Maasoojusenergia Koostajad: Siim Mägi Mirko Nordström Rühm: KK109 Juhendaja: H. Tosso 2011 Mis on energia? Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. Tähiseks on E Ühikuks on SI-süsteemis 1 dzaul Maasoojuspump Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu külmkapp, aga vastupidi. Soojuspumbad võivad suvel töötada ka ruumide jahutajatena. Maasoojuspump koosneb... ...maasoojusvahetist ...soojuspump ...soojuse/jahutuse jaotussüsteem ...soojustus- jahutusaine Maakollektor Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku abil. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle
................................................................................................. 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk Õhksoojuspumbad................................................................................................... 8 4.2 Õhk vesi soojuspumbad.................................................................................................. 9 4.3 Maasoojuspump .............................................................................................................. 10 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 11 6. Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 12
http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1318&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da Soojuspumbad Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4. Saadud soojusenergia juhitakse torustiku abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, ...
....................................................................................................11 Dimensioneerimine...............................................................................................................12 Vastavus kliimaoludele.........................................................................................................12 MAASOOJUSPUMP................................................................................................................13 Maasoojuspump ehk maaküte on energiasäästlik ja keskkonnasõbralik..............................13 Maasoojuspumpade eelised:.................................................................................................13 Maasoojusenergia liigid........................................................................................................14 Maakollektor.....................................................................................................................14
elektrikütte süsteem on usaldusväärne elektrikütet ei pea kogu aeg valvama elektriküttesüsteem võtab vähe ruumi. Elektrikütte miinused: konvektorite ja puhuritega kütmine võib tekitada ruumis üsna ebatervisliku sisekliima, alginvesteering on küll odav, kuid edaspidi võib elektriküte nii mõnestki teisest küttesüsteemist kallimaks osutuda, pikema voolukatkestuse korral ei saa kuidagi tuba soojaks Soojuspumbad Maasoojuspump Õhusoojuspump Maasoojuspump Soojuspumba eelised Soojuspumba suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööjaotus Soojuspumbas puudub soojuse tootmisel põlemisprotsess Ei ole vajadust ehitada katlamaja koos eraldi sissepääsu, korstna ja mahutiga. 100% automatiseeritud Süsteem on peaaegu hooldevaba. Tuleohutu. Töökindel. Pikaealine. Ökonoomne. Maasoojuspumba puudused Suhteliselt suur alginvesteering.
KOIGI KOOL Referaat SOOJUSPUMBAD Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Arvo Kangas KOIGI 2012 Sisukord Soojuspumbad............................................................................................................................... Maasoojuspump......................................................................................................................... Õhksoojuspump e. konditsioneer................................................................................................ Õhk-vesi soojuspump................................................................................................................. COP.........................................................................................................
Vedel, madalarõhu all 12. Mis seisus on külmutusagents aurustist ära minnes ja kompressorisse jõuded? Aurustunud, madalarõhu all 13. Mis seisus on külmutusagendts kompressorist ära minnes ja kondensaatorisse jõuded? Kuumutatuna, kõrge rõhuga 14. Mis seisus on külmutusagents kondensaatorist ära minnes ja paisuventiili jõuded? Vedelikuna, madalarõhuga 15. Kuidas liigitatakse soojuspumpasid? Õhk-õhk, õhk esi, vesi-vesi, maasoojuspump 16. Mis on COP, ning mis ta teeb? Küttevõimsus. Mitu korda rohkem kulutab ta kütmisele kui enda töötamis võimsusele ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMP 17. Kust võtab õhk-õhk soojuspump oma sooja? välisõhust 18. Mida soendab õhk-õhk soojuspump? Soojuspumpa ruumipaigaldavat osa 19. Millest osadest koonseb Õhk-Õhk soojuspimp? Välisosa mis paigaltatakse majavälis seinale ja siseosa mis paigaldatakse ruumi seinale 20
Fourth level Fifth level Milleks kasutatakse? Keskkonna jahutamiseks (nt. külmik, kliimaseade) Keskkonna soojendamiseks (nt. põrandaküte) Ajalugu 1748 kunstlik külmkapp; 1834 töötav külmkapp; 1852 soojuspumba teooria; 1855-57 esimene soojuspump; 1940 esimene maasoojuspump. Kuidas töötab? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näiteks õhksoojuspump · Ökonoomne. · Talvel soe õhk väljast tuppa, suvel soe õhk toast välja. Click to edit Master text styles Second level
Esitlus soojuspumbad Tallinn 2013 Sissejuhatus 1. soojuspumba töö põhimõte 2. soojuspumpadest üldiselt 3. soojuspumpade lühiiseloomustus 4. õhk-õhk soojuspumbad 4.1 õhk-vesi soojuspumbad 5. maasoojuspump 6. kokkuvõte 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp -
................................................................................ 8 1.4 Päikeseküte......................................................................................................................10 1.5 Soojuspumbad.................................................................................................................12 1.6.1 Õhksoojuspump....................................................................................................... 13 1.6.2 Maasoojuspump....................................................................................................... 14 1.6.3 Ventilisatsioonisoojuspump.....................................................................................15 UURIMUS................................................................................................................................ 16 2.1 Välistemperatuuri mõju küttekulule................................................................................16 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Autor: Taavi Tammekivi Matrikli nr: 092583 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Sügis 2010 Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Hoone plaan M 1:50 2.Lõige 1-1 M 1:50 3.Lõige 2-2 M 1:50 4.Hoone vaade M 1: 50 5. Sõlm S1 M 1:20 6.Sõlm S2 ...
Hoones on loomulik ventilatsioon, köögis ja märgades ruumides on lisaks sundventilatsioon. Veevarustuseks on ette nähtud puurkaev. Vee kogus 1 5 m³ ööpäevas. Tarbevee soojendamiseks paigaldada 250 l boiler Prantsusmaa firmalt State. Reoveed juhitakse krundil asuvasse 10 m³ reovee kogumis ja settekaevu, mida tuleb regulaarselt tühjendada. Küttesüsteemiks on ette nähtud põranda sisse paigaldatud küttetorud, mida varustab soojaenergiaga maasoojuspump. Elamu elektrivõrguga liitumispunkt asub krundi piiril, peakilp paigaldatakse välisukse kõrvale, selleks ette nähtud süvendisse seinas. 11 1.3.8. Asendiplaani skeem. Eksplikatsioon: 1 projekteeritav eramu 2 prügikonteiner 12 2. Graafiline osa. Jooniste loetelu: Leht Joonise nimetus 1 Asendiplaani skeem (1:400) 2 1. korruse plaan (1:50) 3 2
õhulekkearv 85 % esialgsest; soojustagastiga mehaaniline ventilatsioon: temperatuuri suhtarv 0,8, ventilatsioonisüsteemi ventilaatori erivõimsus 2,0 W/(l/s), õhuvooluhulk suurem: üldõhuvahetus 0,42 l/(s·m2) või elu- ja magamistoad 1,0 l/(s·m2); hoonepiirete hoolikas tihendamine: õhulekkearv 50 % esialgsest; küttesüsteemi mõju: o ahiküte, o otsene elekterküte (radiaatorid); o maasoojuspump (põrandaküte); 8.3 Energiaarvutuste tulemused Et selgitada välja üksikute renoveerimismeetmete mõju hoone energiatõhususele ning ruumide kütte- ja ventilatsiooniõhu soojendamise energia erikasutus, on hoone ehitusjärgse olukorra energiakulu (variant 0, sisekliima klass III) võrreldud ainult ühe renoveerimismeetme mõjuga (ventilatsiooni renoveerimisel ka sisekliima klass II). Energiatõhususe muutumist on võrreldud elamu ehitusjärgse olukorraga tema standardkasutusel.
katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti õhkupidavaks.); Tehnosüsteemidele; Küttesüsteemidele; Energiavarustusele; 37 Hoone välispiirete summaarne soojaerikadu köetava pinna ruutmeetri kohta ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi: 1) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on maasoojuspump 1,8 W/(m2·K); 2) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on õhk-vesi soojuspump 1,6 W/(m2·K); 3) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on puidupelletikütusel katel 1,2 W/(m2·K); 4) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on kaugküte 1,2 W/(m2·K);
kondenseerudes annab selle ära. Külmakandjana kasutatakse tavaliselt halogeenitud süsivesinikke. Soojapumba kasutamise eelduseks on sobiv soojaallikas, selleks võib olla: Välis- või heitõhk Pinnas Päiksekiirgus Tööstuse heitvesi Põhjavesi Liigid: 63 Õhk-õhk soojuspump (kasutatakse alternatiivkütteks) Ventilatsiooni soojuspump Maasoojuspump (kasutatakse põhikütteks) Maa-ventilatsiooni soojuspump Õhk-vesi soojuspump (kasutatakse põhikütteks) Vesi-vesi soojuspump (kasutatakse põhikütteks) Soojuspumbad leiavad kasutust nii eramajades, kui ka ühiskondlikes hoonetes nagu koolid ja lasteaiad. Tasapisi hakatakse (õhk-õhk)soojuspumpasid kasutama ka korterites. Soojuspumbad nõuavad mõneti suuremat investeeringut süsteemi väljaehitamisel, kuid
õhk-vesi soojuspump: kütte sooja vee ja sooja tarbevee valmistamine toimub õhkvesi soojuspumbaga, ruumide küte on radiaatoritega, mehaanilise sissepuhke ventilatsiooniõhu soojendamine elektriküttekehaga, värskeõhuklappidega ventilatsiooni korral toimub õhu soojendamine ruumi küttega. Maasoojuspump- lahendust ei ole väikeste kruntide tõttu arvestatud. Suuremate kruntide korral on maasoojuspump kindlasti arvestatav alternatiiv; elekterküte: sooja tarbevee valmistamiseks kasutatakse elektriküttekehaga mahtveesoojendeid, ruumide küte elektriradiaatoritega, mehaanilise sissepuhke ventilatsiooniõhu soojendamine elektriküttekehaga, värskeõhuklappidega ventilatsiooni korral toimub õhu soojendamine ruumi küttega. Pärast hoonete standardkasutusele viimist on tehtud energiaarvutused erinevate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
