5. 6. Kutsed vormistatakse paberile ja saadetakse need laiali kaks nädalat enne vastuvõttu. 7. Menüüs on palju erinevaid suupisteid, mida saab kiirelt süüa ja need kõik on rootsi laua stiilis lauas. 8. Vastuvõturuumis on seintel ahviplakatid 9. Õpilased hakkavad kell 17.00 saali sisenema klasside järjestuses. Direktor kätleb kõiki. Direktori kõne kui kõik on saalis. Jagatakse kingitused kutsutud külalistele. Esinemised ja samal ajal võimalik süüa. Lõpukõne. 10. Igaüks tuleb ise omal vabal valikul kuna transporti ei ole. 11. Vastuvõtt alustatakse kõnega. 12. Räägitakse palju anekdoote. 13. Lõpukõnega lõpetatakse vastuvõtt. 14. Imelike sündumste toime tulekuks on kõrval ruumis kriisikomisjon. Liikmed: Mattias Abram, Aare Kartau ja Kristo Karbus
Lõpukõne Kallid lõpetajad ja lugupeetud kohalviibijad, oleme siia kogunenud, et meie abituriendid saaksid alustada uut peatükki oma elus. Koolitee ei ole olnud lihtne, kui teie suutsite vaatamata sellele iseendaks jääda. Te alustasite seda pikka teekonda 12 aastat tagasi, te õppisite ja arenesite ning saite nendeks, kes olete praegu. Veel natuke olla ja ringi vahtida... Veel natuke tohtida, tahta ja teha... Veel natuke kuskil pool ringi jahtida... Veel oodata koitu - veel oodata eha! Veel tuulel ja tormil lasta end räsida, veel seista päikeses ja vihmavees, veel nutust ja naerust pilgeni väsida, veel kellekski saada maailma ees! Inimene on siis õnnelik, kui tal on oma tee, mida mööda käia, oma täht, mille poole püüelda ja unistused, mille täitumise nimel tegutseda. Loodame, et olete leidnud selle teeotsa, mida mööda minema hakata, et kusagil pilvepiiril särab teie jaoks täheke, mille poo...
Kooliaasta lõpukõne Armsad õpilased, õpetajad ning teised kohalviibijad! Taas on läinud mööda üks kooliaasta täis tarkusekogumist. Kindlasti oli ka pingeid, probleeme ja muresid, kuid loodan, et rõõmsatel sündmustel oli siiski ülekaal ning enamus teist jääb aastat meenutama naeratus näol. Meid ootab ees pikk ning loodetavasti soe suvi. Kasutagem seda puhkamiseks, kuna järgmisel aastal on tulemas väga suur sündmus- põhikooli lõpuaktus ning selleni jõudmiseks peab usinalt õppima ning palju eksameid sooritama. Sealhulgas ka sisseastumiseksameid teistesse koolidesse, mis tähendab, et mõningate klassikaaslastega jagate ühist kooliteed viimast aastat. Kuid asjal on ka helgem pool. Kindlasti leiate uute koolikaaslaste seast toredaid sõpru, kes teevad teie järgnevad õppeaastad sama meeldejäävaks. Rõõmsates koolipäevades on suur osa ka õpetajatel, kes kindlasti püüavad õppetööd lõbusalt edasiviia,kuid pe...
Lõpukõne lõpetajate poolt lõpetamisel. Lugupeetud külalised, Täna on meie jaoks oluline päev. Me lõpetame põhikooli ja jätame teineteisega hüvasti, selleks et oma eluga edasi minna. Üheksa aastat oleme teineteist toetanud ja aidanud. Oleme väga kokkuhoidev klass olnud. Mõned meist on tulnud meie sekka hiljem, kuid me võtsime neid lahkelt vastu . Meie klassis on erinevaid isikuid olnud: sportlased, kirjanikud ja lihtsalt head sõbrad. Oleme palju asju korda saatnud: käinud mitmel ekskursioonil, olümpiaadidel, kus saime head kohad. Meie klassis on ka mitmeid sportlasi olnud, kes tõid jalgpalliga ja saalihokiga meie kooli karikaid ja võite. Samuti on meie hulgas, need, kes osalesid ellujäämisoskuste maakondlikul võistlusel " Kaitse end ja aita teist!" ja toonud meie kooli 2 aastat järjest esimese koha. Oleme enda üle väga uhked. Õpetajatega on meil alati soojad suhted olnud. Nad ütlevad, et me jääme neile ka...
Põhikooli lõpukõne Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Uskumatu on mõelda, et juba oleme jõudnud lõpuklassi. Mäletan, kui alles 1. klassi tulime. Vingusime ja virisesime, et 9 klassi on pikk aeg, kuid kui nüüd järele mõelda, siis see aeg läks kohutavalt kiiresti. Nende põnevate aastate jooksul on meil olnud 3 suurepärast klassijuhatajat. Olen väga tänulik neile, et nad suutsid meid ja meie vingumisi kuidagi ära taluda. Kindlasti on nad ka osaliselt välja kujundanud meist inimesed, kes me praegu oleme. Muidugi olen ka suuresti tänulik kõikidele teistele õpetajatele ja koolitöötajatele, kes on ära kuulanud kõik meie protesteerimised ja muud ütlemised. Teiega, lõpetajad, olen veetnud kõige põnevamad aastad. Oleme saanud hakkama erinevate tegudega. Mõned head, mõned halvad, kuid nendest kõikidest on saanud fantastilised mälestused, mida aastate möödudes hea meenut...
Kooli lõpukõne Austatud vallavanem, kallid õpetajad ja direktor, head klassikaaslased, vanemad ning saalisviibijad. Täna on see päev kus lõppeb kool ning tuleb teha valikuid, tuleb astuda üle lävepaku. Üks elu etapp on läbitud. See hetk on samas magus ja ka kibe. Õpetajad on mõjutanud meie maailmavaadet ja kohelnud meid hästi isegi pärast lõhutud akent, katkist seina või pärast seda, kui oleme kogematta katki teinud teie isikliku vaasi. Aitäh neile ja teistele õpetajatele selle eest, et nad külvasid meisse tarkuse seemneid, millest kasvasid teadmised, millega elus edasi läheme. See hüvastijätt on ütlemata raske, sest viimased üheksa aastat oleme alati olnud koos ja toetanud üksteist. Kahjuks on meie read aja jooksul pisut hõrenenud, aga siin me seisame teie ees ja hakkame põhikooli lõpetama. Kahjuks lähevad mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja ne...
Lõpukõne lugupeetud õpetajad,kallid lõpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad on jõudnud kätte see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, peame jätma hüvasti meie kooli ja koolikaaslaste. Etapp, mis aitas kujundada meid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme ja mis andis teadmised elu alustamiseks, on läbi saanud. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on silmnähtavalt teie ees tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Hea meel on selle üle, et me kõik sooritasime eksamid väga heade tulemustega, mis tähen...
LÕPUKÕNE Austatud õpetajad, koolitöötajad ning mu kallid kursakaaslased. Oleme täna tähistamas üht toredat päeva. Nimelt lõpetamist. Kolm ja pool aastat kurja vaeva näinud, ajusid ragistanud ning viimaks finishini jõudnud. Mäletate meie esimest koolipäeva? Mina kül mitte. Kuid pole hullu! On muud mida meenutada. Näiteks. Kui paljud teist pidasid Rannarit ja Kaurit vendadeks esimesed paar nädalat? Mhh? Nali naljaks. Kuid ajame vähe tõsisemat juttu ka. Me oleme kaugele jõudnud. Palju läbi elanud ning seetõttu kiitust väärt. Ja ma ei mõtle ainult kursuslasi. Pean silmas kogu töötajaskonda. Me oleme koos naernud, pead murdnud, stressi talunud ja ehk isegi pisaraid valanud. Kõik see on meid ainult tugevamaks muutnud. Tee oli raske ning kurbusega pean teatama, üha raskemaks see tee meil läheb. Kuid mis ma halvast vatran, vaatleme ikka positiivset külge. Hariduse baas olemas. Kellel soov ja huvi. Võimalus ...
Keskkooli lõpukõne a. 1980. Lugupeetud õpetajad, õpilased ja külalised! On kätte jõudnud aeg, mil meie - tänavune abituurium, lõpetame keskkooli. Lubage klassikollektiivi nimel tänada Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteid ja meie valitsust aga samuti direktsiooni ja õpetajaid ning meie vanemaid, kes on meile võimaldanud hea hariduse. Lubame kasutada oma teadmisi ja oskusi NLKP XXVII kongressi otsuste elluviimiseks ja kommunismi ehitamiseks meie suurel kodumaal. Seltsimees Leonid Ilits Breznev ütles oma kõnes, et meie kodumaa helge tulevik on noorte kätes. Me lubame talle, et oleme meie eesseisva ülesande väärilised. Osad meist lähevad peale lõpetamist edasi õppima, osad asuvad tööle, kuid ikka on meie sihiks sotsialistliku majanduse õitseng. Lubame, et hakkame täitma ja ületama viisaastakute plaane. Lubame, et edestame kogutoodangu mahus USA majandust! Eestimaa noored ei taha olla vaikiv, ununev lehekülg...
Lõpukõne. Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja vanavanemad ning kõik sõbrad, sugulased ja tuttavad. Täna siin ja praegu ei oska ma pidada traditsioonilist lõpukõnet ,kuid lubage, et ma meenutan veidi olnut. EI OLE PAREMAID HALVEMAID AEGU ON ALLES HETK MILLES VIIBIME PRAEGU. Justkui liiga kiiresti on möödunud need 9 aastat- üks etapp Teie elus on läbitud, kuid oi kui palju on veel ees. Mõned ilusad hetked koos Teiega kallid lõpetajad meenuvad mulle: esimene koolipäev ja roosa seelik, mida ikka ja jälle vaja läheb, kiisu läks kõndima müts oli peas – Teie esimene ülesastumine siinsamas laval, siis helesiniste juustega Malviina ja Pieroo ning Buratino ning see ,et üks poiss küsis „ kas see ongi päris Malviina ?“ Te tulite, nägite ja võitsite. Me oskasime koos tantsida nii“ kalli- kalli“ t kui kaerajaani ning ega mustlastantsugagi Teie hätta jäänud. Tublid olite alati. Meie ühised pik...
Lõpukõne 2015 Lagedi Kool Kristiina: Lugupeetud direktor , õpetajad, lapsevanemad , külalised ja klassikaaslased! Valeria: Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Lagedi Kooliperele. Kristiina: Üheksa aastat tagasi me kohtusime esimese klassijuhataja valvsa pilgu all ja saime sõpradeks, aja jooksul kasvasime üheks. Seda kas me ka tulevikus sõpradeks jäeme näitab vaid aeg. Valeria: Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas. Kuid me oleme saavutanud peaaegu kõik enda soovid. Raske töö on viimaks puule viljad kasvatanud. Kristiina: Me oleme nüüd valmis jätkama. Vahet ei ole, kuidas keegi edasi läheb, kas gümnaasiumisse, kutsekooli, tööle või kusagile mujale. Igal juhul on meil tagataskus üks tore paber mille nimel oleme üheksa aastat rasket vaeva näinud. Valeria: Mina, Martin ja Rene kosmonautidena, Kait politseinikuna , Risto presidendina, Th...
Lõpukõne Armsad vanemad, sugulased, sõbrad, tuttavad ja kallid lõpetajad! Oleme täna kogunenud siia, et panna punkt meie üheksa- aastasele töö tegemisele. Meie senise elu kõige pikem ning pingerohkelisem etapp on läbitud. Tänane päev on emotsioonide- ja meenutusterohke. Oleme end kuidagi üheksa aastat ülal pidanud, kes halvemini ning kes paremini. Oleme olnud kokkuvõtteks tublid ja tahame tänada kõiki, kes meid sellel teel edasi viinud on. Läbi üheksa aasta oleme näinud pisaraid, raevuhoogi ja endast välja minemisi, halbu hindeid ning märkuseid. Kuid jäägem positiivseks me oleme siiski lõpetajad ning ennast kõigest sellest läbi vedanud Me oleme näinud õpetajaid, kes pole meiega üldse sobinud ning asemele saanud inimesed, kelle me nüüd pisarateis minema saadame. Jääme mäletama meie õpetajate valesti läinud sõnu ning lauseid. Üheks naljakamaks ja meeldejäävaimaks on kindlasti vene keele õpetaja öeldud Sähtela, millega ta kutsus Ehtel...
Lõpukõne Kallid kamraadid ja kindralid- kõik, kes te olete siia kokku tulnud! Nüüd on hetk Teile edasi anda oma tunded, mis meid täna siia on toonud. Tunded, mille nimel on nähtud rasket vaeva, valatud verd ja pisaraid, tuntud võidurõõmu ja kõõlutud kuristiku äärel. Meie algsest kahurilihast on alles vaid need, kelle kaevikud olid kõige vastupidavamad ning, kes uskusid, et selle sõja võidu kindlustavad nemad. Praegu oleme meie just need õnnelikud, kes on jäänud suuremast kuulirahest puutumata, kuid sõjaõudused meenuvad veel kaua. Kolmeaastane lahing on otsakorral ning tuleb püssid nurka visata. Kuigi südames ja hinges hoiame oma kamraade, ei tahaks rindelt lahkuda vaid lihtsa sõdurina. Mäletame kõik oma esimest koolipäeva, see oli rahu enne sõda nagu öeldakse. Esimene õpetaja, kes jagas väikseid õpetusi, kuidas rindel käituda, ellu jääda ja füüsiliselt vastu pidada. Meenub esimene kuuliga...
Esimene Üldlaulupidu Selles ette kandes tahaks rääkida eestlusele väga tähtsaks saanud pikaajalisest traditsioonist saada kokku ja laulda kõik koos. Aga millest see kõik enda idee sai? Tegelikult olid suured lauljate kogunemised pärit saksamaalt kus juba 1850 korraldati ühislaulmispidusid .Eestlastele tõi tutvustas suure ühislaulmise mõtet Johann Voldemar Jannsen oma ajalehes "Perno Postimee" . Kuid ka Eestis elanud saksa soost köstrid ja pastorid hakkasid tegelema kooride kokku panemisega ja õpetasid inimesi laulma. Väga suure tõuke sai eesti laulma hakkamine koos 19. saj vallandunud rahvusliku liikumisega mis soodustas Eestlaste koorilauluharrastuse kiiret levikut. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 aga selleks asuti ettevalmistusi tegema juba mitmeid aastaid enne seda. Näiteks 2 aastat enne laulupidu taotles Johann Voldemar Jannsen luba Peterburi võimudelt suure laulupea korraldamiseks. Kogu selle aja hoidis...
Kokkuvõte raamatust "Ohvrilaev" Kõik algab koolist, kus direktor pidas lõpukõne. Ajaloo õpetaja Justus samal ajal kõne kuulates kahetseb, et pani õpilasele Boris ajaloo hindeks viie, sest leidis hiljem, et poiss oli plagariseerinud ilma autori nime mainimata. Justus üritab poissi saada end üles tunistama, kuid viimane jääb endale kindlaks. Martin Justuse pere soovib minna Narva-Jõesuule suvitama, kuid mees ütleb, et soovib lõpetada raamatu linnas. Pere lepib sellega. Kui kahenädala pärast on Justus jooksnud
Kõnekusti lõpukõne "Oh ajad, oh kombed!" Iga aasta lahkub Eestist mitu noort, eesmärgiks õppida endale sobivamat eriala ja saada rohkem kogemusi või siis leida omale tulusam töökoht välismaal. Tänu sellele võib pikema aja vältel rahvaarv palju väheneda. Näiteks 1. jaanuaril 2013 aastal elas Eestis umbes 1.3 miljonit inimest, välisrände tõttu vähenes elanikkond üle 6600 inimese kuid loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra. Ning kui lähevad ära eestlased, läheb koos nendega ka keel. Paljud võtavad endale välismaallasest elukaaslase, mis tähendab, et nad ei saa isegi kodus enam oma emakeelt rääkida. Mida siis teha et Eestlased püsiksid oma kodumaal ning eesti keel säiliks? Üle poole inimestest pakuksid kindlasti välja palga tõstmise või poes hindade langetamise. Ma arvan et kui see oleks võimalik siis oleks seda ka ammu tehtud. Parem mõte oleks teha juurde töökohti, sest s...
PÕHIKOOLI LÕPUKÕNE 2008. Tere kallid lõpetajad, vanemad, õpetajad ja sõbrad! Kord küsiti ühelt lapselt: ,,Kas aasta on pikk?" ,,Pikk, pikk nagu igavik!" vastas ta. Ühelt õpetajalt küsiti sama, ta mõtles viivu Ning vasatas: ,,Aeg lendab linnutiivul" ARMAS LÕPETAJA! Nagu Viivi Luik oma jutus on kirjutanud just nõndasamuti on ka elus: sulle tundub see üheksa aastat igavikuna; mulle lühikese viivuna. Üheksa aastat tagasi hakkasid sa ehitama haridusemaja. Ettevalmistus selleks ehituseks oli kestnud siis juba seitse aastat. Sinu hariduse vundament oli valminud kodus ja tugevdatud lasteaias. Koolis ehitasid sa esimesel aastal esimese korruse ja teises klassis teise korruse ja nii aina edasi. Olen uhke , et olen saanud osaleda teie majaehituse kuuel korrusel. Olen püüdnud teid juhendada nii, et maja saaks tugev, kuid samas just teielik isikupärane ja omanäoline. Iga korrust pidite te hoolega ehitama see tähendab hästi õppima. Kes püü...
LÕPUKÕNE See on tee,mis meil on ühine, sellele me ühekoos mõtleme. See on mälestusi,mis ei unune, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Sinu perekonnaks on sinu klass, Sinu kõrval igaüks unistamas. Sa julgustad teisi sellel teel. Sa oled kevadpäikene, mitte öökülm sügisene kui keegi vajab sind ,ole see.. Ära käi üksi seda teed, lähme koos,siis on kergem see anname käed üksteisele. Kui sa kedagi näed langemas ära halvusta, vaid aita sa võid teinekord ise seal olla maas. See on koolitee,mis meil on ühine, koolile me ühekoos mõtleme. Kooliaeg on see ,mis ei unune, siin on aegu mil tunda võid halvasti end, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Lugupeetud külalised, Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpet...
· Kodukihelkonna rahvarõivad II päev ilmalik kontsert · Proov ülikooli maneezis · Tihe vihm, kuid palju rahvast · Kunileiu laulud läksid kordamisele · Jakob Hurda kõne eestlaste ühtekuuluvustunne rahvusliku liikumise hoogustamine · Õhtusöök Vanemuise aias III päev · Peoplatsil esinesid mõned koorid, orkestrid · Võistulaulmine Vanemuise aias (võitis meeskoor ,,Estonia") · Johann Voldemar Jannseni lõpukõne · Pasunakooride ühtulaul peo lõpp Arvamused · Hilisemaid hinnanguid positiivsed, negatiivsed · J. V. Jannsen ,,Enam ehk vähem lauldi kõik laulud paremini, kui selle lühikese ettevalmistuse kohta oleks võinud loota. See tegi rõõmu eesti lauljatele ja pidulaulujuhatahad, - noh, neist ära räägi, need oleks igale lauljale musu andnud." · C. R. Jakobson ,,Saksa soost õpetaja eesti juubelipeo esimeheks, saksa laulud, kõik saksa värk! Eesti pidu
Lavakujundusele väga palju rõhku ei pandud, kuna tegemist oli kontserdiga mitte muusikaetendusega,seega inimesed tulid rohkem kuulama, kui vaatama. Osad rekvisiidid seal olid, kuid nendele suuremat tähelepanu ei pööranud. Samuti ei pannud keegi rõhku kostüümidele, seljas olid kõikidel igapäeva rõivad. Kava ülesehitusel midagi sellist ei märganud, mis oleks erinenud tavalisest kontserdikavast. Lühike enesetutvustus ja sümboolne lõpukõne ning korduslaul. Teostes väga palju klassikalisi jazzi käike ei kajastunud. Ta segas jazzi ja bluesi Aafrika pärimusmuusikat, funki, Swingi, Fusionit, kuuba rütme,salsat, Carribiani,India ja Lähis-Ida muusikat ja veidike oli isegi kuulda New Age't.Kõige rohkem oli kuulda douala keelselt lõõritamist, mis tekitas tunde, et ma asun hoopis teisel mandril ja kohe kindlasti mitte Eestimaal. Muusika oli äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega, kuid lootsin siiski kuulda klassikalist
Aastapärast viidi ta aga uuesti üle, secunda'sse, kuhu ta jäi pooleteiseks aastaks. 1857. aasta jõuluks viidi Jakob üle prima'sse, kuhu ta jäi 1858 aastani. 1858 aastal tegi ta ära Gümnaasiumi lõpueksami Cum Laude. Erialase huviga oli Jakob õppinud Vanu keeli. Alates Teriast hakkas Jakob andma eratunde, mille tasu polnud küll suur, kuid selle eest sai ta küllalt vana klassikat ja saksa kirjandust. Gümnaasiumi lõpuaktusel pidas Jakob Hurt kreekakeelse lõpukõne Sophoklese ,,Antigonest" 1859 aasta Jaanuaris astus Jakob Tartu Ülikooli Usuteadust õppima. Ta õppis seal 5 aastat. 1865. aastal sai Jakob Hurt cand. theol. kraadi. Aastatel 1865-1866 oli Jakob Hurt Hellenurme mõisas A.T. von Middendorffi perekonna koduõpetajaks. A. T. Middendorff 1869. a. Pidas Hurt esimesel üldlaulupeol kõne. 1868-1872. aastal oli Hurt Gümnaasiumi õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. Tartus õpetas Hurt vanu keeli ja geograafiat.
Retsensioon Klaveriõhtu Andrei Ivanoit 11B. Tallinn 2010 Retsensioon Kontsert, mida külastasin toimus 14. märtsil 2010 kell 18.00 Tallinna Kadroru lossisaalis. Algselt pidi kavas olema trio esitus A.Lauhhina, S. Kovarski ja A. Ivanovit , kuid kohale jõudis vaid pianist Andrei Ivanovit. Esitatud teosteks olid: 1. S. Rahmaninov (1873- 1943) · Variatsioonid Corelli teemale op. 42 · prelüüd g-moll, G-duurop. 32, gis-moll op.32 · Eleegia op.3 nr.1 2.F. Chopin (1810-1849) · Etüüd As-duur op.2 nr. 1 · valss op.64 cis-moll, des- duur · Ballaad nr. 4 op. 52 · Etüüd op. 25 nr. 11 · Etüüd op. 25. nr. 12 Alguses valitses saalis segadus , kuna kohali jõudis kolmest esinejast üks , kuid pianist täitis saali suure rahuga. Üleüldiselt oli kontsert nauditav ja meeldib. Nagu öeldakse siis ei saa olla head ilma halvata. Mõnda teost oli siiski ...
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Ptk. 1 Algab peale koolist, kus direktor peab abiturientidele lõpukõne. Ajaloo õpetaja Justus on leidnud, et tema lemmik õpilane Boris Mänd on oma ajaloo teadmised ühe vene kirjaniku pealt maha viksinud ja ei ole tema nime oma töödes seejuures maininud. Justus üritab panna poissi üles tunnistama, sest oli talle pannud 5, aga nüüd juba kahetses seda. Räägitakse veel ka matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetud ja tal igal pool jalus tolgendab. Ptk. 2 Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Ptk. 1 Algab peale koolist, kus direktor peab abiturientidele lõpukõne. Ajaloo õpetaja Justus on leidnud, et tema lemmik õpilane Boris Mänd on oma ajaloo teadmised ühe vene kirjaniku pealt maha viksinud ja ei ole tema nime oma töödes seejuures maininud. Justus üritab panna poissi üles tunnistama, sest oli talle pannud 5, aga nüüd juba kahetses seda. Räägitakse veel ka matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetud ja tal igal pool jalus tolgendab. Ptk. 2 Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus
Aastapärast viidi ta aga uuesti üle, secunda'sse, kuhu ta jäi pooleteiseks aastaks. 1857. aasta jõuluks viidi Jakob üle prima'sse, kuhu ta jäi 1858 aastani. 1858 aastal tegi ta ära gümnaasiumi lõpueksami. Erialase huviga oli Jakob õppinud vanu keeli. Alates teriast hakkas Jakob andma eratunde, mille tasu polnud küll suur, kuid selle eest sai ta küllalt vana klassikat ja saksa kirjandust ning gümnaasiumi lõpuaktusel pidas Jakob Hurt kreekakeelse lõpukõne Sophoklese ,,Antigonest" 1 1859. aasta jaanuaris astus Jakob Tartu Ülikooli usuteadust õppima, mis kestis 5 aastat. 1865. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli ning 1886. aastal jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. 4. J. Hurda ametid ja tegevused Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli
- Süüdistuse tõendite uurimine – prokurör toob tõendid. EIÕK art 6. - Kaitse tõendite uurimine – kaitsja toob tõendid. Esmas- ja teisesküsitlus tõenite uurimisel. - Vastutõendamine – kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega, et uurida. - Prokuröri süüdistuskõne – süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus. - Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) – nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna – süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Tõendid ja tõendamine: Tõendamine on protsess, mille tulemusena soovime teada tõde. Ontoloogia ja epistemoloogia: kuhu paigutub kriminaalmenetlus?
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesem...
august 1984. a.) 12. augustil jätkusid suured pidustused Kubija lauluväljakul. Esinesid segakoorid Arvo Sika ja Sale Vare juhatamisel. Erinevaid etteasteid sidusid aga sõnakunstnikud Kalju Liiver ja Ilmar Kudu, kellest viimane oli rahvakunstiõhtu stsenaariumi autor. Suurest vihmasajust hoolimata tegid hulgaliselt kaasa ka kõik erinevad koorideliigid, segarahvatantsurühmad, meestantsijad, rahvamuusika koondorkester ning Moskva oblastist kohale tulnud laulu- ja tantsuansambel ,,Istra". Peo lõpukõne pidas rajooni täitevkomitee esimees Eimar Tiit ning 30 seejärel kustutati peotuli. Kuigi ametlik osa oli lõppenud, jätkusid mitmed peod Tamula restoranis, Võhandu trahteris, baaris ning Rannatares.92 Linna õige sünnipäeva lähenedes aga jätkusid juubelipidustused. 25. augustil toimus kultuurimajas ,,Kannel" Võru linna Rahvasaadikute Nõukogu pidulik istungijärk, kuhu olid
- Kaitsja avakõne tõendid ei pea paika, sest isik pole tegu toime pannud. - Süüdistuse tõendite uurimine prokurör toob tõendid. EIÕK art 6. - Kaitse tõendite uurimine kaitsja toob tõendid. Esmas- ja teisesküsitlus tõenite uurimisel. - Vastutõendamine kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega, et uurida. - Prokuröri süüdistuskõne süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus. - Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Loeng 3: Kriminaalmenetluse väidetav vastasseis: põhiõigused vs menetluse efektiivsus. Õiglase kriminaalmenetluse (fair trial) põhijooned. Põhiõiguste olulisemad allikad, mida krm kõige sagedamini riivab:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
