast enesest tingitud ehk telluriaalseid) mõjusid nimetatud sfäärile. 2. Igasugust transformatsiooni geograafilises sfääris. 3. Geograafilise sfääri ehitust+struktuuri+geosfääride koosmõju. 4. Uurib aine, energia ja informatsiooni ringkäigu kõige üldisemaid seaduspärasusi geograafilises sfääris. 5

Maateadus
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia
thumbnail
12
rtf

Geograafia - üldmaateadus

Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). 2) MILLINE? - Vasta

Geograafia
thumbnail
6
docx

Geograafia eksami kordamine - mõisted

GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor ­ Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö ­ maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum ­ Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam ­ maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma ­ Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava ­ vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi ­ pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate ­ aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn ­ mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hiidrah

Geograafia
thumbnail
17
docx

Maateaduse alused

Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt ­ maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal min

Geograafia
thumbnail
30
doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantu

Geograafia
thumbnail
15
doc

MAATEADUS

41. Inimmõju jõgede seisundile, hüporeilised tsoonid Rikutus ­ tammid ja kanaliseeritus, kuivendus. Põllumajanduses kasutatakse palju väetisi, mis põhjustavad veekogude eutrofeerumist Hüporeilised tsoonid ­ pinnavesi kaob ja veetase langeb hüporeilises tsoonis. 42. Kliima, kliima klassifikatsioonid Kliima ­ maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikajaline ilmastikureziim ) antud kohas või piirkonnas Kliima klassifikatsioonide alused: a)Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte järgi (Köppen) b) Õhumasside alusel (Strahler) c) Mullaveebilansi alusel (Thornthwaite) 43. Kliima tüübid ja nende iseloomustus Ekvatoriaalne vöönd: 10N ­ 10S niiske ekv ­ aastasademetesumma on tavaliselt üle 2500mm, õhutemperatuur on aastaringselt ca 27-28C, Öö on troopika talv. Vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe ja niiskust palju ­ suur produktsioon, muldkate paks aga orgaanika ja toitainete vaene, palju

Geograafia




Kommentaarid (7)

Cink profiilipilt
Cink: Kenalt sisukas aga selleks aastaks on kordamisküsimuste nimekiri kahjuks mahukamaks läinud.
20:19 25-12-2012
Olen.Helen profiilipilt
Olen.Helen: Väga hea materjal.
19:07 12-12-2011
p2nta17 profiilipilt
p2nta17: Väga hea materjal.
21:41 18-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun